· Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon · Humaanne ja reglementeeritud migratsioon toob kasu migrantidele ja ühiskonnale · Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö · Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine · Inimkaubanduse vastu võitlemine
olnud. Kuid 2001 aastast on jälle rännete arv hüppeliselt suurenenud. Põhiliselt on Prantsusmaale sisse rännanud Portugalist, Marokost, Alzeeriast, Türgist ja Itaaliast. Prantsusmaal elavate inimeste etnilised grupid on Keldi ja Ladina koos germaani, Slaavi, Põhja-Aafrika, Indohiina. Ülemere osad: must, valge, mulatt, Ida-india, Hiina, Ameerika indiaanlane. Prantsusmaa on olnud paljudele inimestele tõmbeteguriks. Riigis on head elamistingimused ning kõrged palgad. Tänu migrantidele mitmekesistub tööjõuturg, sündimus suureneb ning majandusaktiivsus kasvab. Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada ning nad on nõus töötama madalama palga eest. Ning sellepärast ongi Euroopas paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa. Kuid võib tekkida ka arvukaid probleeme. Sisserändajad ei pruugi kohaneda kohaliku kultuuri ja tavadega ning on suurem surve sotsiaalsfäärile. Linnastumine 85% riigi rahvastikust elab linnades
keskmiselt 6086 inimest ning 195688 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse elama asunu kohta oli lahkujaid 719 ja paigalejääjaid 281, maal vastavalt 635 ja 365. Seega oli migrantide paigastumine maal suurem kui linnas. Ka Eesti-sisene ränne oli intensiivne, nii registreeriti 195690 siserändena 1,266 miljonit sissekirjutust linna ja 927 000 sissekirjutust maale. Sõjajärgne riiklik elamuehitus ja elamispinna jaotamise kord andsid heakorrastatud korterite saamisel eelised migrantidele. Eelisolukorras olid ka Nõukogude armee kaadriohvitserid ja üleajateenijad, reservi arvatud ja erru lastud ohvitserid ning üleajateenijad, kes võisid valida elukohta ja kelle korterivajadused tuli kohalikel täitevkomiteedel lahendada 3 kuu jooksul. Elamispinna saamisel oli eeliseid ka ehitustöölistel ning eelkõige liidulise ja liidulis- vabariikliku alluvusega ettevõtete poolt tööle värvatud või suunatud töötajatel. Töökohtade 8
riikides lubatud pensionite väljamaksmine sisuliselt igas maailma riigis vaid mõne üksiku piiranguga. Kanadas on duaalne universaalne sotsiaalkindlustuse süsteem, mis lubab vaid elementaarset põhikaitset pensioni ja tervisekaitse koha pealt kõigile residentidele, sh ka immigrantidele peale mõne leebe tingimuse täitmist. Lisaks sellele süsteemile saavad immigrandid osaleda ka sissetulekuga seotud kogumissüsteemis. USA-s aga vastupidi on väga karmid reeglid rahvusvahelistele migrantidele, mis nõuavad pikaajalist tööga hõivatust USA- s, et sealse pensionisüsteemiga liituda. Viimases kahes aga on kogutud pension samuti eksporditav koju tagasi naastes. (Ibid) Euroopa Liidu kodanikele kehtivad regulatsioonid, mis puudutavad sotsiaalhüvede edasikandumist on õpetlik eeskuju kogu maailmale. Regulatsiooniga 1408/71 on tagatud sotsiaalkindlustuse õigus EL-is, et ükski liidu kodanik ei peaks olema ebasoodsamas seisus liikudes ühest liikmesriigist teise tööle. (Ibid)
5 miljonit hektarit maad, millest üle poole oli kaetud metsaga. Kuigi Indoneesia valitsus väidab, et metsamaade põletamisega tegelevad vaid väikefarmerid, siis satelliitfotodest on näha et 1997. aasta suurtulekahju sai enamuses alguse suurtest õli palmi istandustest, kus üritati metsamaad põllumaaks muuta[12]. Ka Indoneesia transmigratisooni programm, mille käigus toodi Kalimantanile ligi 300 000 inimest, on aidanud kaasa metsade hävimisele. Selleks, et migrantidele eluaset pakkuda muudeti Kalimantanil 300 000 hektarit metsa põllumaaks. Keskkonnaspetsialistide nõuandeid ignoreerides hakati kuivendama ka turbarabapinnasel kasvavaid metsasid, et luua riisipõlde. Loodi ligi 4500km kuivenduskraave, mille tõttu hävis kokkuvõttes ligi 15 000ha metsa, kuhu ei olnud hiljem võimalik ka riisipõlde rajada[1]. 4.3. Metsade raie mõju loodusele Metsade ulatuslik raie tekitab Kalimantanil väga palju probleeme. See ohustab veelgi juba
Sotsiaalsed probleemid kuhjusid ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta- aastalt suurendanud migrantide koguarvu Eestis, mis vähendas eestlaste osatähtsust ühiskonnas. Sel ajal elas kogu elanikkonnast 70 % linnades. Muulaste arvu jätkuv kasv pingestas suhteid nende ja põliselanike vahel. Mitte läbisaamisele aitas kaasa ka ametlik korteripoliitika. Enamik saabunuid said kiirkorras kõigi mugavustega korteri mille tagajärjel eestlaste korterijärjekord pikenes. Migrantidele pakuti paremaid töö- ja elamistingimusi, kui eestlastele. Hoolimata ümberrahvastamispoliitikast ei segunenud põliselanikkond sisserännanutega. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Üks peamisi looduse reostajaid oli Nõukogude armee koos oma sõjaväebaasiga. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine suurendas rahva seas sotsiaalset pessimismi. Sellele viitasi järjest suurem alkoholitarbimine ja enesetappude arv
Tööstuse paisutamine oli aasta-aastalt suurendanud migrantide koguarvu Eestis, mis vähendas eestlaste osatähtsust ühiskonnas. Sel ajal elas kogu elanikkonnast umbes 70 % linnades. Muulaste arvu jätkuv kasv pingestas suhteid nende ja põliselanike vahel. Mitte läbisaamisele aitas kaasa ka ametlik korteripoliitika. Enamik saabunuid said kiirkorras kõigi mugavustega korteri mille tagajärjel eestlaste korterijärjekord pikenes. Migrantidele pakuti paremaid töö- ja elamistingimusi, kui eestlastele. Hoolimata ümberrahvastamispoliitikast ei segunenud põliselanikkond sisserännanutega. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Üks peamisi looduse reostajaid oli Nõukogude armee koos oma sõjaväebaasiga. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine suurendas rahva seas sotsiaalset pessimismi
vaja töötuabiraha maksta. Näiteks lähevad paljud Mehiko mehed tööle USAsse, leevendades sellega kodumaal laialt levivalt tööpuudust ja see on positiivne. Lisaks sellele saadavad paljud migrandid kodustele välismaal teenitud raha, parandades sellega koduste elujärku ja tuues kasu riigi majanudsele. Sihtriigi üheks positiivseks tagajärjeks võib lugeda tööjõu mitmekesistumist. Sisse rännanud migrandid on nõus töötama sellistel töökohtadel millel kohalikud inimesed ei soovi. Migrantidele on oluline vaid, et leiaks tööd ja oleks võimalus raha teenida. Näiteks on palju sisse rännanuid töötamas ehituse, lammutuse ja labidatöö valdkondades. Kohalikud võivad olla enamus haritud inimesed kes sellistel valdkondadel ei taha käsi määrida. Näiteks on palju eestlasi läinud Iirimaale kalkunikoorijateks ja ehitustöölisteks, need on töövaldkonnad mida kohalikud hea meelega ei taha teha, aga eestlasele sobib küll kuna palk on märkimisväärselt suurem kui kodus.
annaabi.ee 
