taolisi planeedisüsteeme või on meie oma ainus. See ainukeseks olemine tundub väga kahtlane, sest Universumis on keskeltläbi miljard galaktikat ning igaühes oma miljard tähte. 2004. aasta keskpaigaks oli leitud peajada tähtede ümber 108 planeedisüsteemi, mis sisaldasid 152 tuntud planeeti. 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima eksoplaneedi. Sellele anti nimeks Metuusala, piiblist tuntud väga vanaks elanud inimese järgi. Metuusala asub meist 5600 valgusaasta kaugusel, massi on tal kahe Jupiteri jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat. 15. aprillil 2004 teatas mitu meeskonda kolme eksoplaneedi avastamisest. Üks neist on meist 17 000 valgusaastat eemal, kolm korda kaugemal kui ükski varem avastatud planeet. Kasutati jällegi mikroläätseefekti, kusjuures taustatäht asub 24 000 valgusaasta kaugusel. 10. septembril 2004 teatas Euroopa ja USA astronoomide meeskond, et nad on esmakordselt
Sõjavastast joont on Shaw sihikindlalt jätkanud ka näidendites "Saatuse soosik", "Caesar ja Kleopatra" ning "Püha Johanna". Pärast I maailmasõja lõppemist kirjutas Shaw näidendi "Südamete murdmise maja", milles samuti kajastub sõjateema ning mis kannab alapealkirja "Fantaasia vene stiilis inglise teemadel" (Shaw ise ütles, et on kirjutanud selle otseselt Tsehhovi mõjutusel). Kahekümnendatel aastatel, juba küpses eas, kirjutab Shaw näidendid "Tagasi Metuusala juurde" ja "Püha Johanna". Esimene neist on Shaw kõige pikem näidend, mille lavaliseks esituseks tervikuna kulub neli õhtut. Näidendit läbib mõte, et inimiga tuleb pikendada siis ehk saavad inimesed targemaks ega korda eelmiste generatsioonide vigu. Piibli Metuusala elas 300-aastaseks niisiis, tagasi Metuusala juurde. "Püha Johannat" peavad mitmed Shaw biograafid tema sedöövriks. See on teos Orleans`i neitsist,
Koolihariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal R.Kaljujärv Eesti Draamateatris 2006. aastal teatrisse NO99 2002. aastal pälvis Kaljujärv Voldemar Panso preemia. Ta on näidelnud 30 teatrilavastuses ning 7 filmis Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater) "Pidu" (lavakunstikool) "Julia" (Eesti Draamateater) "Kärbeste saar" (lavakunstikool) "Kits" (Eesti Draamateater) "Utoopia" "Lumekuninganna" (Eesti (Vanemuine/lavakunstikool) Draamateater) 2005
baseeruva pilditöötlusega. (5) Esimene eksoplaneet avastati pulsari ehk neutrontähe lähedadalt 1991 aastal. Tavalise tähe – 51 Pegasi – ümber avastati eksoplaneet tiirlemas 1995 aastal. (1) 6 4 Leitud eksoplaneete 4.1 Suurim eksoplaneet 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima eksoplaneedi. Sellele anti nimeks Metuusala, piiblist tuntud väga vanaks elanud inimese järgi. Metuusala asub meist 5600 valgusaasta kaugusel, massi on tal kahe Jupiteri jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat. Planeet asub kerasparves M4 Skorpioni tähtkujus. (5) 4.2 Väikseim eksoplaneet 2013. aasta veebruaris teatasid astronoomid, et avastasid Kepler-37b, mis on siiani teadaolevalt väikseim tähe ümber tiirlev planeet. Selle diameeter on umbes 3900 kilomeetrit, mis tähendab, et see on natuke suurem kui Maa ümber tiirlev Kuu.
,,Isa Goriot". FLAUBERT- ,,Madame Bovary" ,,Tundekasvatus" ,,Sambo". ZOLA- ,,Jutud Ninolile" ,,Therese Raquin" ,,Nana" ,,Rougon-Macquart'id" ,,Daamide Õnn" ,,Zerminaal". WILDE- ,,Dorian Gray portree" ,,Readingi vangla ballaad" ,,De Profundis". IBSEN- ,,Catilina" ,,Brand" ,,Peer Gynt" ,,Nukumaja" ,,Kummitused" ,,Rahva vaenlane" ,,Metspart". SHAW- ,,Ebameeldivad näidendid" ,,Meeldivad näidendid" ,,Inimene ja üliinimene" ,,Südamemurdmiste maja" ,,Tagasi Metuusala juurde" ,,Püha Johanna" ,,Pygmalion". MAETERLINCK- ,,Kasvuhooned" ,,Printsess Maleine" ,,Pimedad" ,,Pelleas ja Melisande" ,,Sinilind". KIVI- ,,Seitse venda" ,,Nõmmekingsepad". UNDSET- ,,Jenny" ,,Kevad" ,,Gymnadenia" ,,Põlev põõsas" ,,Ida Elisabeth" ,,Õnnelikud päevad Norras" ,,Kristiina Lauritsatütar". LEV TOLSTOI- ,,Sõda ja rahu"- olles sõjaväes veendus ta, et õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tema suhtumine sõtta oli vastuoluline: tema arvates peaks kõik
sümboliseerib laevas olnud Metuusalat. Vasakul nurgas istub kondine kollase kleidiga blond tüdruk, kes sümboliseerib Valvet. Kolmas külaline on noormees laia tedretähelise näoga, kes sümboliseerib reisijuhti Aapo Purot. Ettekandja on keskealine naisterahvas, kes meenutab Ivot ja kes sümboliseerib Ivo õde Lead. Taavi tellib pannkoogid ning tedretähnilise näoga noormees jutustab talle söökla tekkelugu. Ta saab koogid kätte, kugistab need alla ning Metuusala lausub talle soomekeelsed sõnad. Korraga seisab kõhn tütarlaps ta kõrval ning palub tema abi. Taavi keeldub, sest peab laeva peale jõudma. Ta jookseb sadamasse tagasi, aga laeva ei ole. Ta on unustanud kella keerata. Taavi ärkab hotellitoas ning mõistab, et ta on Tallinnas. Ta oli näinud imelikku und, ent ei mäleta, mida täpsemalt. Ivo loodab Kehrasse, kust ta pärit on, luba saada. Nad väljuvad hotellitoast, Taavi saadab isale kaardi. Ivo meenutab lapsepõlve Kehras
Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2002 Istvan Kadar Ferenc Molnári "Liilias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2003 Don Leonard Gersche näidendis "Liblikad on vabad" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Riiklik Nukuteater) 2003 Martellus George Bernard Shaw näidendis "Tagasi Metuusala juurde" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) 2004 Sascha Kristo Šagori "Puutumatas" (Vanalinnastuudio) Filmides 2002 Mugur "Nimedes marmortahvlil" 2005 Nitram "Röövlirahnu Martinis" 2005 Uru "Malevas" 2006 Märt "Tulnukas" Lavastused 2007 Rudyard Kiplingi / Kulno Süvalepa "Kass, kes kõndis omapead" (Sadamateater) 2010 Ole Lund Kirkegaardi "Ninasarvik Otto" Muud Ülesastumised
· Istvan Kadar Férenc Molnar "Liilia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002) · Kaj Jevgeni Svarts "Lumekuninganna" (Eesti Draamateater, 2002) · Rudolfo Mart Kivastik ,,Savonarola tuleriit" (Eesti Draamateater, 2002) · Don Leonard Gersche "Liblikad on vabad" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Riiklik Nukuteater, 2003) · Martellus George Bernard Shaw "Tagasi Metuusala juurde" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) - Sascha Kristo Sagor "Puutumata" (Vanalinnastuudio, 2004) 6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes · mänginud filmides "Nimed marmortahvlil" (Mugur, 2002), · "Röövlirahnu Martin" (Nitram, 2005), (Lisa 4) · "Malev" (Uru, 2005) (Lisa 3) · mängib telesarjas "Kättemaksukontor" (TV3, 2010)
k 1924) mida ta ise nimetas filossoogiliseks komöödiaks. John Bulli teine saar ( 1904) mis käsitleb allasurutud rahvuse valulist ängistust ja alistamatud trotsi. Major Barbara (1905, e.k 1972) terav poliitiline satiir. Kõige paremad näidendid kirjutas Shaw 20. sajandi esimesel ja teisel kümnendi: Pygmalion (1912, e.k 1928, 1972) Südamete murdmise maja (1917, e.k 1931) tsivilisatsiooni kokkuvarisemisest Tagasi Metuusala juurde (1921, e.k 1931) inimsoo parandamisest, autor tahab anda oma sajandile uut usku, uut teaduslikult põhjendatud religiooni. Hilisemates näidendites on korduvteemaks poliitika või rahvusvahelised suhted, parimaks näiteks on ,,Õunakäru" (1929, e.k 1972). Shaw näidendeid on väga mitmel korral kasutatud ka muusikali või ooperi alustekstina. Muusikalina on väga populaarne Frederick Loewe ,,Minu veetlev leedi" mis põhineb Pygmalionil
amoraalsus ja alatus. Järgmises sarjas ,,Meeldivad näidendid" asendab kirjanik satiirilise valgusse ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad. Sarjas ,,Kolm näidendit puritaanidele" ründab silmakirjalikku vagatsemist ning näitab üksilduse traagikat kui võimu paratamatut kaasnähtust. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid ,,Inimene ja üliinimene", mis süveneb tugeva isiksuse teemasse, sõjavastane ,,Südamemurdmise maja", utopistlik ,,Tagasi Metuusala juurde", milles vaadeldakse maailmaparandamise võimalikkust, ning Jeanne d´Arci elu kujutav ,,Püha Johanna". 1920.-1930. aastail kirjutas ta peamiselt groteskseid komöödiaid, mida nimetas ,,poliitiliseks ekstravagantsuseks". Shaw vastandas oma draamad armuintriigil rajanevatele lavateostele, öeldes, et kunsti suhtes on ta puritaan. Shaw´ humanistliku, kordumatu huumoriga laetud loomingu keskmes oli tema kaasaegne inimene. ,,Pygmalion" 6. Maurice Maeterlinck
Shaw pidas seda oma parimaks näidendiks. Teose kirjutas ta klassikalise vene draama, eelkõige Tsehhovi näidendite mõjul. Peamine probleem selles filosoofilises teoses puudutab haritlasi ja nende vastutust maailmas toimuvate sündmuste eest. Autori tähelepanu keskmes on rikkuse ja vaesuse, armastuse ja äri keerukad seosed olesklevate kodanlaste elus. Shaw´ juurdlev vaim ei saanud leppida ainult tegelikkuse eitamisega. Tema mõtted kajastuvad viieosalises filosoofilises utoopias "Tagasi Metuusala juurde" (1921), kus kirjanik tahab anda oma sajandile uut usku, uut teaduslikult põhjendatud religiooni. Shaw´ tippteoste hulka kuulub ka ajalooline näidend "Püha Johanna" (1923). Teos on pühendatud Prantsuse rahvuskangelasele Jeanne d´Arcile. 1920. ja 1930. aastatel hakkab Shaw viljelema uut tüüpi groteskset komöödiat poliitilist näidendit. Eesmärgiks on panna inimesi järele mõtlema ning rahutust tundma maailma saatuse pärast. Esimene
"Preili Julie" (1888) põhjendab tegelaste käitumist nende päritoluga, lõpplahendus on traagiline. Mõlemad näidendid on naturalistlikud. Hilisem looming: perekonnatragöödia "Surmatants", ajaloodraamad "Gustav Vasa", "Erik XIV", "Gustav Adolf " jt Rootsi ajaloo pöördepunktidest. Inglise-iiri kirjanik Bernhard Shaw (1856-1950) XX sajandi näitekirjanduse rajajaid, nt "Pygmalion", "Südametemurdmise maja", "Caesar ja Kleopatra", "Püha Johanna", "Tagasi Metuusala juurde". Tegemist on iroonilis- satiirilise teatriga, millel on tugev sotsiaalne sõnum. Shaw on tuntud ka aforismimeistrina. Proosa Estetism eesmärgiks iluideaali kummardamine, näiteks Oscar Wilde'i (1854-1900) "Dorian Gray portree" (1891). Räägib piltilusa noormehe allakäigust, selle peegelduseks on tema portree, mis muutub järjest koledamaks, samal ajal kui
» 434 Tom tõusis õnnetu näoga püsti, muljus oma kübarat ja ütles: «Mul on kahju; seda ma ei oodanud. Mulle öeldi niiviisi. Kõik ütlesid. Kõik käskisid suudelda; ütlesid, et see teile meeldib. Kõik ütlesid -- igaüks. Kahetsen, proua; ma ei tee seda iialgi enam. Ausõna.» «Ei tee! ei tee! Noh, ma arvan, et ei tee!» «Ei, proua, ausõna. Ma ei tee seda iialgi enam. Kuni te ise palute.» «Kuni mina palun! Noh, niisugust asja pole ma eluilmaski veel näinud! Võite Metuusala vanuseks saada, kui jääte ootama, kuni mina palun teid -- või teiesuguseid!» «Noh,» ütles Tom, «see on mulle nii suureks üllatuseks. Ma ei saa sellest kuidagi aru. Teised ütlesid, et . . . ja ma ise arvasin ka, et. . . Aga . . . » Ta vaikis ja vaatas pikkamisi ümber, hagu oleks ta soovinud köhata sõbralikku pilku. Tabas vanahärra pilgu ja ütles: «Kas teie ei arvanud, et talle meeldib mu suudlus?» «Ei noh, ma -- ma, noh, -- ei -- ma ei usu . .
annaabi.ee 
