Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011 Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10 12,0 38,5 37,0 37,75 13,21 13,30 1,10 1,11 17,0 46,5 46,5 46,50 16,28 16,38 0,96 0,96 Tabel 1. Teravik-tasapind elektroodid (dielektrik: õhk) h, mm U1, V U2, V UllV, V Ul...
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 Dielektrikute elektrijuhtivus Tallinn 2011 Mõõteviisi kirjeldus: Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit kasutades teraoommeetrit T. Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust. Mõõtmistulemused: Plaadi nr. D1, cm D2, cm h, mm Rv, Rs, 4 4,84 5,71 5,37 6,7*109 1,4*1010 8 4,90 ...
polaarse dielektrikuga, sest graafikul pole ainult langev kõver vaid kõrgematel sagedustel tan δ suureneb, sest lisaks polarisatsioonikadudele esinevad ka juhtivuskaod. [1] Saadud tulemuste alusel võib väita, et tegemist oli ebaühtlase stuktuuriga dielektriguga, seda kinnitab ka fakt, et tan δ väärtused olid suurusjärgus 10-2. [2] 8. Kasutatud materjalid [1] Praktikumi nr 2 tööjuhend [2] Materjalitehnika. E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala 7
Piiratud korrosiooni kindlus Piiratud keevitatavus Hea lõiketöödeldavus termotöödeldult Tabel 1.1. AlCu4Mg andmed Kasutatud kirjandus 1. Hendre, E., Kulu P., Kübarsepp J., Metusala T., Tapupere O. (2003). Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus 2. Kulu P., Saarna M., Tarbe R., Kers, J., Veinthal R. (2010). Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhendid. TTÜ Kirjastus 3. Hendre, E., Kulu P jt. (2015). Mehaanikainseneri käsiraamat. TTÜ Kirjastus
Kasutatud materjal Koobalt, Wikipedia. Link: https://et.wikipedia.org/wiki/Koobalt (Kasutatud: 19.03.2020) Sibold G., 21.02.2018. „TTÜ teadlane: koobaltikriis võib peagi elektriautode hinnad lakke ajada“. Digigeenius. Link: https://digi.geenius.ee/rubriik/teadus-ja-tulevik/ttu-teadlane- koobaltikriis-voib-peagi-elektriautode-hinnad-lakke-ajada/ (Kasutatud: 30.03.2020) Eisen M., Kaur S., 2003. Nikkel – võimas kontaktallergeen. Eesti Arst 2003. Kulu P., Kübarsepp J., Hendre E., Metusala T., Tapupere O., 2001. Materjalid. Tallinn. Nikkel, Wikipedia. Link: https://et.wikipedia.org/wiki/Nikkel (Kasutatud: 19.03.2020) Volfram, Wikipedia. Link: https://et.wikipedia.org/wiki/Volfram (Kasutatud 29.03.2020) „Kõik, mida oled tahtnud teada volframi kohta, kuid pole julgenud küsida“, 23.11.2016. Forte. Link: https://forte.delfi.ee/news/teadus/koik-mida-oled-tahtnud-teada-volframi-kohta- kuid-pole-julgenud-kusida?id=76344021 (Kasutatud 29.03.2020)
Näher, Stefan Oesterle, Heinz Paetzold, Andreas Stephan, ,,Mehaanikainseneri käsiraamat" (originaal pealkiri ,,Mechanical and Metal Trades Handbook"), TTÜ kirjastus 2012 2. Priit Kulu, Daniil Arensburger, Andres Laansoo, Feodor Kommel, ,,Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks", TTÜ kirjastus 2003 3. Enn Hendre, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Tiit Metusala, Olev Tapupere, ,,Materjalitehnika", TTÜ kirjastus 2003 4. C. W. Wegst, ,,Stahlschlüssel", Marbach : Verlag Stahlschlüssel Wegst, 2004 5. Ilmar Kleis ,,Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks", Tallinn 2005 6. CES Edupack 2005 7. http://matweb.com/ 8. http://engineershandbook.com/ 10
Tallinna Tehnikaülikool 2009/2010 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Kodutöö aines Materjalitehnika Üliõpilased: Rühm: Esitatud: 16.12.09 Detaili töötingimused Detailiks valisime sumoroboti saha. Saha üldised mõõtmed on 200x35x3mm. Seega sahk ei ole eriti paks, aga kuna ta töötab 16 kraadise nurga all maapinna suhtes, siis võtab suurema koormuse vastu ikkagi 35mm külg. Omadustelt peaks sahk olema võimalikult tugev, see peaks taluma teistelt robotitelt saadud lööke ja sealjuures mitte purunema. Sellest lähtuvalt on sahal vaja teatavat kõvadust ja löögisitkust. Kuna enamik konkurente kasutab alumiiniumist sahka, siis võiks meie...
o ~180 C leiab aset süsiniku osaline eraldumine martensiidist ja väga väikeste karbiidiosakeste teke. Niisugust martensiiti nim noolutusmartensiidiks ja tema kõvadus üldiselt säilib, vähenevad ja ühtlustuvad karastamisel tekkinud sisepinged ja kasvab sitkus [2] Reduktori võlli tõmbetugevus leiti kirjanduslikest allikatest [1]. . Kasutatud kirjandus 1. Hendre, E., Kulu P., Kübarsepp J., Metusala T., Tapupere O. (2003). Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus 2. Kulu P., Saarna M., Tarbe R., Kers, J., Veinthal R. (2010). Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhendid. TTÜ Kirjastus
teise terase korral (64 HRC ja 1,25 %C) noolutustemperatuur ~180 oC – leiab aset süsiniku osaline eraldumine martensiidist ja väga väikeste karbiidiosakeste teke. Niisugust martensiiti nim noolutusmartensiidiks ja tema kõvadus üldiselt säilib, vähenevad ja ühtlustuvad karastamisel tekkinud sisepinged ja kasvab sitkus [2] Reduktori võlli tõmbetugevus leiti kirjanduslikest allikatest [1]. Kasutatud kirjandus 1. Hendre, E., Kulu P., Kübarsepp J., Metusala T., Tapupere O. (2003). Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus 2. Internetis oli Materjalipraktika ja kodutööd
koostisosana. Sulfiid WS2 on tumehalli värvusega tahkis, mida rakendatakse katalüsaatorina nafta töötlemisel. Volframpronkse rakendatakse värvipirmentidena, eriti tüpograafias ja elektrotehnikas. Biotoime W pole bio- ega mürkmetall. Inimorganismi elutegevuses pole tuvastatud. 8 VIIDATUD ALLIKAD [1] H. Karik, K. Truus, Elementide keemia, 2003, AS Kirjastus ILO [2] E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Talupere, Materjalitehnika, 2003, TTÜ Kirjastus [3] P. Kulu, Metalliõpetus, 2005, TTÜ Kirjastus [4] V. Nikiforov, Metallide tehnoloogia, 1963,Eesti Riiklik Kirjastus
jootmistemperatuurini; · õmbluse puhastamine ja korrosiooni põhjustavate räbustijääkide eemaldamine. 8 Koostas: Reppy 21.11.2012 Kasutatud kirjandus 1. ,,Materjalid" - Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Enn Hendre, Tiit Metusala, Olev Tapupere. Tallinn 2001 9
alas-kuul.ee/webmain.nsf (16.05.2010). 3. [WWW] http://www.mh.ttu.ee/alina/Konstruktsioonielemendid %20%28Masinaelemendid%29%20laborid/Labor2%20ja%203/Labor2_Det. %20m66tm.%20ja%20tolereerimine_juh.pdf (16.05.2010). 4.Mait Purde (2005). Tolerantsid Ja Istud . Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 5.[WWW] http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Harjutused/LOIGE/LOIGE_Neetliide %281%29.pdf (16.05.2010) 6. P. Kulu, J. Kübarsepp, E. Hendre, T. Metusala, O. Tapupere (2001). Materjalid. Tallinn" 14 7. [WWW] http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Harjutused/LOIGE/LOIGE_Neetliide %281%29.pdf (16.05.2010) 8.[WWW] http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Harjutused/PAINE/Paine_lihtne_koorm us%281%29.pdf (16.05.2010). 9.[WWW] http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Harjutused/LOIGE/LOIGE_Keevisliide
nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus......................................................................................
vahel. Kasvab terase sitkus ja tugevus (Rm > 2.300 MPa). 15 VIIDATUD ALLIKAD 1. E-õpe, ,, Terased," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/terased.html 2. Vikipeedia, ,, Teras, " [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Teras 3. E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere, Materjalitehnika: õpperaamat, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2003, p. 14-15. 4. P. Kulu, J. Kübarsepp, L. Valdma, Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia I, Metalliõpetus ja metallurgia: õpperaamat, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2000, p. 70-79. 16
com/cello.html (Alla laetud 9.11.2011.) [11] Carlisle, R. Scientific American Inventions and Discoveries. John Wiley & Songs, Inc., New Jersey. 2004. [12] Harris, R. Life before plastics. 2008. http://scienceray.com/technology/applied-science/life-before- plastic/ (Alla laetud 30.10.2011.) [13] Early jewelery plastics & testing for bakelite. http://www.thethriftshopper.com/sections/magazine/2007/mayimages/Galalith%20buttons.jpg (Alla laetud 9.11.2011.) [14] Kulu, P., Kübarsepp, J., Hendre, E., Metusala, T., Tapupere, O. Materjalid. (Loengukonspekt) Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn, 2001. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf (Alla laetud 9.11.2011.) [15] Bellis, M. Invention of Polystyrene and Styrofoam http://inventors.about.com/od/pstartinventions/a/styrofoam.htm (Alla laetud 9.11.2011.) [16] A Plastics Explosion - Polyethylene, Polypropylene, and Others. Packagingtoaday. http://www.packagingtoday.com/introplasticexplosion.htm (Alla laetud 8.11.2011.) [17] Bellis, M
annaabi.ee 
