Eesti esimesed ratsutamisvõistlused toimusid juba 1921.aastal Tartus. 1922.aastal asutati Hobuseasjanduse- ja Arendamise Armastajate Ühing, mille ülesanneteks said ratsaspordi ja hobusekasvatuse edendamine riigis. 1940-ndate aastate alguseks oli Eesti ratsaspordis saavutatud tase, mis lubanuks meie riigi esindajatel konkureerida Euroopa teiste riikide esindajatega, paraku võtsid II maailmasõda ja nõukogude okupatsioon selle võimaluse." (Teele Metstak, 2014). ,,Ratsutamise takistussõidu areng Eesti NSV-s algas sõjajärgseil aastail. Arengut toetasid ratsaspordiinstruktorite ettevalmistamine vabariigi kõrgkoolides (TRÜ ja TPI), ratsutamise viljelemine kolhoosides ja sovhoosides, ratsutamisosakondade loomine laste ja noorte spordikoolide juurde. Ehkki spordiala arengut takistasid ratsutajate kesised treeningutingimused ja ebapiisava kvaliteediga hobukoosseis, jõudsid mitmed Eesti NSV
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Siim Heinla Film "Mina olin siin" Analüüs 12.B klass Juhendaja: õp. Meeli Metstak Tallinn 2008 Sisukord Filmist..................................................................................................2 Analüüs.................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................4 . Kasutatud kirjandus........................................................................
mängijat - mänguaeg on 4x10 minutit; esimeste ja viimaste veerandaegade vahel on paus 2 minutit, poolaeg kestab 15 minutit; vajadusel kestab lisaaeg 5 minutit, igale lisaajale eelneb 2 minutit vaheaega. - mängijate vigade limiit iga mängija tohib teha kuni 5 viga. 15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16.Nimeta Eesti paremaid korvpallureid. Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Martin Müürsepp, Tiit Sokk, Aleksei Tammiste, Indrek Rumma, Marek Noormets, Ilmar Kullam, Kristjan Kangur, Tanel Sokk VÕRKPALL 17. Võistlusmäärused: - võrkpalliväljaku suurus on 18x9m - võrkpallivõrgu kõrgus on meestel 2,43 meetrit, naistel 2,24 meetrit. - mitu geimi peab võitma, et saavutada võit 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 18. Kes Eesti võrkpalluritest on tulnud olümpiavõitjaks? Viljar Loor 19
Esimese korvina kasutas ta puuviljakorvi, mille naelutas rõdu ääre külge maapinnast 10 jala kõrgusele. Esimene ametlik võistlus korvpallis peeti 1892. aastal, mille tulemuseks oli 1 : 0. Hiljem levis korvpall ka mujale ning 19. sajandi lõpuaastatel pandi alus elukutselisele korvpallile. Kuulsaimad korvpallurid maailmas: Michael Jordan, Kareem Abdul-Jabbar, Larry Bird, LeBron James, Wilt Chamberlain. Kuulsaimad korvpallurid Eestis: Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Indrek Rumma , Margus Metstak, Marek Noormets. Meeskonnad Mäng käib kahe meeskonna vahel. Ühes võistkonnas võib olla kuni 10 liiget (suurematel turniiridel ka 12 liiget), kellest 5 on korraga väljakul. Ülejäänud mängijad istuvad platsi ääres, et vajaduse korral või treeneri käsul mõni platsil olev mängija välja vahetada. Vahetuste arv mängu jooksul ei ole piiratud. Meeskonna treeneri ülesanneteks on meeskonna mängutaktika
Meie kõigi aegade sügavaim mõõn meestel. J. Salumetsa uut tulekut, nüüd treenerina jäi veel 3 aastat oodata. 8. Uus tõus tuli (koos Salumetsaga) 1987.a. sügisest taas NL kõrgliigas kuni 1990-ndate algusaastateni välja. Tulemused: 1991.a. NL meister 1992.a - OM Euroopa kvalifik. III koht 1993.a. EM-i VI koht 1994.a. Idaliiga võitja 1994.a. Põhjamaade lahtiste mv.-te I koht Sisuliselt n.ö. Jaak Salumetsa aeg. Arvestatavamad mängijaisiksused: Tiit Sokk, Margus Metstak, Aivar Kuusmaa, Andrus Nagel, Sergei Babenko. 9. Kindlasti on selle perioodi tipuks ainus Eesti olümpiavõit Tiit Soku isikus. 10. Motivatsiooniks on üha enam materiaalne külg aateline pool jääb sekundaarseks. 11. Sellest perioodist tuleb märkida kindlasti ka harrastuskorvpalli mitmesuguste ürituste kasvu, neist tähelepanuväärseim Tallinn Tartu 100 võistkonna mats praeguse ESAS-i esimehe Valter Lenk'i algatatuna.
kiire palli liikumine, keskmängija kiirrünnakud. Vahepeal tuli Eesti korvpallis mõõnaperiood, kuid uus tõus saabus 1987.aastal, kui koondise etteotsa sai Jaak Salumets. Siis tulid ka tulemused: 1991.a.- NL meister 1992.a.- OM Euroopa kvalifik. 3. koht 1993.a.- EM-i 6. koht 1994.a.- Idamaade võitja 1994.a.- Põhjamaade lahtiste mv.-te 1. koht Arvestatavamad mängijaisiksused: Tiit Sokk, Margus Metstak, Aivar Kuusmaa, Andrus Nagel, Sergei Babenko. 1991.aastast algas Eestis uus omariiklus. Toimus uuesti Eesti Korvpalliliidu moodustamine. Samuti taastati Eesti FIBA-s. Eesti Korvpalliliit tegeleb korvpalli arendamisega ja juhib korvpallialast tegevust Eesti Vabariigis. Eesti Korvpalliliidu juhatuse esimees on Peep Aaviksoo. Eesti Korvpalliliit korraldab võistlusi meestele, naistele ja noortele. Eesti korvpallielus on tähtsad Eesti meistrivõistlused. Toimub pidev uue põlvkonna pealekasv.
liialdusteta. Mees on võtnud meistritiitleid riikides nagu näiteks Eesti, Belgia, Leedu ja ka kunagine Nõukogude Liit. Gert oli juba varases nooruses N. Liidu noortekoondises, mille koosseisus võideti ka kuni 16 aastaste EM-il pronksmedal, samuti oli ta aastaid üks Eesti rahvuskoondise liidreid. Oma Eesti meistriliiga debüüdi tegi Gert Kullamäe 1985. aastal TPI meeskonnas, olles siis vaid 15 aastane. Meeskonda kuulusid samal aastal ka Margus Metstak, Ivo Saksakulm ja Tiit Sokk. TPI rivistuse mängis noormees 1988-1989 oma viimase hooaja. Selleks ajaks oli Kullamäe jäänud silma ka juba suure Kalevi treenerile Jaak Salumetsale.Siiski mängis hooajal 1989-1990 Gert TPEDI meeskonna eest, kus samal aastal tegi meistriliiga debüüdi samuti alles 15 aastane Martin Müürsepp.Alates aastast 1991 algab Kullamäe tõeline tähelend. Hooaega alustab ta BC Kalevis ning sellele järgneb juba suurklubi Kaunase
(siil) 20. Hall kera, hambaid täis? (siil) 21. Vanamees istub aia peal, hallid rätikud jalas? (vares) 22. Kukub, aga maha ei kuku? (kägu) 23. Mees elab metsas, raiub kirveta, ehitab maju? (rähn) 24. Roheline mehike, rohelised jalad? (rohutirts) 25. Tiivad tal on, aga ei ole lind? (liblikas) 26. Väike mees, terav kirves? (mesilane) ("Mõista, mõista..." Eesti rahva mõistatusi. V. Metstak Tallinn "Tiritamm" 1992). 27 LUULETUSED KEVADEST Võilill Oi kui palju murul väikseid lillekesi nagu päikseid! Põimid nendest pärja pähe, Enam puhtaks käed ei lähe. (H.Mänd) Nurmenukk Kes need aasal õõtsuvad, siis kui tuuled lõõtsuvad? Need on nurmenukud kallid, kaela ümber soojad sallid. (H.Mänd) Meelespea Kuidas kukkusid küll rohtu sinitaeva killukesed? Need ei ole taevatäpid,
, Nevalainen, T. Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus 2004 Kumari, E. Kuidas vaadelda linde. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963 Kumari, E. Lindude ränne. Tallinn: Valgus 1975 Kumari, E. Punane raamat. Tallinn: Valgus 1982 Kumari, E. Eesti lindude välimääraja. Tallinn: Valgus 1984 Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. Birds of Estonia. Tallinn: Estonian Academy Publishers 1994 Lundevall, C., Bergström, M. Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak 2005 Metstak, V. Mõista, mõista... Tallinn: Tiritamm 1992 Mäger, M. Eesti linnunimetused. Tallinn: Valgus 1967 Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Koolibri 1994 Oro, J. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 Peterson, K. Eesti linnud. Tartu: Tartu Ülikool 1992 Randla, T. Eesti röövlinnud. Tallinn: Valgus 1976 Raudsik, L. Mõistatusi ja jutte koolieelikutele. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium 1975 Raukas, A. (koost.). Eesti Loodus. Tallinn: Valgus 1995 Renno, O
annaabi.ee 
