2. Tutvustus 3. Toitumine ja eluviis 4. Vaenlased 5. Kokkuvõte 6. Lisa 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Tutvustus Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised. Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades. Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest. Metsseal on 44 hammast. Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad (kihvad). Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine, ta võib tunda toidu lõhna isegi 70 cm sügavuselt kõdu seest. Messiga võib teha väga madalaid jorisevaid häälitsusi, mis asjatundmatu inimese võivad päris ära hirmutada. Toitumine ja eluviis Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides
talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul 3. boreaalne kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased, lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil, mutil. Tulid metsnugis, tuhkur, metskass. Lindudest värvulised, kaladest koha, säga latikas, linask. Inimene koeraga moodustas topeltkiskja. 4. kiskjalised. Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5
leiab metssiga suure osa oma toidust maad songides, toiduks on taimede juured, risoomid ja mugulad.Metssead võivad tekitada kahju põllumajadusele, rüüstades vilja- ja kartulipõlde. Määrava osa toidulauast moodustavad talvel ja sügisel tammetõrud. Loomsest toidust sööb ta meelsasti vihmausse, vastseid, tõuke, putukaid, roomajaid ja kahepaikseid, pisiimetajaid, loomaraipeid ning ka linnumune. Nälja korral võib esineda ka kannibalismi. Selline lai toiduvalik on aidanud metsseal kohaneda ja ellu jääda mitmesugustes keskkondades, mägistest aladest kuni kõrbeteni välja. 7.Sigimine Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult
Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. · Relvaluba · Laskekaitse tunnistus · Jahikoera pass · Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). · Ulukiseire osakond (Tartu) korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid. · Soomaa Rahvuspark ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostati jahiõigus maaomandiga. Maaga kaasneb jahiõigus. · 2682. aastal hakkas Eestis kehtima jahiseadus · 1892. a kehtis Vene jahiseadus · 1934. a uus jahiseadus · 1994. a lühike ja lakooniline jahikorralduse seadus · 2003. a Viimane jahiseadus II LOENG METSKITS · Perinataalne suremus loodete suremus enne sündi või vastusündinute surm pärast sündi.
Kodustamine: Siga kodustati esimest korda ligikaudu 10 000 a. tagasi Ida-Türgis ja samal ajal ka Hiinas. Inimesed kodustasid erinevatel maadel loomad iseseisvalt. Seda näitab ka erinevate piirkondade kodusigade seost sama piirkonnda metssigadega. KÕIK EUROOPA KODUSEAD PÄRINEVAD EUROOPA METSSEAST!! Sigade sugukondade lahknemine toimus umbes 500 000 aastat tagasi. 1950.aastatel algas intensiivne lihasigade aretusperiood. Sigade kujunemine metsseast koduseani: Metsseal suur esiosa ja langev tagaosa. Esiosa ajapikku väheneb ja tagaosa tõuseb. Nuumsead väikese näosaga ja pika kehaga. SEALIHA TOOTMINE JA TARBIMINE MAAILMAS Viimase 50 aasta jooksul sigade arv kolmekordistunud. Hiinas on 60% kogu maailma sigade koguarvust. Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euuropa ja Põhja- ja Kesk-Ameerika. Austraalias ja Aafrikas on vähe. *Liha pakkumise 2 kategooriat: töödeldud toode (vorst, sink) ja töötlemata toode (värske liha).
Emasloomal tagasihoidlikud. Need on silmahambad, mis kasvavad kogu elu. Teritab kihvu. Kihvad on mõeldud mingil määral vaenlase vastu võitlemiseks, kuid ka turniirirelvadeks ning põhiliselt jooksuajal teise isasega võitlemiseks. Hilissügisel kasvab isasloomadel naha alla paks sidekude ning seetõttu on vaenlasel väga raske teda ära tappa. Kärsa abil saab suuri kive veeretada. Kärss on ülitundlik ja metsseal on väga hea haistmine. Emasloomal on 6 paari nisasid, kuid toitumine on neil kõigil erinev. Toitumine 5 Suure osa oma toidust saab kätte songides. Sööb vilja, kartuleid ja paljusid põllukultuure. Metssiga on omnivoor. Rohelised taimed, puuvõrsed (väike osa); teisalt taimede maa-alused osad (suur osa) – juured, risoomid (pilliroo risoomid); edasi loomne toit (putukad,
kohata võiksid. 12 Märkused Erinevate aastate aruannetes ei klapi mitmete liikide puhul teatud aastate kohta antud isendite arvud vahed on küll väikesed (1-5 isendit) kuid on siiski olemas. Põhjus võib olla selles, et ühes aruandes on ümardatud ning teises mitte. Oleks olnud väga hea kui isendite arvukus läbi loenduse/ jahimeeste hinnangu oleks antud kõigile liikidele hetkel oli see olemas ainult põdral, metsseal, punahirvel ja kopral. 13 Allikad Keskkonnainfo [1]. Ulukiseire seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=674837663 (Külastatud 11.03.2012) Keskkonnainfo [2]. Suurkiskjate seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=-1529553328 (Külastatud 11.03.2012) Kübarsepp, M. & Männil, P. 2010
kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad 3 piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul. Vaenlased - Täiskasvanud metsseal on looduslikke vaenlasi üsna vähe. Suuremateks vaenlasteks on inimene ja suuremad loomad, nagu karud, hundid. Põrsastele on ohtlikud ka näiteks ilvesed. HUNT (Canis lupus) kiskjaliste selts, koerlaste sugukond, hundi perekond. Elupaik - Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus
annaabi.ee 
