Asuvad rannikualadel, kus on jõed, järved. Andmed: Väljasirutatult on ta kuni 2 meetrit pikk. Kaalub 150-300 kg. Karvkate varieerub blondist mustani, tavaliselt pruun, otstest hallid või valged. Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Suguküpsus isaskarudel 4-aastaselt, emaskarudel 3-aastaselt. Sünnitab tavaliselt 2 poega.
Känguru liike: Hiidkänguru (Macropus) Metskänguru (Protemnodon) Puiskänguru (Dendrolagus) Kaljukänguru (Petrogale) Toitumine Taimtoidulistena täidavad nad Austraalias looduses selle ökonisi, mis muial mandreil sõralised Osa neist sööb ainult kindlat liiki taimi Inimene on hävitanud mitut liiki känguruid, kui põllu- ja aiakahjuritena ning muutnud need niiviisi väga haruldaseks Söövad lehti, liaane, sõnajalgu, metsmarju ja puuvilju Vahel söövad ka loomset toitu Vaenlased Paljud kängurude looduslikud vaenlased on juba välja surnud Koos inimestega on tulnud kängurudele ohtlikud dingod ja goannad Ohtlikud on ka liivakärbsed ja inimesed MIDA TEEB EMAKÄNGURU NÄLJA AJAL? Kui põuaperioodidel tekib toidunappus ja ema ei suuda piisavalt piima toota, heidab ta poja pikema jututa kukrust välja ning laseb tal nälga surra. On igati mõttekas, et ema kogu toidu enda jaoks ära kasutab
Ta ei elutse ühel kindlal kohal, vaid väldib hoopis teisi enda liigi esindajaid. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Sügisel söövad grislid palju, et koguda rasva talvekuudeks, kuna nad magavad talveund. Päikeselistel päevadel ärkavad nad üles ja hakkavad jahti pidama . Talveuneks lähevad nad koopasse, kaljulõhedesse või kaevavad maa sisse koopa. Kohe pärast koopast väljumist vajavad nad toitu. Karu sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Samuti on nad võimelised tundma ära korjuse lõhna ligi 25 km kauguselt. Suuri loomi jahib ta ainult siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Isasloom saab suguküpseks 4-aastaselt ja emane 3-aastaselt. Nad ühinevad paaridesse juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Pojad on sündides umbes 20 cm pikkused, pimedad, hambutud, peaaegu paljad ja kaaluvad umbes 450-700 grammi.
Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada. Eestlaste toidupärand
on lusika käest pannud ja suundub Tiina poole. Ta küsib et kus siis tüdruk on olnud need neli päeva ? Tiina vastab et metsas. Sellepeale ütleb peremees, et kas sa oled mingi metslane et metsas elad. Kas kodu ei leidnud üles? Tiina vastab selle peale et metsas on nii hea sambla sisse nutta ja mõelda elu üle järgi. Pereema küsib et mis sa seal ka sõid? Tiina vastab et midagi ei söönud korjasin paar juurikat ja sõin metsmarju. Ta vajub vanaema juurde põlvili maha et ta talle halastaks kuid tüdruk tõugatakse eemale ning ta otsustab neile kõik näkku öelda. Kui ta on lõpetanud siis ta kutsub Margust endaga kaasa kuid Margus peab seda võimatuks ning Tiina puhkeb kõvasti nutma ja kaob joostes metsa. Möödub viis aastat ning Tammaru peremees ja perenaine on juba mulla alla läinud kuid vanaema on ikka veel elus aga nüüd juba täitsa pime. Mari ja Margus on paari pandud
jäänud loominguks ruumi ja võimalust. 9. sajandi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast - tatar, oder, hirss, nisu, kaer, rukis - toodeti erineva jämedusega tangu ja kruupi. Sellest ka pudruliikide väga suur mitmekesisus Venemaal. Suve lõpupoole oli kombeks teha niinimetatud "rohelist" putru mittetäielikult valminud rukkiteradest. Putrude kõrvale pakuti kala, seeni, juurvilju, metsmarju, piima ja väga harva liha. Köögiviljadest söödi kapsast, naerist, kaalikat, kurki, hernest. Neid söödi värskena või keedeti, hautati, küpsetati, kusjuures alati teineteisest eraldi. Toidu komponente kunagi ei segatud omavahel. Suures koguses söödi sibulat ja küüslauku. Toitude maitsestamiseks kasutati juba 10. ja 11. sajandil peterselli, ja vürtsidest aniisi, koriandrit, loorberit, musta pipart ja nelki. Liha keedeti alati kas hapukapsasupis või hautati pudruga
Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Nii värske, suitsu- kui ka soolakala on eestimaalaste toidulaual olnud aastasadu ja see on au sees tänagi. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Neli aastaaega kevad, suvi, sügis, talv- väljenduvad selgesti ka Eestimaa toidulaual. Suviste-sügisete värskete toiduainete ja
annaabi.ee 
