Viru-, ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Nõukogede vägivallapoliitika: massilised arreteerimised, saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse + vaimne vägivald. Märtsiküüditamine-26.03.1949, ametliku nimega operatsioon Priboi, põhiliselt saadeti naisi ja lapsi Krasnojarski kraisse ja Novosibiriski oblastisse. Oli suunatud maaelanikkonna vastu,et saavutada nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning võtta toetuspind metsavendluselt. Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid.1945-1954 avastati 82 nõukogudevastast gruppi, kus kuni 20-aastasi noorukeid oli üle poole liikmeskonna. Helsingi grupid- NSV liit kirjutas alla 1975 Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile. Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima. See andiski indu NSV liidu teisitimõtlejatele, moodustades nn Helsingi-gruppe, et jälgida seda inimõiguste täitmist nõukogude impeeriumis
Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised. Esimene toimus 1945.a augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Küüditamise peamine ettevalmistaja oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning aktsiooni otsene teostaja oli Eesti NSV siseministeerium. 1949. 25. märtsi l küüditati Siberisse 20722 inimest. See oli suunatud maa elanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende vabatahtlik kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt. 1959.a pöördus Eestisse tagasi 30000 küüditatut ja arreteeritatavu. Balti apell 1979.a koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt riikide valitsustele. Ning see sai tuntuks Balti apelli nime all. Euroopa parlament võttis 1983.a vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 42. Majandus ja rahvastik Maareform- alustati 1940.a aga viidi 1945.a
1.Madisepäeva lahing toimus 21.septembril 1217.aastal,mil kohtusid Sakala ja Ordu väed,Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli lähedal.Puhkes vihane lahing,mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival,kus liivlasi sunniti taanduma.Lahingu saatuse otsustasid sakslased,kes püüdsid läbi murda eestlaste maleva keskosast. Pikkamööda see neil ka õnnestus ja eestlased olid sunnitud taanduma.Langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad.Lahingus sai ka surmavalt haavata Kaupo.Eestlasi oli 6000 ning ordulasi 3000 meest,saksalalased said lüüa.Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda.Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange.Madisepäev oli eestlastele raskeks kaotuseks,aga see ei tähendanud vastupanu raugemist. 2.Muistse vabadusvõitluse allajäämise põhjused : *Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. *Ordurüütlid olid eluktselised sõjamehed,hea välj...
lapsed. Nad saadeti põhiliselt Krasnojarski Kraisse ja Novoibrski oblastisse. Paljudel õnnestus siiski varjuda ning, et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud. Enim kannatasid tänased Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. Märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu (üle 90 % küüditatutest), et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt. Märtsiküüditamine täitis oma eesmärgi täielikult: kui enne seda oli kolhoosidesse astunud ainult 11 000 talumajapidamist ehk alla 9% talude üldarvust, siis nüüd astusid ühe kuuga kolhoosidesse rohkem kui pooled pered. Aasta lõpuks oli ligi kolmes tuhandes väikeses kolhoosis kiratsemas juba 80% taludest, paari järgneva aastaga ühendati neisse peaaegu kõik majapidamised. Kes kolhoosi ei astunud, sellelt võeti maa ikkagi käest
Venemaal. Tegemist oli poliitilise repressiooniga vallutatud alade elanike vastu eesmärgiga kõrvaldada ''vaenulikud'' inimkategooriad ja lülitada need territooriumid kiiresti tasa ülejäänud NSV Liidu osadega. 1949. aasta küüditamine - 20722 inimest asumisele, suurem osa olid naised ja lapsed, märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende ''vabatahtlik'' ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt, rahvusluse murdmine, eesmärk oli ka nõrgestada relvastatud vastupanuliikumist, mis oli saanud toiduainete näol toetust talumajapidamistest. http://www.estonica.org/et/1949_a_m %C3%A4rtsik%C3%BC%C3%BCditamine/ Sarnasused: genotsiid, küüditatute hulgas naised, lapsed, vanurid, perekonnad lahutati jaamas Erinevused: 41. aastal viidi ühiskonnaeliit (sõjaväelased, õpetajad, kirikuõpetajad jne), 49. aastal viidi põhimõtteliselt maainimesed, 49
Kohaneti võitlusoludega metsas. Suudeti vastupanu jätkata. Relvastatud vastupanu kõrgaeg. Võimud püüdsid samuti organiseeritumalt võidelda, kuid murrangut ei toimunud ikka. Sõjalis-tšekistlik operatsioon peamiseks relvaks, ehk sõjalise jõule panustav strateegia oli põhiline, mida võimud rakendasid. Lisaks laiendate agentuurvõrku. 1949. a märts-1953. a suvi – küüditamine, eesmärgiks võtta metsavendluselt toetuspind, mis võimudel ka õnnestus. Küüditamise järgselt, lühikese aja vältel, vastupanu aktiviseerus, kuid peale küüditamist kadus metsavendade toetus. Relvastatud vastupanu taandumise periood. Samas sel perioodil oli võitlus varasemast ehk karmim ja ohvriterohkemgi. Oma rolli mängis ka see, et selleks ajaks olid mehed metsas juba kaua olnud. Ka võimud tegutsesid veidi teistmoodi: jätkusid sõjalis-tšekistlikud operatsioonid, lisaks üritati
aasta suurküüditamisega. Märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eestist Siberisse 20 722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojaski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt. Küüditamise peamine ettevalmistaja (nimekirjade ja kartoteegi koostamine jms) oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning aktsiooni otsene tehniline teostaja oli Eesti NSV siseministeerium. Mõlema institutsiooni tegevust koordineerisid Moskva vastavad keskametkonnad ning osaliselt ka kohalik parteiaparaat. Vastupanu reziimile · Metsavendlus otsene relvavõitlus. Sõja lõpuaastal ja pärast seda oli metsadesse
Oluline küsimus, miks küüditamine tollal läbi viidi ja kas eesmärgid ka saavutati. Põhjuseks kollektiviseerimine - vabatahtlik kolhoosidesse astumine oli tagasihoidlik, ka peale pandud maksud ei kiirendanud seda. Märtsiküüditamine on kolhoseerimise seisukohalt murranguline, peale seda kolhoseerimise protsent suurenes märgatavalt. See ei olnud oluline mitte ainult kolhooside loomise seisukohalt, vaid see küüditamine võttis abi ära ka relvastatud vastuliikumisest - metsavendluselt. Repressioonide ulatus aastatel 1944-1953: Eestis langes represseeritute hulka 67 470 inimest, Lätis 118 998 inimest. Eesti puhul need andmed kattuvad meil olevate andmetega. Nende andmete puhul saab öelda, et see ulatus on paigas.
annaabi.ee 
