järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv, Ilmjärv. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-7-1.htm · Järvi ühendavad voortesse risti lõikunud kitsad ja sügavad põikorud, kus voolavad ojad. · Jõed puuduvad (vaid Pedja läbib loodeosa ning Amme Kuremaa järvest läbi mitmete teiste järvede.) Taimestik · Valdavalt kultuurmaastikud. · Põllumajanduspiirkond on metsavaene. · Suuremad metsamassiivid vaid Vooremaa servadel, mõhnastike aladel. · Taimkate vööndiline - põllud, metsatukad, rohumaad, sood. · On säilinud niidu- ja puisniidulaike · Suurim haruldus - Astelsõnajalg ja pori-nõiakolla. Loomastik · Loomastik omalaadne. · Kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad paljud loomaliigid. · Väga liigirikas kalastik ja järvedega seotud linnustik. · Imetajate fauna on tagasihoidlik. Inimtegevus
Islandil kasvatatakse kartuleid, kaalikaid, porgandeid, kapsast ja lillkapsast. Tomateid kurke paprikat kasvatatakse kasvuhoones ja kasvuhooneid hoitakse soojas geotermaalenergiaga. 5. Metsamajandus ja metsatööstus Praegu on mets vaid 1.5%-l saare territooriumist. Sookask (Betula pubescens) on põhiline põlisliik ja ainus, mis moodustab looduslikke metsi. Temaga koos kasvavad pajuliigid, pihlakas ja väga harva ka haab. Island on väga metsavaene saar. Samuti oleks metsakoristus sel ebatasasel maastikul väga keeruline. 6. Tööstus Islandi peamine tööstusharu on kalandus. Lisaks toodavad alumiiniumi, ferrosiliitsiumi. Peamine Islandi tööstusharu on kergetööstus. Valmistatakse rõivaid ja jalanõusid, tegeldakse naha töötlemise ja sellest rõivaste ja jalatsite tegemisega. Islandil on ka mõned väiksed firmad, mis tegelevad keemiatööstusega. Valmistatakse mõningaid ehitusmaterjale ja ravimeid
Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele. 3.5 Põllumajandustoodete eksport Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Väga heal tasemel on põllumajandusmasinate ja toiduainetööstuseseadmete valmistamine. 3.6 Metsamajandus ja metsatööstus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid. Taanis kasvavad okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid.
Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse[2]. 2.2 Metsandus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani on maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid[2]. 2.3 Kalandus Taanis oli 2006
Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga, kuid samas prognoositakse seakasvatuse vähenemist lähiaastatel. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse. (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html) 22 Metsandus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid. (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html) 23
Taanis oli 2006. aasta lõpus registreeritud 3400 kalapüügialust koos 5400 kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006. aastal 2,7 mlrd DKK väärtuses kala (ehk u. 1 mln. tonni). Kalatoodete eksport, mis põhines nii omatoodangul kui ka imporditud toorainel, moodustas 16,5 mlrd DKK. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest. Metsandus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani on maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid. Tööstus
9. Põllu- ja metsamajandus Islanil tegeldakse põllumajandusega väga vähe. Seda seetõttu, et sel vulkaanilisel pinnal ei kasva mitte miski. Kasvatatakse küll veidi juur- ja aedvilju, kuid seda peamiselt oma tarbeks. Enamasti kasvatatakse kartulit ja naerist. Suuremas mahus põllumajandussaaduste kasvatamine Islandil ei oleks võimalik ja ei tasuks end mitte kuidagi ära. Sama lugu on ka metsamajandusega, Island on väga metsavaene saar. Samuti oleks metsakoristus sel ebatasasel maastikul väga keeruline. 10. Kalandus Kalandus on enimlevinud majandusharu kogu Islandil. Kalapüügi ja -müügi, -ekspordi, -turustamisega on seotud üle poolte Islandi elanike. Väga suurele hulgale inimestele on see peamine sissetulekuallikas. Islandi veed on väga kalarikkad, peamiselt tegeldakse tuura püügiga. Umbes 70% kogu saagist eksporditakse. Seda peamiselt Euroopasse ja Põhja Ameerikasse
annaabi.ee 
