1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile C.R.Jakobson 1841 1882 C.R. Jakobsoni tegevus Kooliõpikud 3 isamaa kõnet Ajaleht,,Sakala" asutaja Kurgja metsatalu (näidistalu) Eduard Bornhöhe 1862 1923 E.Bornhöhe oli ajaloolise jutustuste viljeleja Peateos ,,Tasuja" ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel....." Satiirilised jutustused
Paide Gümnaasium Venemaa Referaat Koostas: Gerda Kuusemets Juhendaja: Elbe Metsatalu 2012. aasta -1- Sisukord · Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) lk 3 · Huvitavaid fakte Venemaast lk 4 · Riigi geograafiline asend lk 4- 5 · Riigi kaart lk 5 · Ülevaade majandusest lk 6 · Rahvastik lk 5 -2- Riigi ankeet (üldandmed): Riik: Venemaa Pealinn: Moskva Pindala : 17 075 200 km2
Eesti Rahva Muusuem 2009-2010 Grand Hotel Viljandi 2006-2008 Harmoonikum 2008-2009 Helene Villa 2007-2009 Hilda Villa 2009-2010 Hirvemäe puhkekeskus 2006-2007 Hotell Tartu 2008-2010 Hotell Victoria 2008-2009 Hõljukimatakad 2008-2010 Junsi Puhkekeskus 2009-2010 Kalev SPA 2009-2010 Karupesa Hotell 2008-2010 Kilplane OÜ 2006-2008 Klaara-Manni Puhkemaja 2008-2010 Kopra talu 2006-2008 Laulasmaa Resort 2006-2008 Loodusravi- ja puhkekeskus 2009-2011 Meresuu SPA ja Hotel 2009-2010 Männiku metsatalu 2006-2008 Narva Muuseum 2009-2011 OÜ Servitris 2006-2007 Oxforell Puhkekeskus 2009-2010 Pesa Hotell 2008-2009 Pesa Hotell 2009-2011 Pilguse mõis 2005-2008 Pivarootsi Tuulik ja Puhkeküla 2008-2010 RED Group OÜ 2008-2010 RMK Sagadi mõisa hotell 2009-2011 Roosta Puhkeküla 2009-2011 Rähni Külalistemaja 2008-2009 Sanatoorium Tervis 2009-2010 Setomaa Turismitalo 2008-2010 SPA Hotell Laine 2008-2009 Strand SPA ja Konverentsihotell 2008-2009 Taastusravikeskus Sõprus 2009-2010
Kuid juba 1826.aastal, mil Jannsen oli vaevu seitsmene, tema isa suri. Sellega lõppes tema muretu lapsepõlv. Ema läks peagi teist korda mehele ning Jannsen koos oma õdede ja vendadega pidid leppima vaesusega. Võõrasisa Jaan Rõõmussaar oli möldri- ning kõrtsmikuametis väga kergemeelne ja laisk. Peagi võttis Ditmar talt 1829.aastal jüripäeval veskikoha käest ära. Johann Voldemar pidi samal kevadel sugulaste juurde karjaseks minema. Tema uueks elukohaks sai Magenaru metsatalu, mis asus kihelkonna piiril. See talu kuulus tema võõrasisa vennale. Paari aasta pärast võttis ema poja enda juurde tagasi ja saatis ta Vändra köstrikooli. Ta oli väga hoolas ja andekas, samuti ka musikaalne. Kui 1833.aastal avati Vändra köstrimajas kihelkonnakool, mille ülesandeks oli ette valmistada külakooliõpetajaid ja vallakirjutajaid, pääses sinna kohe ka Johann Voldemar. Kösterkoolmeistrilt Kochilt sai noor Jannsen lugeda O. W. Masingu "Maarahva
Väikelastekirjanduse kontrolltööks ERNST ENNO (1875 1934) · 1902 oli ,,Postimehes" ja toimetas ,,Lastelehte" · Koos J.Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" (1923-1925) · Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile...
Loodus: R.Rohi ,,Lapsed, linnud ja loomad" 1947 valikogu ,,"Laaned ja veed" 1949 valikogu ,,Noorte pere" 1947 jutustus ,, Kaks poissi puhkusel" 1949 jutustus J.Kallak ,, Tedrepoeg Pii-Pii"1946 ,,Tiit ja siilirahvas" 1946 ,,Summ-summ"1947 Ajaloost: A.Hint ,,Vesse poeg" 1948 Leida Tigane 1927 Laste Rõõm jutuke ,,Tibu" 1936 I lasteraamat ,, Lugu kahest laisast varesest" 1938 ,,Metsatalu vahvad loomad" 1940 ,, Hunt ja kutsikas" Huumori ja õpetlike eluliste olukordade abil sisendab lastesse pos. eluhoiakut, töökust ja tublidust, julgust, ausust ja optimistlikku meelt. Pilkab uhkust, päritolu mahasalgamist. Õpetlik hoiak. Loomade eluviisid. 1946 ,,Vanaema maja" jutukogu 1948 ,,Kelleks ma tahan saada" raamjutustus 1952 ,,Mina oskan paremini" lühijutukogu 1955 ,,Jutte lastele" lühijutukogu 1958 ,,Peremees ja sulane" rahvajutu ainelised lood.
Auto sõidab rutuga, kuskil ei jää peatuma, Tsilgast mööda kihutab. Oh, kuis Jaan nüüd hädaldab: ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, mis nüüd juhtub minule?" Viimaks auto seisma jäi. Jaangi vankri vabaks sai. Kurval meelel hakkas ta Tsilga poole kompima. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, millal jõuan pärale?" Päike paistab palavalt, Jaan peab käima käbedalt, siis vast õhtuks jõuab ka Tsilgasse ta kõndida. ,,Oh, mu Tsilga, Tsilgake, tee on pikk ja vaevane!" METSATALU TAAT JA HALDJAS Oli mets ja metsas talu, talus elas vanataat, püüdis metsajärvest kalu, haris väikest põllumaad. Elas nõnda juba kaua, ei tal olnud naist, ei last. Ise keetis, kattis laua, pesuvee tõi allikast. Taadil olid kukk ja kana, valge kits ja tuvipaar, laut ja hurtsik õige vana, ait ja aida taga saar. Saar ei olnud tavaline, nagu metsas näeme neid: oli sajaharuline, pisioksi tuhandeid. Samutigi väga kõrge oli kummaline saar.
väheneb. Siiski elab neis kahes piirkonnas kokku üle poole Eesti rahvastikust. Üsna suur on ka Tartumaa ja Pärnumaa rahvastik, tänu linnadele. Muud maakonnad on väherahvastatud. Eesti asulad Asulate peamised liigid Inimesed ei ela harilikult päris hajali, vaid koonduvad asulatesse. Asulaid on väga mitmesuguseid - väikesi ja suuri. Asula on üksik metsatalu, aga asula on ka suurlinn. Harilikult jagatakse asulad kõigepealt maalisteks ja linnalisteks. Maalistes asulates on suures ülekaalus põllumehed, vahel ka kalurid. Et need tegevused vajavad palju maad, ei saa põllumehi ühte asulasse koguneda eriti palju. Sellepärast on maalised asulad enamasti üsna väikesed. Seda eriti Eestis, meil on vaid paar-kolm maalist asulat, kus elab üle 1000 inimese.
õpetaja kohta tema pojale), kuid lahkus vastuolude tõttu kohaliku pastori ja mõisnikuga. Töötas Jamburis (Kingissepp) õpetajana saksa kolonistide koolis, seejärel asus Peterburi, kus pidas samuti koolmeistri ametit (õiendas saksa keele ja kirjanduse õpetaja eksami). 1871-72 elas Tallinnas, oodates ajalehe asutamise luba, loobudes teistest tööpakkumistest, 1872-74 oli Vändras vallakirjutaja, siis ostis Pärnu jõe kaldal asuva Kurgja metsatalu, müües H. Laakmannile oma lugemiku kolme osa kirjastamise õigused. 1874. a sügisel abiellus Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Sakala ilmumahakkamine tõmbas Jakobsoni uuesti ühiskondlikku tegevusse, Kurgja juhtimine jäi naise õlule, kuid siingi jõudis J ehitada uusi maju ning palkas talupidamiseks tööjõudu. J luuletajanimi oli Linnutaja. Peale selle koostas J näiteks meeskoorilaulude kogu. Koostas õpikuid, organiseeris Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi.
annaabi.ee 
