95. kilomeetrist 2,5 km ida pool, ligikaudu 5.6 km Koigi külast põhja pool RMK Türi Metskonna maatükil. Haritavat maad taotlevale alale ei jää. Kogu ala on kaetud segametsaga, milles domineerivad okaspuud. Maapind on on suhteliselt tasane, kohati lainjas moreenmaastik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 70 75 m üle merepinna. Taotletaval mäeeraldisel puudub asustus, territooriumi läbivad metsakvartaleid eraldavad metsasihid. Piki territooriumi lõuna-, kagu- ja kirdepiiri kulgeb kohalik kruusatee, millelt karjääri keskossa suundub metsasihte ühendav tee. Territooriumi põhja-, kirde- ja kagupiiridega külgenvad naaberkinnistud. Mäeeraldisest lääne suunas paralleelselt mäeeraldisega ligikaudu 2,5 km kaugusel asub Tallinn Tartu maantee ja põhja suunas Mäeküla Koeru maantee. Lähimad elamud asuvad territooriumi kagu-, kirde- ja läänepiirist 350 400 m kaugusel
Leppemärkide paigutuse tihedus sõltub mõõtkavast ja pinna suurusest. Väiksema maa-ala sisse märgitakse sageli ainult üks tingmärk. Joonobjekt kujutatakse joonleppemärkidega Joonmärke kasutatakse objektide puhul, millel pole laiust või mille laius ei väljendu kaardi mõõtkavas. Joonobjektid võivad olla kõver- või sirgjoonelised, looduslik, tehis, või tinglikud. Kõverjoonelised on nt jõed ja ojad, sirgjoonelised on nt kraavid, raudteed, metsasihid. Tihti on joonobjekti laius looduses mõõdistatud ning märgitud plaanile numbriga vastava joonobjekti juurde. Punktobjektid on maastikuobjektid, mida ei ole võimalik plaanil mõõtkavas kujutada ja mis kujutatakse seetõttu mõõtkavatute leppemärkidega. Punktobjekti kujutamiseks kaardil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter või mõni muu koht tavaliselt selle objekti keskpunktiga. Lähtudes leppemärgi
asunud elama ka lagedamatele aladele. Eestis on nurmkana levinud kõikjal peale Hiiumaa ja Vormsi. Nurmkana tegutseb maapinnal. Toitu otsib ta kodukana kombel siblides. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Pojad söövad algul vaid loomset toitu. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud, samuti ka kultuurmaastiku lähedusse jäävad metsasihid, metsalagendikud ja ka aiad. Nurmkana muneb aprilli lõpul või mais. Kurnas on 10...26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast 13 Header and footer ; nimi muna. Pesa paikneb tihedas rohus mõne puu või põõsa varjus ja see on lihtsalt üks suurem kuhi kuiva rohtu. Pojad kooruvad mõne nädala pärast ja on pesahülgajad. Sügisel kogunevad salkadesse, mis kevadel paaride moodustumisega laguneb.
Põldudel, teeäärtel, veekogude ääres, elukohtades ja kalmistutel olevad puuderühmad, 6 kitsad (kuni 10 meetri laiused) puuderibad, hekid, üksikud puud ja põõsad ning linnades ja maakohtades istutatud pargid ei ole määratluse järgi mets. Metsamaaks loetakse ala, mis on kaetud metsaga või metsata ala (raiesmikud, surnud metsaga puistud, metsalagendikud, taimlad, seemlad, istandused). Metsamaa hulka kuuluvaks loetakse ka metsateed, metsasihid, tehnilised ja tuletõkke trassid, puidu ja muu metsandusega seotud varustuse ladustamiseks mõeldud hoonete alune maa, puhkealad, loomade toitmiseks mõeldud alad ja metsastamiseks mõeldud alad (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.2. Metsade jagunemine Metsasid jaotatakse erinevatesse rühmadesse vastavalt neis toimuva majandustegevuse eesmärkidele, neile kehtivale reziimile ja peamisele funktsionaalsele otstarbele. I rühm range kaitse all olevad metsad
ka lagedamatele aladele. Eestis on nurmkana levinud kõikjal peale Hiiumaa ja Vormsi. Nurmkana tegutseb maapinnal. Toitu otsib ta kodukana kombel siblides. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Pojad söövad algul vaid loomset toitu. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud, samuti ka kultuurmaastiku lähedusse jäävad metsasihid, metsalagendikud ja ka aiad. Nurmkana muneb aprilli lõpul või mais. Kurnas on 10...26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast muna. Pesa paikneb tihedas rohus mõne puu või põõsa varjus ja see on lihtsalt üks suurem kuhi kuiva rohtu. Pojad kooruvad mõne nädala pärast ja on pesahülgajad. Sügisel kogunevad salkadesse, mis kevadel paaride moodustumisega laguneb. Põldpüüde arvukus oleneb talvedest; karmide talvede järel kannatab kurna suurus ja talvel
Mai" ja ,,Oktoobri" kolhoosis, mitmete muude spordirajatiste korrastamine või rekonstrueerimine. · Jooksu õpetus jooksuhuvilistele . Kõige paremini soodustab noore organismi kasvamist ja arenemist päike, välisõhk ja vesi. Nende vahendite ärakasutamisel tervise tugevdamisel ning tippsporti jõudmisel on vaja teada kus joosta, millega joosta ja kuidas joosta. Püüamegi anda esmaseid nõuandeid. KUS JOOSTA kõige sobivamad jooksuks on metsasihid või rajad, tõusude ja langustega maastik , pargiteed. Kui neid ei ole, siis võib kasutada maanteid. Mitte joosta asfaldil, see põrutab jalgu! JOOK SUVAHENDID riietuseks sobivad kõige enam villased või puuvillased riietusesemed ja tuulepluus. Riietus peab olema avar ja ei tohi soodustada liigset higistamist. Jalatsitena sobivad pehme tallaga jooksukingad, ketsid. Hea on kuu leiad omale võrdsete võimetega jooksusõbra. Jooksu alusta kodu või kooli juurest. Jooksu
Puuliigiti on tuleohtlikkuse pingerida järgmine: männikud, kuuse-männi segametsad, kuusikud, segametsad, lehtpuumetsad. Metsa tulekindluse tõstmisele tuleb mõelda juba metsakultuuri rajades, sest vanemas puistus on see väga keeruline (võimatu). Pigem metsa majandades toimub vastupidine. Hooldusraietega raiutakse välja lühemaealised lehtpuud, see aga muudab metsa tuleohtlikumaks. Pinnatule levikut peatavad tõkked, kust tuli üle ei saa: veekogud, teed, metsasihid, trassid, põllumaad jms. Metsa tulekindluse tõstmiseks rajatakse selliseid tõkkeid juurde. Ladvatule levimist takistavad okaspuumassiivides lehtpuuribad ja puistud. Pinnatule lokaliseerimisel on abi teedest, jõgedest, sihtidest jms. Looduslike tõkete puudumisel rajatakse neid juurde maapinna mineraliseerimise teel. Selleks eemaldatakse rohukamar, sammal ja kõdu kuni mulla või liivani. Tekkinud ribasid nimetatakse tuletakistusribadeks (tuletõkestusribadeks)
Pähikud väikesed, poolkerajad, väheseõielised, valminult 3-7 tähtja põisikuga. Põisikud piklik- munajad, nokata, valminult pruunikad. Õitseb mai lõpul, juunis; viljub juuni lõpul, juulis. TUPPTARN Carex vaginata; vaginata (lad.k.) tupjas, tupeline; nimi iseloomustab taime avaraid lehetuppesid. Lõikheinaline. Mitmeaastane. Kasvukoht: varjulised- ja poolvarjulised niisked kuuse-, sega- ja lodumetsad ning puisniidud, võsastikud ja metsasihid. Ilmselt kultuuripelglik liik. Tupptarn on rohiroheline, 20-50 cm kõrge, lühikese risoomiga ja sellest väljuvate arvukate tõusvate ning lehekimpe moodustavate võsunditega taim. Varred püstised või pisut kaardunud, nüri-kolmekandilised. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, kahe- kurrulised, varrest lühemad ning varre alusel paiknevad. Õisik üksteisest eemal asetsevate pähikute tõttu võrdlemisi pikk (5-15 cm), koosneb ühest pruunist 1-1,5
annaabi.ee 
