Minu elu esimene festival Suvel käisin ma ühel kolmepäevasel muusikafestivalil nimega Intsikurmu. See toimus 4.-6. augustil Põlvas Intsikurmu metsapargis. Pargiala oli piiratud aedadega ja sisse sai beezika käepaelaga, mis asendas piletit. Väljaspool seda ala oli suur telkimisala, kus me ka ööbisime ehk muusikat sai kuulda hommikust õhtuni, isegi, kui magasid. Telkla kõrval olid ka vetsud, hommikusöögiala ja dussid. Sellesk, et nälga ei jääks, oli metsapargi läheduses ka Konsum, kust enamus festivalikülastajaid süüa ostsid. Lisaks olid festivali alal ka foodtruckid, kust sooja toitu sai osta. Instikurmul esines 34 erinevat artisti ja bändi nii Eestist kui ka igalt poolt välismaalt nt: Ameerikast, Hollandist, Inglismaalt jne. Nende esinemisajad olid jaotatud ära ning metsapargi alal oli kolm erinevat lava, kus nad esinesid, niiet sai kuulata mitu bändi korraga. Esitati igas stiilis muusikat. Oli popi ja rocki, indiet,
Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks Teine park- metsapark- on avar looduslik ilupuistu tiikide taga kõrguval ligi 2 km. pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili. Metsapark ei ole ilupuistu ainult kitsamas mõttes, vaid omapärane ja suur rakendusliku tähtsusega katseala võõrpuuliikide aklimatisatsiooni ja naturalisatsiooni võimaluste selgitamisel. Metsapark katab rohkem kui kilomeetri pikkuselt lossitaguse oru vastaskallast, asetsedes väga vahelduva reljeefiga maastikul ( orud, künkad, nende nõlvad, perved) . F
Siitkaudu saab ka vaatetorni. Lossil on 168 akent. Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist. Koos lossi ehitusega algas ümbritseva pargi korrastamine ja metsapargi kujundamine. Projekti peamine autor oli Fr. Berg ise. Ta oli veendunud inglise vabakujulise pargi pooldaja. Oma reisidelt Ameerikasse, Euroopasse ja Kaug-Itta tõi ta kaasa ja tellis hiljemgi taimi ja seemneid. Esmane valik tehti taimlas, mis asus metsapargis, oli 2 ha suur ja täiesti umbrohuvaba. Seal kasvas tuhandeid taimi. Üheaastased taimed, kui neid oli teise aasta kevadeks säilinud, koolitati ja kasvatati puukoolis metsa või parki ümberistutamiseni.
puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud. Inglise park - tekkis 17. saj Inglismaal, Euroopas sai populaarseks 18. saj-l vastandina rangelt korrapärasele prantsuse pargistiilile. Uue stiili levikut toetas valgustusajastule iseloomulik loodusläheduse taotlus. Vabavormilise metsapargi teket mõjutas ka Hiina ja Jaapani aiakunsti eeskuju. Omamoodi paradoksaalseks sihiks sai inimkätest puutumatuna näiva romantilise ideaalmaastiku kujundamine, mida ilmestasid näiteks kunstlikud varemed.
2. Luua arboreetium (dendropark). Pindala 8,5 ha. Kasvab ligi 800 erinevat taksoni puud- põõsast. 3. Künnapuude loodusliku leviku ala, pindala 0,7 ha. Künnapuu on "Punase raamatu" valge lehel. 4. Haljasalad Nigula, Udu ja Tutika talu maade. Kasvab ligi 300 taksoni ilupuud-põõsast. 5. Põõsaskaskede ja kääbuskaskede kasvuala Udu talu maadel. Pindala 0,36 ha. 6. Kaiavere park, 12 ha, koosneb huvitava ruumilise lahenduse ja põlispuudega pargist endise häärberi ümbruses ning metsapargi osast. 7. Elistvere park, pindala 17,3 ha, üks ilusamaid maastikule orienteerutud parkidest, praegu 6 üsna ürgmetsa seisundis. Pori nõiakolla ainus kasvukoht Eestis. 1780-ndatel aastatel ehitatud esinduslikust mõisaansamblist säilinud ait on barokkperioodist, üks ilusamaid Eestis. 8. Pikkjärve park. Pindala 6,5 ha, vale ehituspoiitika tuemusena hävitatud, imeteda jääb vaid üksikuid põlispuid. 9
mis kokku moodustavad vägevalt mõjuva kompositsiooni. Peahoone poolsesse alleeossa jäävad neli puuderingi, mis koosnevad eri liiki puudest (vaher, saar, tamm, pärn). Puuderingid on loetavad ka tänapäeval. Mõisamaja esisest pargiosast käib läbi aktiivne liikumine Kukruse külasse ning tulevikku silmas pidades on see kõige olulisemaks pargiosaks. Pargi tagaosa oli oma olemuselt mitmekesisem tänu tiikidesüsteemile ja liigirohkusele. Metsapargi kunagist ulatust pole tänapäeval võimalik enam välja lugeda. Tänaseks päevaks pole kahjuks tagumisest pargiosast säilinud muud kui üksikud puudegrupid ja tiike tähistavad nõgusused maapinnas. Reljeefi vaheldusrikkuse põhjuseks pargi tagumises osas on tiikide kaevamisel tekkinud pinnase kuhjamine sobivatesse kohtadesse. Aidahoone taga asus mõisaajal ka rohtaed ja iluaed koos viljapuudega, millest kahjuks pole midagi säilinud. Umbes samas piirkonnas
Kirikumäe LKA 6. Vormsi MKA 25.1. seiramine lõpetatud 6.1. Rumpo matkarada 26. Keila-Joa park 7. Järve luidete MKA 26.1. Keila-Joa park 7.1. Keskranna puhkekoht 27. Sangaste park 8. Käina lahe-Kassari MKA 27.1. Sangaste metsapargi matkarada 8.1. Sääretirbi telkimisala 28. Naissaare LP 9. Kõpu LKA 28.1. Naissaare rajad 9.1. Rebastemäe õpperada 28.2. Naissaare telkimisala 9.2. Kaleste telkimisala 29. Haanja LP 29.1. Hinni Kanjon 139 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 29.2
annaabi.ee 
