ja niiskemaks ning peamiseks puuliigiks sai kuusk Mets Kuusk Metsatüübid Nõmme- ja palumetsad levivad toitainevaestel ja kuivadel muldadel. Taime- ja loomaliike on suhteliselt vähe. Enamuspuuliik- mänd Laanemetsad levivad suhteliselt viljakatel parasniisketel muldadel. Taime- ja loomaliike on rohkem kui nõmme- ja palumetsades. Enamuspuuliik- kuusk Salumetsad levivad kõige viljakamatel metsamuldadel. Hästi näha erinevaid Taime- ja loomaliike on kõige metsarindeid enam. Enamuspuuliik- kuusk, erinevad lehtpuu liigid Metsade kasutamine ja kaitse Metsakasvatus tegeleb metsade kasvatamisega kuni raieküpseks saamiseni Metsatööstus tegeleb küpse metsa raiumisega ja puidu tarbematerjaliks muutmisega Metsasaadustest on kõige olulisem materjal puit Puit on peamine looduslik allikas paberi tootmisel, oluline kütte- ja energiaallikas,
kuhjumine. Pruunika värvuse tõttu sellel horisondil, on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või Bwt horisont on tavaliselt järgneva horisondi – C-horisondi(lähtekivimi) lõimisest raskema lõimisega. Lähtekivimiks võivad olla erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, punakaspruun, kollakashall, kollakaspruun) või ka väiksemal määral luistikujõesetted (liivad, kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis
Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem.Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veerežiim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel
ls rls huumushorisondi tüsedus (sulgudes märgituna viitab katkendlikule ja ebaselgele väljakujunemisele) Lõimisevalem ja mulla uurimissügavus Kui mulla uurimissügavus on kaardil tähistamata, uuriti Turvastunud metsamuldadel tähistatakse mitmekihilise muld 1m sügavuseni: kõdu korral viimane kiht turbana: Näide: sl t2 kõduhorisondi tüsedus turba lagunemisaste Üle ja alla 1m uurimissügavuse korral on kaardile 2-5 1 +t2 20 turbahorisondi tüsedus
paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno looduskaitsealal ka Natura 2000 standardandmebaasi andmetel rohunditerikkaid kuusikuid 4,1 hektarit. Kaitseala metsamajanduskava (2009) koostamise raames teostatud inventuur aga seda metsaelupaiga tüüpi ei tuvastanud. See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toitaineterikastel ning pehme huumusega metsamuldadel sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide osatähtsus võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid, kuid 50 liigiline koosseis on varieeruv. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur (Paal, 2007). Veel on Meenikunno looduskaitsealal Natura 2000 standardandmebaasi andmetel 362 hektarit siirdesoo- ja rabametsa
Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui 30 cm. Veereziimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad. 1. Leostunud mullad K0. Hõlmavad ca 4,2% kogu maast ja 9,7% põllumaast. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine. Tüüpprofiil: A-Bm-C. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem. Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veereziim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. 2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt
Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui 30 cm. Veereziimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad. 1. Leostunud mullad K0. Hõlmavad ca 4,2% kogu maast ja 9,7% põllumaast. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine. Tüüpprofiil: A-Bm-C. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem. Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veereziim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. 2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt
Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui 30 cm. Veereziimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad. 1. Leostunud mullad K0. Hõlmavad ca 4,2% kogu maast ja 9,7% põllumaast. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine. Tüüpprofiil: A-Bm-C. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem. Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veereziim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. 2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt
annaabi.ee 
