Hoogsalt hakkas arenema käsitoo, mis pani aluse ka kaubatootmisele. Kauplemine linnades oli peaaegu samatähtis kui jumalateenistus. Eri käsitööalad jagati tsunftidesse, mis kindlustasid eduka kauba müügi. Tekkisid kaubalinnad ja nende liit Hansa, mille vahendusel oli lihtsam oma kaupu müüa või osta kaupu oma maale. Selle üks põhimõtteid oli veel, et kaupmehed oskaksid üksteisega kokku hoida. Näiteks Venemaalt saadi palju vajalikku: metsamaterjale, tõrva, vaha, mett. Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning võimsad müürid ja tohutult kõrged kirkikutornid. Romaani stiili arhidektuur asendus gootikaga. Tähtsate sündmuste ja inimeste auks hakati rajama monumente.Ehitati ka võimsaid ja uhkeid katedraale. Rohkem tähtsamaks muutus haridus, seetõttu hakkasid linnadesse kerkima uued haridusasutused, näiteks vanimaks tunnistatud Bologna ülikool.
astmest võib puu tüve tüükast ladva suunas jagada 3 kvalitatiivseks tsooniks: I. Alumine oksavaba tüveosa, milles asuvad peened oksad (10-15 mm). Ristlõikes võib jagada selle kolmeks osaks: väline oksavaba, keskosa tüvepuiduga kokkukasvamata kuivanud okstega ja seesmine säsi ning tüvepuiduga kokkukasvanud okstega. Sellest tüveosast valmistatakse jämedamõõdulisi, kõrgkvaliteedilisi ja eriotstarbelisi metsamaterjale. II. Tüve keskosa, kus asuvad avatud, sissekasvanud ja kuivanud stabiilsete mõõtmetega oksad ( 20-60 mm). Tüve ristlõikes võib selle tsooni jagada kahte ossa: välimine kuivanud, sissekasvavate ja tüvepuiduga kokkukasvamata okstega ning sisemine säsi ja tüvepuiduga kokkukasvanud okstega. Sellest tüveosast valmistatakse saetud materjale, liipreid, prusse, paberipuid, ümarpuiduna kasutatavaid materjale. III
kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Kuna Jaapanil endal on puidu järgi nõudlus väga suur, siis ta ei saa metsamaterjale ega puidutooteid eksportida. Jaapanis on arenenud metsakompleks. Peamised probleemid ongi loodusliku metsa vähesus ning istutatud ja ühekülgse metsa rohkus. Tööstus Jaapan ekspordib suurema osa tööstuslikke tooraineid, kuid endal leidub tal rauamaaki. Riigi peamised tööstusharud on autotööstus, elektroonika, metallitööstus, laevaehitus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus, keemiatööstus.
· Milleks kasutatakse metsi Tsiilis?Arvestades riigi üldiset majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada matsamajandust ja tööstust selles riigis. Tsiilis kasutatakse metsi enamasti puutööstuses. Enamasti toodetakse tselluloosi, paberit, mööblit-mööbliosi ning töödeldakse ka vaiku. · Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Jah, olemasolebad puiduvarud rahuldavad riigi puidutarbimis vajadused täielikult. · Kas riik ekspordib metsamaterjale või puidutooteid? Tsiili ekspordib paberit ja tselluloosi. Eksporditakse enamasti Jaapanisse, Hiinasse, Lõuna- Koreasse, USA-see ja vähesel määral ka Euroopasse(Prantsusmaa, Itaalia) · Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Tsiili osa metsatööstuses ei ole suur, sest riigi puiduvarud ei ole nii suured,et suudaksid suures mahus raiet teostada ja toota. Samuti ei ole otstarbekas ka import-tooteid toota.
viisi juurde, mida kasutati Eesti Vabariigi aegu ja ka peale sõda. Siis toimusid raietööd peamiselt sügis-talvisel perioodil, kus kokkuvedu tehti hobuste ja regedega, sest suvel metsas vankriga kokkuvedu on võimalik ainult väga heade pinnase- ja ilmastikutingimuste korral. Ka käesoleval ajal püütakse suurem osa raietööde mahust teha sügis-talvisel perioodil, kus pinnase kandevõime külmumise ja lumekatte tõttu võimaldab metsamaterjale kokku vedada soistel ja pehmetel pinnastel. Pehme ja lumeta talve korral, aga see on saanud viimastel aastatel reegliks, samuti ka suvekuudel, on sortimentide kokkuveotraktoreid võimalik kasutada ainult okstest ja latvadest tehtud tugeva kokkuveotee korral. Traktori täiskoormaga kogumass on 24000 kg ja see jaotub kolme silla kuuele rattale, mistõttu erisurve pinnasele on suurem, kui senini kasutusel olnud Vene päritolu metsaveo roomiktraktoritel.
Põlvkond on tõenäoliselt üheaastane. Tõrjeks on püünispuude langetamine kevadel ja koorimine kesksuvel. Siklased (Cerambycidae) on suured pikkade kaardus tundlatega mardikad, kelle valged lapikud tõugud elavad tugevasti nõrgestatud , kuivavate, kuivanud või erinevas kõdunemisastmes tüvede ja okste koore all või puidus, valmikuid võib aga kohata puutüvedel või õistaimedel. Eestis on neid 97 liiki. Kuigi mõned liigid esinevad kasvavatel puudel, mõned kahjustavad ka metsamaterjale, ei ole nende arvukus kõrge ja kahjustused suured. Suur- haavasikk (Saperda carcharias) elab kasvavate haabade, paplite ja remmelgate tüvepuidus. Valmik on 22.....28 mm pikkune musta kehaga ja rohkelt mustade täppidega kaetud kollakashallikate kattetiibadega siklane. Lendlus toimub juulis-augustis. Mardikad toituvad sel ajal haabade, pajude ja paplite lehtedest, süües neisse auke. Eelistab haudepuuna terveid , noori 5.....30 aasta vanuseid puid, vahel ka vanemaid. Mardikas muneb tüve
Metallurgiale lisaks oli masinaehitus, ülejäänud tööstusharud jäeti tahaplaanile. Plaanid olid selgelt üle paisutatud ja algusest peale tekkis raskusi plaanide täitmisel ja finantseerimisel. Finantseerimiseks suunati kõik varasemad kapitalimahutused üle tööstusesse- põllumaj, kaubanduse, transpordi areng pidurdus väga jõuliselt. Oluliseks raha juurde pumpamise vahendiks oli väliskaubandusbilansi muutmine, tuli rohkem välja vedada- eelkõige teravilja, ka metsamaterjale, naftat. Sissetulekud suunati tööstusesse. Vaja oli senisest tugevamat survet avaldada ka rahvale. Üheks võimaluseks oli tarbimise vähendamine. Esimesel viisaastakul kehtestati NL-is kaardisüsteem, mis puudutas ennekõike linnaelanikke. Saadi osta vaid nii palju, kui valitsus neile lubas. Rahva käest hakati raha ära võtma poolsundusliku riigi siselaenuga. Riik hakkas trükkima siselaenu obligatsioone, mille ostmine inimestele oli vormiliselt vabatahtlik.
annaabi.ee 
