kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi – Hægstad’i Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart, kellega ta tahab abielluda, ning Bøygen’it (suur takistus). Solveig,keda Peer Hægstad’i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui
õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi Hægstad'i Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart, kellega ta tahab abielluda, ning Bøygen'it (suur takistus). Solveig, keda Peer Hægstad'i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit
SISU Kokku on põimunud reaalsus ja mingi kaugem dimensioon; unenäoline maailm, mille piir on imepeenike (nii lugeja kui tegelaste jaoks). Kuigi Kafka ja Nakata ei kohtu kunagi otseselt, on nende saatused ja teekonnad väga tihedalt seotud. Riivavad üksteist, kuid otsene kokkupuude puudub. Peale kodust põgenemist, suundub Kafka Takamatsu poole, kuhu minnes ta bussis Sakurat kohtas. Hakkas igapäevaselt raamatukogus käima, kus ta Oshimaga kohtus ja sõbrunes ja kes teda hiljem metsamajakesse viis. Hankis Kafkale raamatukogus elu- ja töökoha. Nakata oli nooruses kaotanud oma aru, kuid elas siiski igapäevaselt normaalset elu halduri toetusel ning hankides raha kasside otsimisega. Pärast huvitavat vahejuhtumit, mis sisaldas kasside päästmist Johnnie Walkeri nimelise kassitapja käest, tundis ta tungi Tokyost lahkuda ja kaugele saarele suunduda. Sellega aitas teda juhuslikult tuttavaks saanud rekkajuht Hoshino. Probleemid: Pealkiri -
ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi – Hægstad’i Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart, kellega ta tahab abielluda, ning Bøygen’it (suur takistus). Solveig, keda Peer Hægstad’i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab
noorema Liisiga, kes mehele tema ammuses liiklusõnnetuses hukkunud tütart meenutab.17 "Tuisune talv" (2006) Järg triloogia esimesele osale "Sügisvalgus". Talveperioodiks saeveski tööliseks hakanud Sander Karm üritab unustada Liis Melliku vastu tekkinud õrnu tundeid. Tuisune talv veeretab aga küla elanike teele mitmeid katsumusi.18 "Arglik kevad" (2006) Järg romaanidele "Sügisvalgus" ja "Tuisune talv". Lähenev kevad toob Harinõmme külla uut elu ja suhtumisi. Laanehaua metsamajakesse toob see kevad aga rahutu ja samas lootusrikka elu.19 5. Ilona Martsoni hinnang Erik Tohvrile kui kirjanikule 17 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26100 18 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155359 19 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155749 10 Ilona Martson kirjutab oma artiklis, et Tohvril on viimase viie aasta jooksul ilmunud kümme romaani elust enesest
15 kinni panna, aga kuula. (Publikule) Mul jätkusid. Päevad jäid lühikeseks, et kõiki tuleb nüüd järjest kaks lehekülge teksti. unistusi ära unistada, ja varsti jäi puudu (Laura tõuseb, läheb voodi juurde, leiab öödest. Ta istus, silmad tühjad, loobus tööst, sealt tahmase rahapaki.) läks elama oma väikesesse metsamajakesse, LAURA: Mis raha see on? elas mõttes läbi kõige kaunimaid ja OSVALD: See ei ole raha. See on kirglikumaid elusid, nautis mõttes meeletut muinasjutt. Muinasjuturaamat. Ma olen sulle õnne, kuni saabus seisund, mil ta ei teadnud, praegu võõras, aga see muinasjutt räägib kas ta on elus või ammu surnud ja kõigi meist. Sinust ja minust
ole suuteline tasuma oma õppekulusid. Nii tulid liiklusmärgid. Siis tuli abielu. Tema unistuste kroon, unistus jäägitust kokkuhoidmisest, mõistmisest ja hellusest: kuid tegelikkuses taandus kõik pidevale rahapuudusele, abikaasa täitumatutele soovidele ja sinna see lõppes. Aga unistused jätkusid. Päevad jäid lühikeseks, et kõiki unistusi ära unistada ja varsti jäi puudu öödest. Ta istus, silmad tühjad, loobus tööst, läks elama oma väikesesse metsamajakesse, elas mõttes läbi kõige kaunimaid ja kirglikumaid elusid, nautis mõttes meeletut õnne, ja saabus seisund, kus ta ei teadnud, kas ta on elus või ammu surnud ja kõigi poolt unustatud; kas see, mis ta näeb ja tunneb, on unistus või on see päriselt olemas. Ühel samasugusel arusaamatul päeval läks ta jõe äärde kalale. Istus ja unistas oma elu esimesest kalast, kui õngekork hakkas võbelema, liikus edasi- tagasi ja kadus siis otsustavalt jõe musta sügavusse
annaabi.ee 
