II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm.
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu
kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse klassifikatsioon). Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Seega määratakse kasvukohatüüp tunnuste kompleksi alusel. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp)
võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Intensiivse metsamajandusega aladel nagu Eestis, on põhiline metsauuendusviis siiski kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel. 56. Defineerige metsa kasvukohatüübi mõiste? Tooge näiteid. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veereziim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Salumetsad, Soovikumetsad,
Lõhmuse veereziimiga kasvukohal: lodus ja Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu klassifikatsioon). paepealsetel muldadel, vastavalt võib kasutada siseviimistluses (põrandad, Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui kasvukohale nimetatakse neid ökotüüpe: trepid, uksed jne), mööbliks. Harilik vaher ühesuguse metsakasvatusliku efektiga lubjasaar ja luhasaar. on laialt levinud haljastuses. Talub hästi (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. kärpimist. Hinnatud on mitmed mõjutavate tegurite kompleksiga) Raievanus 100-130 a., maksimaalne vanus 150- dekoratiivsed vormid, eriti punaselehised. metsamaade 250(300) a
aastase rabamänniku kõrgus olla vaid 10 m ja tagavara 50 tm/ha. Sama vana mustikamännikus võib puude kõrgus olla aga kuni 30 m ja tagavara 500-600 tm/ha. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veereziim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel:
Näiteks võib 100 aastase rabamänniku kõrgus olla vaid 10 m ja tagavara 50 tm/ha. Sama vana mustikamännikus võib puude kõrgus olla aga kuni 30 m ja tagavara 500-600 tm/ha. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsad jagatakse kasvukohatüüpidesse. Metsatüpoloogias on põhiüksuseks kasvukohatüüp. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi: mulla, veereziimi ja alustaimestiku alusel. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks
annaabi.ee 
