Moder • omadustelt mulli ja moori vahepealne • lagunemise kiirus aeglasem kui mulli korral • keskm tüsedus 2-5cm • kõdu jaguneb 2-3 allhorisondiks (O1;O2) • mullaprofiilis esineb leetumise tunnuseid • peam lagundajateks seened • enamus org ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumitm is katab puude alust maapinda. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: – avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist – mõjutab metsa looduslikku uuenemist (kamardumine) – oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt (marjad: metsmaasikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas) – alustaimestiku koosseisus mitmeid ravim- ja meetaimi
Metsa majandamine jaotub erinevateks, ent omavahel seotud ptotsessideks: Metsaressursi planeerimine annab ülevaate sellest, kui palju meil on metsa, mida ja kui palju võime seda raiuda ning milliseid töid peame tegema, et metsa väärtus säiliks ja tõuseks. Metsakasvatus tähendab puude istutust, nende kasvutingimusi parandava valgustusraie tegemist, harvendusraiet ja uuendusraiet. Ka lageraie, mis on üks uuendusraie alamliike, on teatud tingimustel vajalik metsakasvatuslik võte. Tootmisena käsitletakse erinevate raiete läbiviimist metsamaterjalide saamiseks. Täpsed tingimused ja piirangud metsamaterjalide tootmisele seavad metsakasvatuslik pool ja metsaosale püstitatud eesmärk. Turustamine on toodetud metsamaterjali müük, mis peab silmas turu reegleid ja riigi huve. Metsakaitse ja -valve on tegevuste kogum, mis on suunatud metsa kaitseks nii inimese seadusevastase tegevuse eest kui looduslike metsakahjustuste vältimiseks.
5.6. Mets ja alustaimestik. Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Alustaimestiku liigiline koosseis ja ohtrus muutuvad puistu eluea jooksul vastavalt valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: a) Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile; b) Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist; c) Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt; d) Alustaimestiku koosseisus on mitmeid olulisi ravim- ja meetaimi; e) Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana. 6. Okaspuude metsakasvatuslik iseloomustus Harilik mänd Pinus sylvestris Männi perekond on okaspuude liigirikkaim
juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi (10- aastases arukasenoorendikus jõudis lehevarisega mulda tagasi 47 kg ha-1 lämmastikku so. ca 30% puistu aastasest lämmastikuvajadusest). Arukask on võimeline kasvama ka üsna toitainetevaestel ja kuivadel muldadel, kus metsa mulda parandav toime ilmneb eriti selgelt. Üldtuntud on metsakasvatuslik soovitus kasvatada kuuske segus kasega, mis elimineerib kuusevarise negatiivse mõju, tagab parema huumusevormi moodustumise ning soodustab ühtlasi ka kuuse kasvu. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Kuna lehis on heitlehine okaspuu, annab ta ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes võib kasvada arvukalt nitrofiilseid taimi
valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Nii võib alustaimestiku katvus ja liigiline koosseis olla suurim enne noorendiku liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna suureneb alustaimestiku hulk, koos sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: *Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket ja arengut. Samuti võib tihe, lopsakas rohttaimestik takistada kultiveeritud või vegetatiivselt tekkinud puittaimede kasvu ning arengut.
valitsevaks mitmesugused samblikud, viljakates tormis. Praegu kasvavad seal hetkel Eesti õhuke soomusjas korp. kasvukohtades domineerivad rohttaimed ja rabas kõrgeimad puud 44-45 m. Võra kitsaskoonusjas, Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab valdavalt turbasamblad. oksad männastes, enamasti horisontaalselt. põuakartlikkust ja tormiheidet. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja Õitseb mais. Noored käbid violetjad, vanemad majanduslik tähtsus: punakas-helepruunid. 10-13 cm pikad, 3-4 *Alustaimestik avaldab mõju cm läbimõõdus. Seemned valmivad mullatekkeprotsessile
), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik ja salusammal; enamasti soodustavad samblad toorhuumuse tekkimist. Toorhuumuse kujunemist põhjustavad kanarbik ja teised poolpõõsad, mille kõdu laguneb raskesti. 7. Puht- ja segapuistute metsakasvatuslik iseloomustus Üldreeglina võib samas kasvukohas kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalus on väiksem ekstreemsetes kasvukohtades (samblikum, sinika, loopealsed, raba) ja suurem viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille). Majandatavates metsades on võimalik puistu liigilist koosseisu metsakasvatuslike võtetega (hooldusraied) kujundada. Seega seisab metsaomanik (kasvataja) sageli dilemma ees: kas puhtpuistu või segapuistu? Eraldi küsimuseks on puuliikide valik puistus
Küpsusvanus sõltub puuliigist, puude kvaliteedist, kasvukiirusest, metsavarumiskuludest, metsa mittepuiduliste funktsioonide väärtuse tasemest ja muutumisest koos puistu vanusega, puistu täiusest, metsavarumiskuludest. Seega puistut iseloomustavate näitajate kogumist. Raiering (u) on aeg uuendusraiest järgmise uuendusraieni. Juhul kui uus puistu sünnib seemnetest vahetult raie järel, vastab raieringi pikkus puistu vanusele uuendusraie ajal. Raiering on selline metsakasvatuslik tegevusparameeter (versus keskkonnaparameeter), mille määramisel on metsa majandajal võimalus oma tahet ja soove avaldada. Samas ei ole 52 metsa majandajal siiski täit vabadust raieringi pikkust oma soovi kohaselt kehtestada, kuna vastavate eeskirjade või isegi seadusega (Eestis metsaseadusega) on kehtestatud teatud piirangud erinevate puuliikide uuendusraiet lubava vanuse kohta
ohtrus muutuvad puistu eluea jooksul vastavalt valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Nii võib alustaimeku katvus ja liigiline koosseis olla suurim enne noorendiku liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna suureneb alustaimestiku hulk, koos sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: *Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist. * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Juhul kui tõusmed peaksidki tärkama, lämmatavad kõrrelised need. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket.
annaabi.ee 
