See asub looduslikult ilusas kohas, kus on palju mände ning maas on rohkelt sammalt. Et ka haudadelt hõnguks veidi mets ning loodushõngu, on seal palutud kasutada näiteks lilledega ääristamist ning murupiirdeid, samuti on ka piiratud sammaste kõrgus, milleks on kuni 1,5 meetrit. Algul hoiduti ka ristidest, piiraedade ja rantide paigutus, kuid nüüdseks on nõudmised leevenenud ning nüüd on see kõik lubatud, kuid looduslikumates võtmetes. Metsakalmistule on maetud väga paljud avalikus elus tuntud inimesi. Kõige kuulsamateks neist võib pidada: Georg Otsa, Anton Hansen Tammsaaret, Lennart Merd ning Lydia Koidulat. Siiani reserveeritakse palju haudu ka avaliku elu tegelastele kes tegelevad näiteks: teatri, spordi, arstinduse või kunstiga. Eduard Vilde oli esimene, kes 81 aastat tagasi, aastal 1933 metsakalmistule maeti. Kuna minul on palju lähedasi kahjuks meie seast lahkunud, on mul kalmistustega kogemusi palju.
(kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt
RAIMOND(TIISEL) VALGRE eesti helilooja ja muusik (7.10.1913-31.12.1949) ELULUGU Valgre käis Paide Raimond kuulus II algkoolis (1920) ms ajal Eesti Juba väiksena laskurkorpusesse huvitus muusikast Maetud Tallinna Hariduselt oli ta aga Metsakalmistule ehitustehnik Alustas muusiku teed restoraniansamblites LOOMING Tuntuim `'Kevad südames'' `'Mul meeles veel helilooja, kelle meloodia'' laulud on `'Tartu marss'' muutunud Muinaslugu üldrahvalikuks muusikas'' Teemad:loodu jne... s, tunded ja ühiskond 1985 dok Tema elu ja loomingut kajastavad ... näidend 1967 `'Valge tee kutse'' muusikal
informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele.1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946.Vändra lähedal Vändra-Viljandi maantee ääres oli Lydia Koidula sünnikoht. Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Lydia lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös.Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule."Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg",
Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, peale seda läks Tartu 8. Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna nimeline auhind 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "NoorEesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost. TÄNAME KUULAMAST!
Gustav Ernesaks (12.12.1908-24.01.1993) Gustav Ernesaks Helilooja ja koorijuht,eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel,legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Elukäik Gustav Ernesaks sündis Peningi vallas Perila külas. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni eriala. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää ko...
Gustav Suits “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” 1883-1956 Lapsepõlv • Sündis Tartumaal Võnnus kooliõpetaja perekonnas • Kasvas üles ema, õe ja õemehe juures • Luges palju seiklusjutte kui ka Piiblit, mille luges läbi juba 6-aastasena Koolitee • 1892-1895 kohalik külakool • 1895-1896 Tartu algkool • 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi Gustav Suits poliitikas • 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitikasse • Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks • Osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel • Teda peetakse iseseisvuse idee üheks autoriks Looming • Esimene luuletus “Vesiroosid...
R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga. Kroonlinn (1873-1886) · Abielu sõjaväearst Eduard Michelsoniga -Lapsed: Hans, Hedwig, Anna · Hällilaulud · Raske haigus ja surm 1886. a. · Soov puhata Eestimaa mullas Ema kombel kinni kata Lapse tuksuv rind siis sa: Eesti muld ja Eesti süda- Kes neid jõuaks lahuta! Tallinn · L. Koidula ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule 1946. a. Küsimused. · Kus sündis L. Koidula? · Millise hariduse sai? · Millistele ajalehtedele tegi kaastööd? · Nimeta luulekogud ja tuntumad näidendid. · Kus elas kirjanik viimased aastad? · Millal L. Koidula suri? · Kuhu on L. Koidula maetud?
Aino Talvi Margit Martinson 11.B klass Elulugu Sündis 6. veebruaril 1909 Tartus Alustas kooliteed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1921. aastal õppis Mustvee reaalkoolis 1922. aastal jätkas õpinguid Tartu gümnaasiumis Suri 12. märtsil 1992 Tallinnas Maetud Metsakalmistule Oli Eesti näitleja Teda iseloomustas töötahe ja kõrge kutsemoraal Teatriteed alustas 1929. aastal Vanemuises Draamateater (19351944, 19491984) Estonia (19441949) Suurrollid Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja
(1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannitoast surnuna; hüvastijätukirjad; ta maeti 3.detsembril 1946 Tallinna Metsakalmistule. Looming 1918. aastal esimene luulekogu "Fata-Morgana"; II luulekogu "Inimene ja sfinks"(1919); Järgnevatel aastatel: "Katastroofid" (1920); "Kolmnurk" (1921); "Vahekorrad" (1922); "Geomeetriline inimene"(1924); "Multiplitseeritud inimene"(1927); "Tulipunkt"(1934); "Kalad kuival"(1937) jpt. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares http://et.wikipedia
Konstantin Päts Mis teema valisin ? Minu teemaks on Konstantin Päts. Konstantini eluaastad * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Kes ta oli?? Ta oli esimene Eesti Vabariigi president. 24.04.193817.06.1940. Ta oli eesti riigitegelane ja elukutselt jurist. Kus õppis??? Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 18941898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, oli õigusteaduste kandidaat. Mida tegi? 19171918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, juulist novembrini oli 1918 vangilaagris Poolas. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise, 19181919 sõjaminister. 19221923 I Riigikogu esimees. Aunimetused 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Sel...
Aastatel 19171919 oli ta Eesti SotsialistideRevolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Elulugu Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Pilte Gustav Suitsust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg" Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913
● Ta oli luuletaja ja kirjandusteadlane ● Ta sündis 30. novembril 1883. aastal Isiklikku ● Gustav Suits sündis Tartus ● Ta käis kohalikus külakoolis ● 1904. aastal lõpetas ta Gümnaaqsiumi kuldmedaliga ● 1905. aastal läks ta õppima Helsingi Ülikoolis ● Gustav Suits oli Noor-Eesti üks mõjukamaid juhte ● 1911. aastal abiellus ta soomlanna Aino Thauvóniga ● Gustav Suits on maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming ● Esimene luuketus ilmus 1899. aastal ● Gustav Suits oli Noor-Eesti üks vaimseid juhte ● Temalt pärineb ka paljutsiteeritud üleskutse: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“. ● Ta on avaldanud ka kaks esseekogu: „Sihid ja vaated“ (1906) ja „Noor-Eesti nõlvakult“ (1931) LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri.
· 1920. ta sõlmis abielu Käthe Weltmaniga, .(Naine tegi temale abieluettepaneku.) · kellega sündisid poeg Eerik ja tütar Riita. Ta asus elama Tallinna ja pühendus kutselisele kirjanikutööle. · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia · Tammsaare suri Tallinnas töölaua taga infarkti. Tagasihoidlikult elanud suurmees maeti Metsakalmistule ta viimse soovi kohaselt ilma välise ausärata Looming · Peamised zanrid millest kirjutas oli jutustus ja näidend. · Tema tuntumad romaanid oli : · 1922. a "Kõrboja peremees" · 1934. "Elu ja armastus" · 1935. "Ma armastasin sakslast" · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- · 1926.-1933 epopöa "Tõde ja õigus" I-V osa
Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati! Ta maeti ümber Metsakalmistule. Türnpu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme luua ei üritanud. Tema loometöö jaguneb kaheks perioodiks. Varasem looming kuulub tema noorpõlva. Neist lauludest ta ise hiljem ei hoolinud. Need lood olid lüürilised, ka vaimulikud, mis olid algselt naiskoorile kirjutatud. Teine periood, küps periood sisaldab isamaalisi laule, loodustemaatilisi laulud.
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglase elu Friedebert Tuglas sündis 2.märtsil 1886 Tartumaal ja suri 15.aprill 1971 Tallinnas ning on maetud Metsakalmistule. Kuni 1923.aastani oli ta nimi Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta töötas kirjanikuna, kriitikuna, kirjandusteadlasena, tõlkijana ja ajakirjanikuna. 1918. aastal abiellus ta EmmaElisabet Oinasega. Fr. Tuglas võttis osa revulotsioonist ja ta vangistati ning vangis kirjutas ta teose "Meri". Tuglas ja kultuur Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "NoorEesti". Tema eestvedamisel rajati kirjandusühingud "Siuru" (19171919) ja "Tarapita" (19211922). Fr
"Lehekülg ajaraamatust"(1937) "Värsivakk"(1959) "Rahumäe kannel"(1973) "Luuletused"(1990) Marie Under Tutvus Marie Underiga 1913 ning hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson armus Underisse. Underile mulje avaldamiseks hakkas luuletama. Aastal 1924 lahutas Under oma esimese abielu ning abiellus Adsoniga. 1944.a septembris põgenesid nad Rootsi. Elasid oma elupäevade lõpuni koos. Adson suri 5.jaanuaril 1977 Stockholmis. On maetud Stockholmi Metsakalmistule. Kasutatud materjal http://sari.epl.ee/raamat/11 http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_b.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under Täname tähelepanu eest!
• Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus Looming • Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. • Kirjutas jutte, näidendeid, ajalehetekste, ka muusikat oma näidenditele. • Koidula on kirjutanud ligi 300 luuletust. -Nende hulgas on armastus- ja loodusvärsse. Teosed. Raamatud Luuletusi • 1866 "Vaino-lilled"
prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu ja esteetikat, lisaainetena soome keelt ja folkloori. Täiendas end Helsingi Ülikoolis. Esimene luulekogu 1905 Soomes "Elu tuli". Lõpetas ülikooli 1910 ja läks tööle Helsingi Ülikooli juurde. 1915. TÜ Eesti kirjanduse lektor. Gustav suits pani aluse eesti kirjandusteadusele. 1944. pages Eestist Rootsi. Maetud Stockholmi metsakalmistule. Luulekogus "Elu tuli" on noorusetemaatikat ""Oma saar ja "Nooruse aeg")(optimism, armatusluule, elujõud), pühendusluulet ("Üks ennemuistne lugu", "Käkimäe kägu"). 1913 luulekogu "Tuulemaa" ajaluule ("Laul Eestist", "Sügise laul", "Soolaugastel", armastusluule ("Valge käsi", "Kohtamine", "Maikellukesed"), koduteema ("Kerko kell") 1922 luulekogu "Kõik on kokku unenägu" 1osa Rohtaed - armastus teema "Primitiiv", 2osa Maailma vari - ühiskonna kriitika
,,Postimehes" ja ,,Uudised", ,,Ema laul" aga ,,Noor-Eesti" 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi albumis 1905.a. 1923-1927 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 1917.a. ,,Siuru" väljaandel ilmus Underi ,,Sonetid" 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 Maetud Stockholmi Metsakalmistule. 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 Underi noorusjärku esindavad: 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 ,,Sonetid" (1917) 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
· Tutvused Kreutzwaldi , Hurda ja Jakobsoniga · Osalemine Vanemuise seltsi tegevuses · Vaevas suur koormus seltsi tegevuses · 1873 abiellus arstiteaduse üliõpilase E. Michelsoniga, lahkus eestist · Kroonlinnas igatses Eestimaad · Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumis · Ajalehes kirj. : 1) isa dikteerimise järgi artikleid 2) kohandatud jutte 3)populaarteaduslikke ja ajaloolisi palu LUULELOOMING · Aleline tõlkelooming, klassikaks saanud luulet leiab värsikogust ,,Väinulilled" 1886 · Romantiline isikupärane isamaaluule on kogus · Emajõe ööbik 1867 · Sind Surmani
pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest isikust, kes Metsakalmistule ümber maeti. Looming • Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. • Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. • Bornhöhe katsetas veel mitmes žanris, kirjutas satiirilise jutustuse "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892; eriti tuntuks on saanud selle
lahingust Kadriorus, sattus haiglasse, kus saksa võimud ta arreteerisid 1941 september-1942 juuli viibis Tallinna keskvanglas 1943-1944 töötas taas Eesti Draamateatris dramatuurina 1929 EKL-i (Eesti Kirjanike Liidu ) liige, kuulus korduvalt Liidu juhatusse ,,Loomingu" toimkonda 1944 KL-i liige, võttis osa ka PEN-klubi, EKS-i ja AKÜ tegevusest 10.veebruar 1945. aastal suri ülekuulamisel Tallinnas Kirjastuse Hoones, maetud Metsakalmistule Tema mälestuse jäädvustamiseks on Tallinnas Mustamäel Juhan Sütiste tee, mälestustahvel sünnimajal Tähtveres ja viimases elukohas Tallinnas
läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4
Richard Johannes Roht Koostaja: Aliin Sepp Kuressaare 2008 Biograafia Sündis 12. aprill 1891 Võrus, Krootuse vallas ning suri 22. august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa",
Koidula sa kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869 1973.aastal abiellus Koidula saksastunud kätlase Eduard Michelsoniga. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda ja tütar Anna .1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Luule moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed
august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistu Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida
• Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902. • Hiljem, 1919–1926 samas koolis eesti keele õpetajana. Elulugu • Saksa okupatsiooni ajal elas ta Nõmmel. • 1944. aastal läks Rootsi, kus tegutses keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. • Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Õpingud • Kuressaare Gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega. • Õpinguid jätkas ta 1901-1905 aastal Tartu Ülikoolis, õpingud olid keelealased. • Lõpetas 1910. aastal Helsingi Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga romaani filoloogias. Õpingud Töökohad • Tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares. • Postimehe toimetuse liige aastatel 1912- 1914
· Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja-Aafrikast. · 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. · Ajakirja ,,Looming" üks juhtidest. · Valiti Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. · 1918. aastal abiellus ta Eloga. · Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming · Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. · Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi. · Tõstis uuele tasemele reisikirja. · Arendas edasi romaanizanri. · Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi. · Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni. (Looming) · Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1. 19011914: otsingute ja katsetuste periood
Lennart (Georg) Meri Lennart Georg meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992-2001. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadioskuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulga...
Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega.
Luuletaja Lydia Koidula 11. Klass 17.02.2014 Koidula elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) 24.detsember 1843 Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946 aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum Looming Teosed: 1949 "Valitud luuletused" 1866 "Vaino-lilled" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1867 "Emajõe ööbik" 1967 "Väike luuleraamat"
Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti isese...
kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridustee jätkus HTG-s. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus nind kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1901-1914 - otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism
toimetuses. Ta oli 19261934 Tartu ülikoolis eesti keele lektor ja gümnaasiumiõpetaja Tartus, 1934. aastast haridusnõunik (koolide peainspektor), 19401941 kirjastuses toimetaja. Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 1944 siirdus Rootsi, kus tegutses Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste (kaas)autor, keeles on kindlalt koha sisse võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome
, sattus haiglasse, kust Saksa võimud ta arreteerisid, septembrist 1941 juulini 1942 viibis Tallinna Keskvanglas. (Kruus 1995 : 562). 1943-44 töötas taas Eesti Draamateatris dramaturgina. EKL-I liige 1929, kuulus korduvalt Liidu juhatusse ja ,,Loomingu" toimgonda, KL-I liige 1944., võttis osa ka PEN-klubi, EKS-I ja AKÜ tegevusest. (Kruus 1995 : 562).Suri ülekuulamisel Tallinnas kirjastuse hones mnt. 10, maetud Metsakalmistule. Sütiste mälestuse jäädvustamiseks on Sütiste nimega tänav Tallinna Mustamäel ja suur külmutustraaler (1960), mälestustahvel sünnimajal Tähtveres ja viimases elukohas Tallinnas Tööstuse tn. (Kruus 1995 : 562)
tänapäeval hoiul Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Koos Aino Voolmaaga oli Melanie Kaarma 1981. aastal ilmunud ja tänaseni nõutud teatmeteose "Eesti rahvarõivad" autor. Samuti osales ta Eesti entsüklopeedia rahvarõivaid ja ajaloolisi kostüüme kujutavate värvitahvlite kujundamisel. Ta suri 26. augustil 2009 ja maeti sama aasta 28. augustil Tallinna Metsakalmistule abikaasa Voldemar Kaarma kõrvale. Tuntud olid ka Melanie Kaarma õed – tema vanem õde Marta Lõhmus oli ajaloolane, noorem õde Susanna Otema keraamik. Kasutatud allikad https:// et.wikipedia.org/wiki/Melanie_Kaar ma http://www.kuhuminna.ee/uudised/ 1549/doc / Tänan tähelepanu eest!!!
filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis, elukohaga Narvas. Siirdus 1919 Tallinna, kus töötas kuni surmani 17. nov 1923 rahukohtunikuna. Bornhöhe põrm maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Bornhöhe esimene jutt ilmus 1878, kui kirjanik oli 16-aastane. Kõige enam tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus “Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti kirjanduse ajaloolise romaani. Rahvuslikku võitlusvaimu õhutavad ka “Villu võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab
esimeseks presidendiks. 1928 a. Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 a. Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. Vabadusrist I/1. ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt. 23. juunil 1940 vabastati K. Päts ametist ja küüditati koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal Päts vahistati. Viibides erinevates vanglates, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis, Burasevo vanglas. 1990. aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule. Konstain Päts .
Johannes Aavik õppis Kuressaare Gümnaasiumis aastatel 1919- 1926 ning hiljem töötas ka samas koolis ka emakeele õpetajana. Meie enda koolist sai alguse tema huvi emakeele vastu. Lisaks emakeelele huvitas teda veel prantsuse ja ladina keel. Saksa okupatsiooni ajal elas Johannes Nõmmel ning 1944. aastast siirdus Rootsi, kus 1973. aasta 18. märtsil suri. Ta maeti Stockholmis asuvale Metsakalmistule. 4 Õpingud Nagu juba varem mainisin, sai tema huvi emakeele vastu alguse juba Kuressaare Gümnaasiumis õppides ning siis oli tal juba soov eesti keelt hiljem edasi õppima minna. 1894- 1902 õppis ka Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumis. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, kus ta õppis aastatel 1902- 1903. Õppis veel Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis
II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970;
· 1854. aastal lõpetas ta Pärnu tütarlastekooli. · Esimesed luuletused olid saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süda Kadunud Üks paigake siin ilmas on Küla vainul väike oja voolab, kus varjul truudus, arm ja õnn. tihe pärnapuu ta kaldal seisab Kõik mis nii harv siin ilma pääl seal ma tihti seisin sinuga. on pelgupaiga leidnud sääl
kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus nad elasid korteris, maja õnnestus osta alles 1967. aastal Suri 19. mail 1978 80-aastasena Maeti Tallinna Metsakalmistule 6. oktoobril 1990 Teosed "Ohverdet konn" (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega "Lendavad sead" (Tartu 1919) – lühijutud "Sookaelad" (Tartu 1919) – viis novelli "Mina" (Tartu 1920) – lühijutud "Verimust" (Tartu 1920) – novellid ja lühijutud "Maha lüüriline šokolaad!" (Tartu 1920) – kirjanduslik manifest "Jüripäev" (Tartu 1921) – romaan "Nõuandja" (Tartu 1921) – lastejutt "Lumimemm" (Tartu 1921) – lastejutt
kasuks. ● Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme ning laulis. Elulugu ● Aastal 1931 lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. ● Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Elulugu ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). ● Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk (skulptor Rait Pärg). Looming
kogu oma olekuga Underi sonettides võib märgata esmakordselt erootilisi luule arendusi Eesti poeesias Rühmitused, organisatsioonid Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" Oli Siuru rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige Surm Luuletaja suri 25. septembril 1980 Stockholmis Maetud Stockholmi metsakalmistule Hiiumaal asub luuletajale mälestuskivi Üks a. pärast tema surma, ilmus tema loomingut kokkuvõttev valikkogu ,,Mu süda laulab" TÄNAME KUULAMAST!
• Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. • Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. • Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". • Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat
Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873.aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 2 Ärkamisaja tegevus Pärast kooli lõpetamist abistas Lydia oma isa ajalehetöös nii Pärnus kui ka Tartus. Lydia esimesed teosed avaldati Perno Postimehes, kuigi mitte tema enda nime all, sest naisi tol ajal veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. Tartus ,,Vanemuise" seltsis oma näidendeid lavastades pani ta aluse Eesti teatrile. 1870
Raske haigus ja tunnustused Pärast ülikooli, aastatel 1911–1912 oli ta ravil Harjumaal Koitjärve külas venna juures. Pärast seda aastatel 1912 – 1913 Kaukaasias. 1914. aastal tehti talle Tartus raske maooperatsioon. Aastatel 1914–1919 elas ja töötas ta Koitjärvel. 30. jaanuaril 1938 valiti ta Albu valla aukodanikuks. Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass – 24. veebruaril 1938. Tammsaare suri 1. märtsil 1940 Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Tähtsamad teosed ja näidendid 1926 "Tõde ja õigus" I 1929 "Tõde ja õigus" II 1931 "Tõde ja õigus" III 1932 "Tõde ja õigus" IV, "Meie rebane" 1933 "Tõde ja õigus" V 1937 "Kõrboja peremees" (näidend koostöös Andres Säreviga), "Andres ja Pearu" (Andres Särevi dramatiseering) 1939 "Põrgupõhja uus Vanapagan" 1940 "Põrgupõhja uus vanapagan" (Andres Särevi dramatiseering) Pildid Tammsaarest
annaabi.ee 
