Farmakogenoomika Põhineb terve (üksiku) genoomi järjestuse ja sellest tulnevate kliiniliste väljundite uurimisel. Erineb farmakogeneetikast kolme aspekti poolest: 1. Kliiniliste fenotüüpide (vastus ravimitele ja ksenobiootikumidele) taandamine genoomile läbi SNP markerite analüüsi 2. Ravimite effekti uurimine geeniekspressioonile kasutades genoomika metodoloogiaid 3. Uute märklaudgeenide ja prognostiliste markerite leidmine Esimene etapp on kandidaatgeenide otsing, märklaua validatsioon ning keemilised testid. Järgnevad pre-kliinilised katsed (loomkatsed) määramaks ravimi toksilisust, kineetikat, metabolismi iseärasusi. Faas I inimkatsed- ohutuse ja doosi määramiseks. Faas IIA (otsustav) patsientidel, effektiivsuse ja ohutuse katsed (vähemalt sada patsienti, 10000$ patsiendi kohta). Faas IIB on laiendatud faas IIA
saavutamiseks, jääb pisut kitsaks. Metodoloogia on teadustöö ideoloogia (ideede ja vaadete süsteem) ja strateegia (tegevuskava eesmärkide saavutamiseks), mis näitavad, kuidas uuritavaid nähtusi käsitleda ja milliste meetoditega andmeid koguda. Tulenevalt kvantitatiivse ja kvalitatiivse teaduse eristamisest ja vastandamisest kasutatakse ka täna kultuuri ja haridussfääri uurimustes nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid metodoloogiaid. Seejuures kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemine pole uurijate jaoks mitte kui alternatiivsed, vaid täiesti vastandlikud viisid kultuuri ja haridussfääri probleemide uurimiseks. Teadusmetodoloogiat käsitlevas kirjanduses leiab üsna palju viljatut vaidlemist ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse lähenemise vastandamist. Teadusmaailmas toimuvad tulised vaidlused selle üle, kas õigem on kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimine
Kvalitatiivse uurimise traditsioonid Marion Demus Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk
võimalused iseseisvaks tegutsemiseks saavad pereõed, aga eakate järjest suurenev osakaal ühiskonnas paneb ka tervishoiusüsteemile enam kohustusi selle vanusegrupi probleemidega tegelemiseks. Et teada, millised on probleemid ja leida viisid nende lahendamiseks, vajavad distsipliinid adekvaatset informatsiooni. Selleks tuleb tunda uurimistöö erialalisi üksikasju. Uurimistöö-alaste eriteadmisteta võidakse kasutada mittesobivaid metodoloogiaid või kasutatakse metodoloogiaid sobimatult, mistõttu resultaat on kõlbmatu nii õendusteaduslikust vaatevinklist kui ka ebausaldusväärne teaduses üldse. Õenduse ajaloost võib tuua arvukalt näiteid selle kohta, kuidas põhiliste filosoofiliste tõdede mittetundmine on olnud takistuseks probleemidele lahenduse otsimisel ja kasutatud metodoloogiad ei täienda õenduse teadmiste baasi. Õendusalaste teadmiste kujunemise ajalugu Võib tekkida küsimus, et mis siis on need teadmised, mis on kujundanud õendusalaste
bakterite antibiootikumiresistentsus, herbitsiidiresistentsus põllumajanduses). 33. Farmakogenoomika. Põhineb terve (üksiku) genoomi järjestuse ja sellest tulenevate kliiniliste väljundite uurimisel. Erineb farmakogeneetikast kolme aspekti poolest: Kliiniliste fenotüüpide (vastus ravimitele ja ksenobiootikumidele) taandamine genoomile läbi SNP markerite analüüsi, Ravimite efekti uurimine geeniekspressioonile kasutades genoomika metodoloogiaid, Uute märklaudgeenide ja prognostiliste markerite leidmine. NB! Ärge võtke neid punkte sõna-sõnalt. Eksamiküsimused tulevad terve loengumaterjali kohta ja antud teemad on vaid orientiiripunktideks õppimisel. Jõudu tööle
Supportability (toetus) kui palju raha peab kulutama, et asja töös hoida, testitavus, konfigureeritavus, laiendatavus, lokaliseeritavus. + (disain, tehnilise realiseerimise piirangud, liideste piirangud, majutuse piirangud jms) 13) Loetle ,,Agile Manifesto" neli põhiprintsiipi ja selgita neid. 14) Millised on põhilised testide tüübid? Selgita iga tüüpi. Sama nagu küsimus 6 pm. Allpool on täpselt välja toodud veel tüüpe. 15) Võrdle Kanbani ja Scrumi metodoloogiaid. Kanban limits WIP per workflow state, while Scrum limits WIP per iteration Scrum Board is reset between each iteration, Kanban's is not. Scrum prescribes Cross-functional teams, while Kanban can have specialised teams. Scrum backlog items must fit in a Sprint, while Kanban can have long running items. Kanban daily meetings(optional) focuses on changes on the board (in the flow of the process / on the board), while Scrum focuses on assignments of each person (yesterday, today, problems)
ta püüdvat uurimistegevust ning tõlkijale võib olla praktilist kasu nii uurimistulemustest kui ka uurimisprotsessist. • Enamasti jaotatakse uurimusi teksti-, tõlkija- ja protses- sikeskseteks, kuid uute žanrite tekkimisega keskendutakse mõnikord just ühele spetsiifilisele žanrile ja käsitletakse siis seda erinevatest vaatenurkadest. • Tõlkimise uurimisel kasutatakse palju teiste teadusalade metodoloogiaid, mis ühest küljest annab tõlketeadusele uusi vaatenurki ja uusi andmeid, kuid teisalt ei pruugi nende meetodite kohandamine alati olla õigustatud või valiidne. • Uurimuse valiidsust aitab suurendada uurimis- või andme- kogumismeetodite kombineerimine, sh triangulatsioon. • Tõlkija olemasolul ja tema otsustel ning suhestumisel teiste tõlkimisprotsessis osalejatega on arusaadavalt väga oluline
põhiveendumust: · individualismi, · konkurentsi ja · mehhanistlikku maailmavaadet. M. Wheatley väidab, et teadlane, kes kasutab pikki ja keerulisi valemeid, kus tema arvates on arvestatud kõigi oluliste muutujatega, ei suuda mõista organisatsiooni toimimise olemust ega tõhustada selle juhtimist. Inimkäitumist pole võimalik valemitega kirjeldada. Sellest on aru saanud ka paljud sotsiaal- ja juhtimisteadlased, kes on nüüd hakanud kasutama mittelineaarseid metodoloogiaid. Mittelineaarsete seoste esitamine valemite kujul on äärmiselt keeruline ja ilmselt pole ka mõttekas. Nimetatud teooriad on valmistunud ette pinnast uut tüüpi organisatsiooni tekkeks, milleks on saanud õppiv organisatsioon. See pole mitte uus organisatsiooni vorm, vaid eelkõige uus mõtlemisviis ja ideoloogia. Õppiv organisatsioon põhineb väikestel hierarhilistel erinevustel organisatsiooni struktuuris, õiglusel, info
annaabi.ee 
