Metallurgia Koostas: Kai Kahre 10C 2014 Sisukord Metallurgia ajalugu Metallurgia Must metallurgia Värviline metallurgia Pürometallurgia Sulatusahjud Hüdrometallurgia Kloormetallurgia Elektrometallurgia Keskkonna probleemid Metallurgia Eestis Metallurgia ajalugu esimesed tõendid metallurgiast pärinevad Serbia aladelt hõbe, vask, tina ja meteoriitraud olid esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema Metallurgia metallide ja nende sulamite omadusi tootmise ja töötlemise tehnoloogiat Must metallurgia sai alguse Euroopast 15.saj toodab rauasulameid, millele on lisatud muud metallid peamine tooraine on rauamaak, tähtis tooraine on ka mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindlusetõstmiseks Värviline metallurgia teadus- ja tööstusharu, uurib ja töötleb kõiki teisi metalle peale raua ja
Raud(Ferrum) - keemiline element kui metall. Järjenumber- 26. rühm- VIII B periood- 4. aatommass- 55,85 Inimene tutvus rauaga juba kaugetel aegadel. On alust arvata, et raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida.
2) Nöörkeraamika kultuur/etapp – Tšehhi kohalt pärit (ehk venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P-rannik, Narva, Võru) Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Ida 6-4 at eKr Balkan ja L-Euroopa Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr) Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas.
isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa protoplasma oksüdeerimisprotsessidest, taimede hingamisest ja klorofülli ehitamisest. Rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. See oli meteoriitraud, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus tuhandeid aastaid enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Raua kasutamine Rauda hakkasid esimestena laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad olid vastupidavamad ja
Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa protoplasma oksüdeerimisprotsessidest, taimede hingamisest ja klorofülli ehitamisest, kuigi raud ise ei kuulu klorofülli koostisse. Inimene tutvus rauaga juba kaugetel aegadel. on alust arvata, et raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Nagu juba eespool mainitud, esineb raud ehedalt maa peal peamiselt meteoriitse, "kosmilise" rauana. Maailmas kõige
ka see, et muistses Egiptuses nimetatu teda valgeks kullaks. Teatavasti Egiptuse territooriumil hõbedat ei olnud. Ringluseski oli seda harva a väga tühises koguses. Näiteks Egiptuse Vana riigi 4. dünastia ühe rikka valitsejanna hauast avastati paljude kuldesemete seas vaid paar hõbeehet. Ka rikka vaarao Tutanchamoni hauapanuste hulgas oli vaid üksikuid hõbeesemeid. Hõbeda haruldus kajastus tema hinnaski: Egiptuses olid umbes aastal 3000 e.m.a. hõbe ja meteoriitraud ühes hinnas ning kullast kallimad. Hõbedat veeti Egiptusse nüüdisaja Hispaania territooriumilt. Foiniiklased avastasid siin rikkaid hõbedamaardlaid ja olevat oma ahnuses vedanud välja nii palju hõbedat, et asendasid isegi pliiankru hõbeankrutega. Hõbedakaevandused olid pikad 6484 km ja neis töötas üle 40 000 orja, kes päevas tootsid üle 100kg hõbedat. Muistse Egiptuse hõbe võis pärineda ka
Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa protoplasma oksüdeerimisprotsessidest, taimede hingamisest ja klorofülli ehitamisest, kuigi raud ise ei kuulu klorofülli koostisse. Inimene tutvus rauaga juba kaugetel aegadel. on alust arvata, et raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 50006000 aastat tagasi. Nagu juba eespool mainitud, esineb raud ehedalt maa peal peamiselt meteoriitse, "kosmilise" rauana. Maailmas kõige suurem raudmeteoriit, mida vaadeldi langemisel,
Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Kalevi Wiik "Eurooplaste juured" (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne. Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Pronksiaegsed kultuurid Esimesed inimeste poolt kasutatavad metallid olid arvatavasti kuld, vask ja meteoriitraud. Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminek kiviajalt pronksiajale. Lähis-Idas: 6. - 4. at. e.m.a. Balkanil ja Lõuna-Euroopas: 5. - 3- at. e.m.a. Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldaavia) - vasekultuur. Pronksiaeg (3600 (3200 Euroopas) - 600 e.m.a.) on kõrgtsivilisatsionide kujunemise algusaeg. Pronkskirvestega on puuderaiumis kiirus 3-5x kiirem.
aastatuhande teist poolt eKr, pigem veelgi hiljem – I aastatuhandel eKr. Pronksiaegsed kultuurid 10. loeng Milline metall oli esimene inimeste poolt kasutatav metall? VASK (leidub kõige enam looduses) 2014. a leiti Lähis-Idast Jordani jõe äärest Tel Tsaf`ist ühe naise hauast vasest nõel (ca 5000 eKr ). See on üks vanemaid vasest tööriistu. KULD (kuld on pehmem ja seda on kiviga tagudes võimalik vormida) METEORIITRAUD Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Idas – 6. – 4. at eKr Eneoliitikumi kultuure eristatakse veel Balkanil jm Lõuna-Euroopas (5. - 3. at e Kr) Cucuteni-Tripilja kultuur – Rumeenia, Moldaavia ja Ukraina Nebelivka tempel ja selle jäänused. Umbes 3000 eKr rajatud. Pikkus 60m, laius 20m. Rajatud puidust ja savist kahekorruselisena. Suur ja võimas.
annaabi.ee 
