2)jõed,sood,märgalad,mandrijäätekkelised järved, karsti järved3)tehisjärved,veehoidlad,paisud.4) lähe-jõealguspunkt, jõelang-jõe kõrgusevahe lähtest suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4.
2. Madalvesi on talvel, sest vee peale tekib jää nind vet ei tule juurde nt. sademetest (va need jõed, mis põhjaveest toituvad). Madalvesi on ka suvel, sest siis aurab vet rohkem kui juurde sajab ja taimed vajavad ka vett. 3. 1) Narva veehoidla inimtekkeline 2) Saadjärv mandrijäätekkeline 3) Sutlepa meri maatõusu tagajärjel 4) Pühajärv mandrijäätekkeline 5) Kaali järv meteoriiditekkeline 4. Palju järvesid sest: 1. Sajab rohkem kui aurab 2. Jääajal kulutas mandrijää maad ja tekkisid järvede nõod (kuhjeline reljeef) 3. Head põhjaveevarud Sisevete majanduslik tähtsus: Sealt saab joogivett, sealt püütakse kalu, suvel saab siseveekogude äärde arendada turismi 5. Mulletekketegurite mõju Kliima Kliima on temperatuurimuutus ning sademed, selle tulemusena hakkab algkivim murenema, tekib murest, millest hakkab tekkima muld
Need on tekkinud või tekivad neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist moodustuvad lammi- ehk soodjärved, näiteks Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on karstiveest toituvad ajutised järved (Võhmetu ja Lemküla järv). Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv on aga Euroopas ainulaadne. See asub Kaali kaatris ja läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla ning Karksi järv. Järved levivad ebaühtlaselt, nende arv on suurim liigestatud pinnamoega maastikes, väiksem aga tasandikel. Eesti kõige järverikkam piirkond on Kirde-Eesti, Kurtna mõhnastikust leiame 30 ruutkilomeetri suurusel maa-alal umbes 40 järve. Haanja
(3) 1.3 Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.(1) 3 1.4 Saared Manilaiu tulepaak on tulepaak Kihnu väinas Manilaiu edelatipul Eestis on ligikaudu 1520 saart. Neist suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.(2) 1.5 Taimestik Eesti floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki.(3) Siniraag on Eestis I kategooria looduskaitsealune liik 1
: · Enamik järvi on mandijäätekkelised- Pühajärv, Pangodi, Saadjärv, Kuremaa, Neeruti, Aegviidu ja Jussi järved. · Rohkesti on ka soolaka veega rannajärvi- tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad lahe, lalsi või mere nime. Mullutu Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri · Rabades laukad ja laugasjärved · Paealadel on karstiveest toituvaid ajutisi järvi- Võhmetu, Lemküla · Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv · Inimese poolt rajatud tehisjärved- Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla, Karksi ja Saessaare paisjärved. Eesti järvede suurus, sügavus ja veereziim: · 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3ha suurused · 75% Eesti uuritud väikejärvedest on madalamad kui 10m · 63% järvedest vahetub vesi 4 kord aaastas · Järvevee kõige suuremad temperatuurimuutused toimuvad sügisel ja kevadel. Järvede veereziim:
ka kloriididerikka veega rannajärvi, mis on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime. Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved (näiteks Emajõe rohked vanajõed). Pandivere kõrgustikul, aga ka mujal pealavamaal leidub karstiveest toituvaid ajutisi järvi (Võhmetu ja Lemküla järv). Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veedoidla ning Karksi järv. Järvede levik on ebaühtlane: nende arv on suurim ligestatud pinnamoega maastikes, paiguti ka Lääne-Eesti rannikul, väikseim aga tasandikel. 2 . Territooriumi iga 4050 km2 kohta tuleb keskmiselt 1 järv. Eestis on ligikaudu 1200 väikejärve ja veehoidlat, mille pindala on suurem kui 1 ha. 3 Meie kõige
Algavad kõrgustikelt (suur lang), voolavad Devoni sügavates ürgorgudes. Jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, kus iga toiteallikas annab 1/3 aastasest äravoolust. 24. Eesti järved, teke, parameetrid, levik, tüübid. Peipsi ja Võrtsjärv. Mandrijäätekkelised (glatsiaalsed); Jäänuk ehk reliktjärved, mis on tekkinud neotektoonilise kerke tagajärjel; Laugasjärved; Lammijärved ehk soodijärved; Ajutised karstiveest toituvad järved Ainulaadne on meteoriiditekkeline Kaali järv ning palju leidub tehisjärve. Järvede levik ebaühtlane: rohkem künklikes maastikes ja Lääne-Eesti rannikul, vähem Kesk-Eesti tasandikel, Pandivere kõrgustik ja Viru ja Harju lavamaa. Kõige järverikkam paik on Kirde-Eesti (Kurtna järvestik - 30 km² alal 40 järve). Järverohked kohad on veel : Haanja, Karula kõrgustik, Kõrvemaa, Saaremaa loodeosa. Kesk-Eestis leidub palju jõgedele rajatud paisjärvi. Eesti järved on valdavalt väikesed ja madalad.
-Selgeveelised ja rohuse põhjaga -Pandivere kõrgustikul -Kallaslaugasjärved -tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha eluta punakaspruuni veega, sest suuri veetaimi neis ei kasva -Soodijärved -moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist -palju Emajõe kallastel -Meteoriiditekkeline järv -Kaali järv tekkis umbes 2600 aastat tagasi ja on ainulaadne kogu Euroopas. -järve ümbritseva valli siseküljel on näha meteoriidiplahvatusel maapinnast välja paisatud lubjakivirahne. -Looduslikud paisjärved -kujunesid jääajajärgse Läänemere poolt kokku kantud ja tuule kuhjatud luidete taha -tänaseni on säilinud umbes 8000 a
annaabi.ee 
