valmispaigaldatud ruumilist kompositsiooni. Performance - tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. Happening improviseeritud etendus, millel puudub süzee. Rõhk on improviseerimisel ja publiku kaasamisel etendusse. Ando Keskküla Ando Keskküla lõpetas ERKI disaini eriala 1973. aastal ja sööstis meteoriidina Eesti kunstiellu avangardkunsti rühmituse SOUP69 koosseisus. Jahedad, hüperrealistlikus laadis maalitud maalid tõid talle kiire tunnustuse ja maalikunsti uuendaja maine. Enesetäiendused Saksamaa LVs 1980. ja 1985. ning Hollandis 1994. aastal süvendasid Keskküla huvi interaktiivse ja interdistsiplinaarse elektroonilise ja meediakunsti vastu. Ando Keskkülast sai kõige uue ja radikaalse apologeet Eesti visuaalses kunstikultuuris.
Rauda kasutatakse mitmel pool. Rauda on ka organismil piisavalt vaja aga teda ei tohi palju olla ega ka liiga vähe. Raud on fantastiline materjal, selle avastamine ja kasutuselevõtt oli revolutsioon inimkonna ajaloos areng kiirenes plahvatuslikult. Rauast on mõõgad, püssid, tankid, autod, laevad ja kosmosesõidukid Ta oli kogu aeg maamunal olemas, aga me ei tea, kuidas ta avastati. Tõenäoline, et esimene valmis rauatükk oli taeva kingitus langes maale meteoriidina. Kõiki tema võimalusi pole veel kaugeltki ära kasutatud.
Saba on suunatud alati Päikesest eemale. Meteoor rahvakeeles langev täht on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb Maale, nim seda meteoriidiks. Meteoorkeha - on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mille suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni, tekivad komeetide tuumade lagunemisel, atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkeha kiirus on suur. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Maa liikumine- Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 2 3 o 2 7 ' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese.
Kirjeldage komeetide liikumist. Komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. 7. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor- ,,langev täht" e. taevakeha, mis jõuab Maa atmosfääri. Meteoriit- on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Boliid- taevas lendav tulekera. Maa atmosfääris põleb ära või kukub meteoriidina maale. 8. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. Päikesesüsteemi kõige massiivsem keha on Päike, mõjutab kõiki planeete. Maa liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad meteoriidid. 9. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn. 10
Hale'i-Boppi komeet on nimetatud kahe USA astronoomi järgi, kes teda 1995. aastal esimestena märkasid. Need olid Alan Hale ja Thomas Bopp. Igal ööl jälgivad sajad astronoomid kogu maailmas taevast, et leida uusi komeete. Keegi ei tea, millal ja kus need nähtavale ilmuvad. Kui sul õnnestub avastada uus komeet, antakse talle sinu nimi. Meteoorkehad Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehad on kehad,mille läbimõõt on 105 kuni 104 meetrit, väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Meteoorkehi liigitatakse kaheks päritolu järgi: komeetide tuumade lagunemisel tekkinud meteoorkehad ja väikeplaneetide vööndist pärinevaid meteoorkehad. Esimese puhul on tegu väga haprate ja kobedate kehadega, tihedus on neil 0,31 Mg/m³, tekitavad 7
Jupiter 2.Saturn 3.Uraan 4.Neptuun Lähisplaneedid-Merkuur;Veenus;Maa;Marss Kaugplaneedid-Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun Siseplaneedid-Merkuur;Veenus; Välisplaneedid-Marss;Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun 4. Asteroidid-nim.tahket ebakorrapärase kujuga üldjuhul marsi ja jupiteri vahel tiirlenuid kehi Komeedid-tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekeha. Meteoorkeha-planeetide vahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoor-meteoorkeha mis on sattunud Maa atmosfääri(võib meteoriidina Maale langeda) 5. Kepleri I seadus- on planeedid liiguvad ümber Päikese mõõda ellipsikujulist trajektori ,mille ühes fookuses on Päike. Kepleri II seadus planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikus kaetud pindalad on võrdsed.(joonis konspektist) Kepleri III seadus- planeetide siirdeliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuubiga. T12/T22=a13/a23 6
Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 105 kuni 104 meetrit; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Galaktika on miljardite kaugete tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnutee Galaktika
See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Rahvapäraselt kutsutakse komeeti Sabatäheks. 10. Mis on meteoorid, meteoriidid. Nende suurus ja koostis. Kuida rahvas neid kutsub ja miks nad on nähtavad? Mis juhtub kui meteoor on väga suur? Too näiteid meteoriidikraatritest. Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust. Rahvas nimetan meteoorisadu langevateks tähtedeks.
S tüüpi asteroidid - Ni, Fe, magneesiumsilikaadid M tüüpi asteroidid Ni+Fe Komeedid - Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad Meteoorid (kr. meteoros - õhus hõljuv) *METEOORKEHA (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha *Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR (väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) *Võib METEORIIDINA Maale langeda 5. Kepleri seadused. Kepleri I seadus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike. periheel - päikeselähis. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele lähim punkt. 2011 - 3. jaanuar kell 19 afeel - päikesekaug. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele kaugeim punkt. 2011 - 4. juuli kell 15 Kepleri II seadus
Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeedid – ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Meteoorkehad – Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10–5 kuni 104 m; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. Maa liikumine – Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat;
h)Neptuun Triton asteroidid - väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. meteoorkehad - planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Kosmoses olles on nimetus meteoroid. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Lisaks liigub veel kogu Päikesesüsteem ümber Linnutee galaktika tsentri. Aastaajad tekivad kuna maa pöörlemistelg on nurga all orbitaaltasandi suhtes. päiksesevarjutus Kuu varjutab Päikese Maa eest. kuuvarjutus Kuu satub Maa varju koonusesse. valgusaasta teepikkus mille läbib valgus ühe Maa aasta jooksul.
Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud ja nad asuvad planeetide orbiitidega erinevate nurkade all. Üldiselt eemalduvad komeedid Päikesest sadade tuhandete AU kaugusele. Nende sabad on Päikesetuule tõttu suunatud alati Päikesest eemale. See sisaldab süsinikuoksiidi ja on väga hõre. · Meteoorkehad - Meteoorkeha ehk meteoroid on planeedivahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 105 kuni 104 m; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. · Maa liikumine saab jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: 1. tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; 2
Marss on kuiv ja väga hõreda atmosfääriga planeet. Seetõttu arvatakse, et praegu Marsi pinnal elu ei ole. Isegi kõige algelisemates vormides mitte. Seda on kinnitanud ka USA uurimislaeva «Viking» abil 1976. aastal tehtud Marsi pinna sondeerimine. Suuri orgaanilisi ainemolekule ei avastatud. Väikesed molekulid tekivad aga maailmaruumis ilma elusaine abita igal pool; neid leiti ka Marsilt. Uurijad jõudsid järeldusele, et meteoriidina Maale jõudnud kivim pärineb Marsilt. See on umbes 3,56 miljardit aastat tagasi Marsile langenud komeedi või väikeplaneedi löögi mõjul sealt välja lennanud. Pärast pikka Marsi ja Maa vahel ekslemist langes kivim umbes 17 000 aastat tagasi Antarktikasse. Analoogilist sündmust said astroloogid hiljuti jälgida, kui komeet Jupiterile langes. Tegelikult oli see juba teine oletatavasti Marsilt pärit meteoriit, mis Antarktikast leiti. Esimese uurimise tulemused avastati 1989. aastal
Tekib must auk. Asteroidid: väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeedid: Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja erinevatest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Eristatakse tuuma, pead ja saba. Meteoorkehad: planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Läbimõõt 10 10 m Valgusaasta: vahemaa, mille läbib valgus vaakumis ühe Maa aasta jooksul Kuu varjutus: Maa on Päikese ja Kuu vahel Päikesevarjutus: Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse Maa liikumine: 1) tiirlemine über Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil. 2) pöörlemine ümber oma telje. 3) telje pretsesioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat.
eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Meteoorkeha (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib meteoor ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) Võib meteoriidina Maale langeda Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 5 kuni 104 meetrit; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. 5. Kepleri seadused. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1
annaabi.ee 
