Süvahauast. Ülejäänud kolme (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) puhul kahtlesid nende päritolus juba esmakirjeldajad. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse, metsaraide ja kaardimaterjalide salastamispoliitika tõttu.Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal TÜ geoloogia üliõpilase Rudolf Halliku poolt. Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Sügavhaua
Mis on troopiline aasta? Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Võrdle Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär).Marss on väiksem kui Veenus ja Maa (0,107 Maa massi) ja asub Päikesest minimaalselt 1,56 astronoomilise ühiku kaugusel. Marsi atmosfäär koosneb enamjaolt süsinikdioksiidist ning atmosfäärirõhk pinnal on vaid 0,6 protsenti Maa atmosfäärirõhust. Marsi pinnas on väga ebaühtlane, kaetud arvukate meteoriidikraatritega. Marsil asuvad ka mõned suured vulkaanid, teiste hulgas Olympus Mons, Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raud(III)oksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2
maa pinnal. Maad kaitseb ka magnetväli . See kaitseb meid Päikeselt väljapaisatud osakeste voogude - Päikesetuulte eest. Need osakesed muudavad Maa magnetvälja oma liikumis suunda. Maa energia bilansi hoidmiseks peavad sissetulevad ja väljaminevad energiahulgad summaarselt võrdsed olema. Kuu pinnakiht on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber , mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel . Kuu pin on kaetud mitmesuguse suurusega meteoriidikraatritega , nende läbimõõt ulatub paarisaja kilomeetrini, Kuul esineb ka mägesid , kõrgeimad nest ulatumas 8km- ni.Kuul puudub atmosfäär . Tema pinnatemperatuur kõigeub õõpäeva jooksul 300 kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maal ookeanis loodeid . Kuu on võrdlemisi hästi uuritud. Maale läheduse ja atmosfääri puudumise tõttu on ta väga hästi vaadeldav teleskoopides . Temale on maandunud kosmoseaparaadid ja isegi inimesed . 12.sept 1959.a langes Kuule NsVL
terve tiiru ajal võrdsed. Kuna Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti, siis tekib öö ja päev ning aastaajad. 6. Aastaajad tekivad, sest Maa tiirleb ümber Päikese ja sõltuvalt sellest kus pool Päikest Maa parasjagu paikneb, määrab se Päikese kiirte langemise nurga. Seega on ühel poolel Maakeral alati suvi ja teisel poolel samal ajal talv. 7. Kuu pinnakihi materjal on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber. Kuu pind on kaetud mitmesugu suurustega meteoriidikraatritega, mille läbimõõt võib ulatuda paarisaja kilomeetrini. Kuul esineb mägesid, millest kõrgemad võivad olla kuni 8km kõrgused. Kuul puudub atmosfäär ja pinnatemperatuur kõigub ööpäeva jooksul 300kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maa ookeanides loodeid (tõuse ja mõõnasid). Tänu sellele, et Kuu on Maale väga lähedal, on ta hästi läbi uuritud. Samal ajal kui Maa tiirleb ümber Päikese, teeb Kuu tiire ümber Maa. Seetõttu muutub
säilitada Ida-Eestile tüüpilist raba, soosaarte haruldast floorat, kaitsta omapärast maastikku, arenevaid älveid ning unikaalseid Nohipalu Must- ja Valgjärve. Kaitseala ülesandeks on ka põhjavee kaitse ja Meenikunno raba kui haruldase Lõuna-Eesti raba kaitse. Turismitegevus kaitsealal ei ole märkimisväärne. Otseselt keegi siin turistidega ei tegele - inimesed tutvuvad ise siinsete vaatamisväätsuste nagu näiteks Meenikunno raba, Nohipalu järvede ja Ilumetsa meteoriidikraatritega. Infot nende kohta jagavad infopunktid nii Põlvas kui ka Räpinas. 2. Tilleorg 2.1. Postitee Mööda vana ja käänulist Tartu-Võru postiteed muuseumisse sõites kogete teede arengut isiklikult. Varbuse postijaam on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis - seda lihtsalt peab oma silmaga nägema. Sealt leiate ammendavad vastused teede arengut ja ajalugu puudutavatele küsimustele.
Europa puhul pole need aga mandrid, vaid jää, mille all arvatakse, et on sulavee ookean. Ganymedes on suurim kuu päikesesüsteemis. Ta läbimõõt suurem kui Merkuuril, kuid mass Merkuuri omast poole väiksem. Callisto on suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis. Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust, samas mass vaid umbes kolmandik. Tema pind on kaetud arvukate meteoriidikraatritega. 12. Saturn sarnaneb paljuski Jupiteriga, kuid on pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Saturni orbiit, nagu Jupiterilgi, on "keskmiselt ümmargune". Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu, mis moodustab süsteemi. Ekvaatori kohal asub rõngas 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga.
planeetide hulgas. Kuu kaugus maast on 356 000-406 700 km. Pindala: 510 mln. km2 Ookeanide pindala: 361 mln. km2 Mandrite ja saarte pindala: 149 mln. km2 7 Marss on väiksem kui Veenus ja Maa (0,107 Maa massi). Marsi atmosfäär koosneb enamjaolt süsinikdioksiidist ning atmosfäärirõhk pinnal on vaid 0,6 protsenti Maa atmosfäärirõhust. Marsi pinnas on väga ebaühtlane, kaetud arvukate meteoriidikraatritega. Marsil asuvad ka mõned suured vulkaanid, teiste hulgas Olympus Mons, Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raudoksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni
Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti, aastaajad praktiliselt puuduvad. Tiheda atmosfääri tõttu polnud veel hiljuti teada, milline näeb välja Veenuse pind. Praeguseks on Veenuse ümber tiirlevatelt kosmoseaparaatidelt radari abil koostatud Veenuse kaart. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik, kaetud meteoriidikraatritega. Pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid. Veenusel toimuvad intensiivsed vulkaanipursked ja pinnavärinad. Veenuse üsna kõrge pinnatemperatuur (kuni +480C) on tingitud sellest, et tihe atmosfäär ei lase Päikeselt saadud soojust enam maailmaruumi tagasi (nn ,,kasvuhoone efekt"). Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.
annaabi.ee 
