GML = KB + BML -KG GML=BML-GB GML=KML-KG Kus KML on pikimetatsentri aplikaat Jooniselt 5.1 võib väljendada staatilise püstuvuse õla ja püstuvuse momendi valemitega : GZ= Gmkorda sin O(/) Wkorda GZ = Wkorda GM korda sin O(/) Oletades , et vaadaldev nurk O(/) on väike , siis nurga siinuse võib asendada nurga väärtusega radiaanides O(l) GZ=GMkorda O(/) WkordaGZ = W korda GM korda O(/) Neid valemeid nim põikpüstuvuse metatsentriliseks valemiteks ja need näitavad, et metatsentri kõrgust GM võib kasutada püstuvuse suhtelise mõõtühikuna. Kui metatsenter on raskuskeskmest kõrgemal , siis laev on püstuv metatsentri kõrgus on positiivne ja ppüstuvuse moment püüab kaotada kreeni ning taastada lagse tasakaaluasendi. Kui aga laeva raskuskese G osutub metatsentrist M kõrgemal olevaks , siis metatsentri kõrgus negatiivne ja püstuvuse moment muudab
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse kõvera näitajaid (maksimaalse õla kreeninurk ja diagrammi loojang) vt. Tahvel 5.V ja 5.VI. Kreeninurga korral alla 10o saab taastumismomenti leida valemist: MT=h sin Seda valemit nimetatakse põikpüstuvuse metatsentriliseks valemiks. Vedellasti mõju püstuvusele. Vedellast (juhul kui teda sisaldav laevaruum ei ole lõplikult täidetud ja vedelik omab vaba pinda) valgub kalde suunas. (Vt. Joon. 5.11. ja Tahvel 5.VII.) Kuna sel puhul nihkub paigast ka laeva raskuskese G, muutub taastav õlg endise l0 asemel omandades suuruse l. Jooniselt on näha, et l0>l. Siit järeldub, et vedellast, vaba pinna olemasolu korral, halvendab laeva püstuvust. Negatiivne mõju on väiksem kui vaba
pöörlemist, on tundliku elemendi raskuskeskme langetamine riputuspunkti suhtes. Joon 9 Oletame, et algmomendil on tundliku elemendi peatelg paralleelne tõelise horisondiga ja kineetilise momendi vektor H on suunatud ida poole. Punkt O on tundliku elemendi riputuspunkt, mille ümber tundlik element võib pöörelda igas suunas. Punkt G on tundliku elemendi raskuskese. Vahemaad a riputuspunkti ja raskuskeskme vahel nimetatakse metatsentriliseks kõrguseks. Tundlikku elementi selles asendis võib vaadelda kui vaba vurri, sest raskusjõud on suunatud mööda püsttelge ja läbib tundliku elemendi riputuspunkti. Kui Maa on pöördunud nurga β võrra tekitab tundliku elemendi Lg mga sin raskusjõud momendi , mis on suunatud vaatleja poole. Vastavalt pretsessiooni reeglile, hakkab tundliku elemendi vektor liikuma vaatleja poole, s.t. tõelise meridiaani N poole
kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. Rahvusvahelised ohutusnõuded ja klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse kõvera näitajaid (maksimaalse õla kreeninurk ja diagrammi loojang) Kreeninurga korral alla 10o saab taastumismomenti leida valemist: MT=Δh sin Seda valemit nimetatakse põikpüstuvuse metatsentriliseks valemiks. 3.2.2 Vedellasti mõju püstuvusele. Vedellast (juhul kui teda sisaldav laevaruum ei ole lõplikult täidetud ja vedelik omab vaba pinda) valgub kalde suunas. (Vt. Joon. 3.19.) Kuna sel puhul nihkub paigast ka laeva raskuskese G, muutub taastav õlg endise l0 asemel omandades suuruse l. 17 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3
raskuskeskme langetamine riputuspunkti suhtes. Joon 9 Oletame, et algmomendil on tundliku elemendi peatelg paralleelne H tõelise horisondiga ja kineetilise momendi vektor on suunatud ida poole. Punkt O on tundliku elemendi riputuspunkt, mille ümber tundlik element võib pöörelda igas suunas. Punkt G on tundliku elemendi raskuskese. Vahemaad a riputuspunkti ja raskuskeskme vahel nimetatakse metatsentriliseks kõrguseks. Tundlikku elementi selles asendis võib vaadelda kui vaba vurri, sest raskusjõud on suunatud mööda püsttelge ja läbib tundliku elemendi riputuspunkti. Kui Maa on pöördunud nurga β Lg mga sin võrra tekitab tundliku elemendi raskusjõud momendi , mis on suunatud vaatleja poole. Vastavalt pretsessiooni reeglile, hakkab tundliku elemendi vektor liikuma vaatleja poole, s.t
Seda punkti nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. Klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse kõvera näitajaid (maksimaalse õla kreeninurk ja diagrammi loojang) Kreeninurga korral alla 10o saab taastumismomenti leida valemist: MT=h sin Seda valemit nimetatakse põikpüstuvuse metatsentriliseks valemiks. Vedellasti mõju püstuvusele. Vedellast (juhul kui teda sisaldav laevaruum ei ole lõplikult täidetud ja vedelik omab vaba pinda) valgub kalde suunas. Kuna sel puhul nihkub paigast ka laeva raskuskese G, muutub taastav õlg endise l0 asemel omandades suuruse l. Jooniselt on näha, et l0>l. Siit järeldub, et vedellast, vaba pinna olemasolu korral, halvendab laeva püstuvust. Negatiivne mõju on väiksem kui vaba pind saab jagatud osadeks pikivaheseintega.
staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. Klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse kõvera näitajaid (maksimaalse õla kreeninurk ja diagrammi loojang) Kreeninurga korral alla 10o saab taastumismomenti leida valemist: MT=h sin Seda valemit nimetatakse põikpüstuvuse metatsentriliseks valemiks. Vedellasti mõju püstuvusele. Vedellast (juhul kui teda sisaldav laevaruum ei ole lõplikult täidetud ja vedelik omab vaba pinda) valgub kalde suunas. Kuna sel puhul nihkub paigast ka laeva raskuskese G, muutub taastav õlg endise l0 asemel omandades suuruse l. Jooniselt on näha, et l0>l. Siit järeldub, et vedellast, vaba pinna olemasolu korral, halvendab laeva püstuvust. Negatiivne mõju on väiksem kui vaba pind saab jagatud osadeks pikivaheseintega.
Seda punkti nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. Klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse kõvera näitajaid (maksimaalse õla kreeninurk ja diagrammi loojang) Kreeninurga korral alla 10o saab taastumismomenti leida valemist: MT=h sin Seda valemit nimetatakse põikpüstuvuse metatsentriliseks valemiks. Vedellasti mõju püstuvusele. Vedellast (juhul kui teda sisaldav laevaruum ei ole lõplikult täidetud ja vedelik omab vaba pinda) valgub kalde suunas. Kuna sel puhul nihkub paigast ka laeva raskuskese G, muutub taastav õlg endise l0 asemel omandades suuruse l. Jooniselt on näha, et l0>l. Siit järeldub, et vedellast, vaba pinna olemasolu korral, halvendab laeva püstuvust. Negatiivne mõju on väiksem kui vaba pind saab jagatud osadeks pikivaheseintega.
annaabi.ee 
