inimesele. Autokommunikatsioon on aga inimese sisekaemus või -mõtiskelu või -dialoog: me kõik räägime iseendaga, olgu kõval häälel või mõttes midagi arutledes. Inimese teadvus pole võimalik ilma autokommunikatsioonita.) Jakobsoni kommunikatsioonimudel, selle osad ja funktsioonid? SAATJA PROTOTEKST VASTUVÕTJA II SAATJA METATEKST II VASTUVÕTJA Mis on metakommunikatsioon ja metatekst? Metakommunikatsioon on kriitika. Väga suur osa kommunikatsioonist keerleb iseäranis tänapäeval ümber mingit laadi varasema kommunikatsiooni. Teisisõnu: uute tekstide, dialoogide kõneaineks on varasemad tekstid ja dialoogid. Sellisel juhul on tegemist metakommunikatsiooniga, mis produtseerib metatekste: SAATJA PROTOTEKST VASTUVÕTJA II SAATJA METATEKST II VASTUVÕTJA
oma ajastu kitsaskohtadele ja raskustele. Et just see oli kirjanike eesmärk, aitas lugejatel taibata aga stiili. Just kindlad stiilielemendid muudavad teatud osa nendest romaanidest realistlikeks; samal ajal kui mõni teine püüdleb hoopis muude taotluste poole. Selles valguses kahaneb temaatika osatähtsus märgatavalt. Temast saab pigem karkass, millele autor ehitab oma nn. ,,ideede hoone". Nõnda siis räägib iga metatekst millestki, kuid asjaolu, et selleks valitakse teatud konkreetne stiil, on see, mis teeb temast alles ühe kindla raamatu. Seega on vastus küsimusele ,,Kuidas oli?" lõpuks ikkagi hinnang, millele vastamiseks tuleb jõuda endas selgusele, kuidas oli kõnealune raamat kirjutatud. See määrab ning stiil on see, mis meelitab meid lugema ka raamatut amööbide elust; kuid ka näiliselt kõige põnevama sisuga teos sureb juba esimesel lausel, kui see lause on halvasti konstrueeritud.
Intertekstuaalsus M. Bahtin: "dialoogi" ehk "heteroglossia" mõiste J. Kristeva (Uuringud semanalüüsist, 1969): pheno-texte, geno-texte; intertekstuaalsus M. Riffaterre ("Luulesemiootika", 1978): "hüpogrammi" mõiste G. Genette: intertektsuaalsuse liigid Intertekst- tsitaadid, võõra teksit jäljed,vihje võõrale tekstile-allusioon Paratekst-põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraafid(illustratsioonid) (annutatsioon(lühikokkuvõtte) Metatekst-kriitilised,kommenteerivad artiklid, silub ilukirjanduslikule tekst teed Arhitekst-teksti tüübi v zanri määratlus,laulud Hüpertekst- olemasolu sõltub originaaltekstist- paroodia, pastiöhe?-teiste tekstide katkenditest koostatud tekst Genette'i hüpertekstid Transformeerivad: mänguline (paroodia), satiiriline (travestia), tõsine (transpositsioon) Imiteerivad: mänguline (pastiche), satiiriline (sarz), tõsine (võltsing) 5
Sai kala,ei jäänud alla, ,,See kõik tuli hiljem". Õpetaja ütles, et jäi võitjaks. Luges mitu naela kala oli, kas oli väärt kala süüa? Mida teha siis, kui ta oleks randa jõudnud? Kala ja mehe suhe oli midagi enamat. Oleks ta kala suutnud liha hinnaga ära müüa? Miks kelner ütles, et kala oli hai? Kavatses selgitama hakata, aga esimene sõna oli hai. Kuidas jutustada, mis juhtub merel? Ta oli marliinilugu ja algas sõnaga hai...(jäämägi) Metatekst- tekst tekstis, milline lugeja sa oled? Kas nägid valu või ilu? Oleksid turist või Maolin? Miks selline lõpp? Vanamees oli küll pettunud, võitles ikkagi mariliiniga, mitte haidega, kas haid tapsid vanamehe? Vanamees oli üle. ,,inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida" Eksistentsialism- peab tunnistama piirt, ei saa võtta kui absoluutset tõde PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist
intensifikaator, VERY, MORE VÄGA, VEEL suurendaja taksonoomia, KIND OF, PART OF LIIK (-MOODI), OSA meronüümia sarnasus LIKE (HOW, AS) NAGU Võrgustikud: Kultuurisidusus on seotud sellega, et tekste luuakse lakkamatult juurde ning tekib tekstide võrgustik, ühest tekstist tehakse teiseseid tekste metatekst. Metafoorsed ülekanded on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja mitmesuguste jõududega seotud valdkonnad. Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus, mõte, inimsuhted ja aeg= kognitiivsed tunnetused inimesel. 83. Tähenduse kujunemine Tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendusel endal kuuldav või nähtav aines puudub. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi (eelkõige leksikon) kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Veel
Rännak ei toimu välismaailmas vaid mehe sees. Viibib iseenda mälestustes, käib oma hinge läbi. Kohtub oma hinge erinevate soppidega. Aeg liigub imelikult, vahel nagu üldse ei liiguks, vahel jälle väga kiiresti. Jõuab ukseni kus on kirjas ,,võõrastele sisenemine keelatud". Esimene osa saab läbi. Teine osa algab kirjaga ,,kiri proua Agnes Rohumaale". Kiri lugejale. Ennetades seda, et teost ei mõisteta, lisab kirja, kus seletab oma romaani olemust. Lohutakse, sisse tuuakse metatekst tekst, mis seletab teksti. Kiri lõppeb sellega, et sorry ma pean edasi kirjutama, olen poole peal, aga loe teine pool ka läbi ehk leiad sealt oma küsimustele vastused. Agnes on teose läbi lugenud, aga kui autor vastas/kirja kirjutades oli autor alles poole peal. Teise osa pealkiri on ,,7 tunnistajat". Astub ruumi, tundub et on kohtusaalis. Kaebealuseid on mitmeid ja süüdistatakse uhkuses, ahnuses, kadeduses. Sisse astudes mõistab, et tema on viimane süüalune
Eestlased ühendati piibli kaudu üheks keelekollektiiviks. Piibel oli sotsiaalne sidustuja – muutus koolikirjanduse osaks ja seejärel eestlate hariduse osaks. Piiblilugude tõlgendamine võimaldas lugejatel kanda oma elu üle lugude taustale ja võrrelda oma elu piiblimütoloogiaga. Piibli kooli- ja kantslitõlgendused jätkusid rahva enda dialoogiga teose üle, et aidata kristlikku eetikat juurduda. Piiblilugudest sai paljude teoste metatekst, eeskuju, raamistik, mille tegelased või motiivid muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi. Mülleri taust pole selge: on teada vaid, et tegutses Tallinna Pühavaimu kirikus. Ka ei teata, kust ta pärit on. Varem arvati, et on sakslane, aga näiteks U. Masing on seisukohal, et eestlane. Mülleri jutluste käsikiri publitseeris esmakordselt 1891 Willem Reimann
. . . . . 196 24.4 Kui palju saab toimetaja tõlkijat usaldada? . . . . . . 198 24.5 Muutuste sisseviimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199 24.6 Põhjendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 24.7 Vaidlustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 24.8 Kellele jääb viimane sõna . . . . . . . . . . . . . . . . 201 24.9 Tekst ja metatekst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 24.10 Toimetamine tõlketeenuse standardis . . . . . . . . . 202 25 Toimetamise teemad 205 25.1 Muutuste liigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205 25.2 Põhjenduste liigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209 26 Toimetamise kokkuvõte 214 Sisukord
annaabi.ee 
