Kui probleem on keeruline, kulutavad eksperdid rohkem aega ka strateegiate üle mõtlemiseks. Algajad aga kulutavad vähe aega. Eksperdid jälgivad tähelepanelikult oma lahenduskäiku (probleemilahendusel). Nad suudavad ennustada probleemi lahendamisel ette tulevaid raskusi. Eksperdid ja algajad erinevad ka sellepoolest, kui hästi nad teavad seda, mida nad teavad ja teevad neil on arenenud metateadmised. Metateadmine on teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta.
seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe ka teiste osade meenutamiseni Eksperdid · Kulutavad probleemi analüüsimiseks ja esitamiseks rohkem aega kui algajad · Defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtudes · Lihtsamate probleemide esitused sisaldavad ka infot lahenduse kohta (strateegiate kohta) · Keerukamate probleemide korral kulutavad eksperdid rohkem aega ka lahendusstrateegiate peale mõtlemiseks · Arenenud metateadmine teadmine omaenda tunnetusvõime ja teadmiste kohta Suudavad ennustada probleemi lahendamisel ette tulevaid raskusi, muuta paindlikumalt strateegiat Algajad · Kulutavad probleemi määratlemisele ja esitamisele vähe aega · Tihti töötavad tagurpidi: tundmatult infolt (mida ma pean leidma?) ülesandes toodud andmete suunas (missugune info on antud, missuguseid strateegiaid ma tean, et puuduvat infot leida?)
Algajad kulutavad probleemi analüüsimisele ja esitamisele vähem aega. Sageli töötavad nad tagurpidi: tundmatult infolt ülesandes toodud andmete suunas. o Uurimused on näidanud, et eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad o Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide vahe on känkide suuruses. o Metateadmine- teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta · Mõtlemise areng lapsel: Jean Piaget' teooria o Inimese vaimset arengut saab kirjeldada kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu o Sarnastumine ehk assimilatsioon- inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri o Kohandamine ehk akommodatsioon- inimesed muudavad oma
rohkem aega uue info tähele panemiseks Stsenaariumides: esemed ja inimesed, kõigil täita oma roll ja ülesanne tegevused eesmärgid Teadmiste ja kogemuste mõju mõtlemisele teadmiste känkimine sarnaselt känkimisele mälu puhul- "ekspertidel" ehk näiteks teemaga süviti kursis olevatel inimestel kängis 3-6 teadmiste ühikut (nt teooriat, fakti), algajatel üksikud. Kõik see annab efektiivsema teadmistega manipuleerimise, otsustamise. Ekspertidel arenenum metateadmine- teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta Lugeda veel Psühholoogia gümnaasiumile, J.Allik jt. 18 Mõtlemise areng lapsel lk. 142-147 Probleemide lahendamine lk 136-141 - probleemilahenduse etapid ja ilmnevad takistused - eksperdid vs algajad Gleitmani raamat, peatükk 8 Millised on võimalused tulemaks toime mõtlemisel ilmnevate tõketega/probleemidega? Lk 299-300
Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. - Eksperdid - inimesed, kes konkreetses valdkonnas töötavad; and peavad vastavaid teadmisi ja oskusi päevast päeva kasutama. 25 Känkimise moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmisest suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate (без опыта) ja eksperdite vahe on känkide suuruses. - Metateadmine - teadmine omaenda tunnetusvõime ja teadmise kohta. Kokkuvõtte: - Üks teooria => mõisteid esitatakse tarvilike ja piisavate tunnuste abil. - Teine teooria => mõisted esitatakse prototüüpidena. Inimese vaimse arenguprotsessid: 1) assimilatsioon (sarnastumine) - inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat infot niiviisi, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri. 2) akommodatsioon (kohandamine) - inimesed muudavad oma tunnetusstruktuure nii, et
peavad vastavaid teadmisi ja oskusi päevast päeva kasutama. Algajad on nn tavainimesed, kellel on konkreetses valdkonnas mingid teadmised, kuid nad ei pea neid aktiivselt ja pidevalt kasutama. Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide vahe on känkide suurustes. Eksperdid ja algajad erinevad selle poolest, kui hästi nad teavad seda, mida nad teavad ja teevad neil on arenenud metateadmised. Metateadmine on teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta. 9. Keel 9.1. Keele struktuur Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust: 1) Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi 2) Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust 3) Suhtlemine keel võimaldab inimestel omavahel suhelda
arusaamad saavad alguse nende tegutsemisest füüsilises maailmas - Pall visatakse üles ja lennukilt visatakse alla pakk toiduainetega. Mentaalsete mudelite olulisemad omadused: - Tavateooriad on implitsiitsed. Nendes avaldub see kuidas inimene mingit füüsikalist nähtust mõistab, neid kasutatakse erinevate nätuste seletamisel ja ennustuste tegemisel kuid inimestel puudub metateadmine - Vähemalt osa teooriaid on kujunenud väga varases eas - Teooriad on sügavalt omaks võetud sest omandatud varases eas ja intuitiivselt - Teooriad on üldistatud teadmised, mitte lihtne nähtava kirjeldamine - Teooria poel mitte koherentne süsteem. Süsteemisisesed vastuolud on lubatud - Teooria ebatäpsus on lubatud niikaua kui teooria võimaldab suhteliselt edukaid ja mõistlikke ennustusi tavaelus
formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini. 4. seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni. Meistrite ja algajate võrdlus probleemide lahendamisel: meistrid esitavad mõisteid teisiti kui algajad. Algajate ja meistrite vahe känkimises. Känkimine on informatsiooni organiseerimine ja ühendamine. Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Meistritel on arenenud metateadmised. Metateadmine on teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta. Deduktiivse mõtlemise olemus: Deduktiivsel järeldamise määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. Süllogism koosneb kahest eeldusest ja järeldusest. Süllogismi puhul esitatakse küsimus, kas järeldus tuleneb eeldusest loogiliselt. Süllogismi lahendamist takistavad faktorid – 1. abstraktne, konkreetne sisu 2. konkreetsed asjad. 3. eelduste ümberpööramine 4
annaabi.ee 
