datud nihkeks. 2.3 Mis on tensotajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis tema väljundiks? 2.4 Millest sõltub tensotajuri väljund? Sõltub kas asi on deformatsioonidega või mehaanilise pingega. 2.5 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb tensotajuri töö? Tensotajuri töö põhineb materjalide omadusel, et elektriline takistus muutub materjali mehaanilisel deformeerumisel. Tensotajurite materjalidena kasutatakse metalltraati, fooliumlinte, pooljuhtmaterjalist linte. 2.6 Mis on mahtuvustajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? 2.7 Millise kondensaatori plaatide vahelise nihke korral on mahtuvustajur lineaarse staatilise karakteristikuga? 2.8 Millise kondensaatori plaatide vahelise nihke korral on mahtuvustajur mittelineaarse staatilise karakteristikuga? 2.7-2.8: Mahtuvustajurite korral muundatakse mõõdetav suurus, milleks võib olla näiteks lineaarnihe
He).Volframelektroodi kasutamisel oli võimalik kaart üle kanda ilma elektroodi sulamiseta, mis võimaldas keevitust teostada ka täitematerjalita (õhukeste materjalide keevitusel). Seda meetodit tuntakse tänapäeval TIG-keevitusena (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas). Mõned aastad hiljem arendati välja MIG- keevitusprotsess (kaarkeevitus sulava elektroodiga inertgaasi keskkonnas), mis kasutas elektroodina pidevalt etteantavat metalltraati. Algselt kasutati nn kaitsegaasidena heeliumi ja argooni. Ljubavski ja Novoshilov kasutasid kaitsegaasina edukalt CO2 , sest see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus. Keevitamise liigitus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite
pseudosulamid,- plastkomposiitmaterjalid (PKM),- keraamilised komposiitmaterjalid (KKM),- süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). Maatriksi (komposiidi pidevfaasi) koostise järgi eristatakse metalseid, keraamilisi ja polümeerseid komposiitmaterjale. 70. Armatuuri liigitus ning kasutatavad materjalid. Armatuur võib olla kiuline või pulbriline. Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. kujul. kasutatakse: niitkristalle e. fibrille; metalltraati; polükristallilist ja anorgaanilist kiudu pulberarmeeritud, kiudarmeeritud, leht(laminaat)armeeritud 71. Komposiitmaterjalide valmistamise tehnoloogiad. Metallkomposiitmaterjalides valmistamisel kasutatakse praktiliselt kõiki metallide tehnoloogias tuntud tehnoloogilisi meetodeid: survetöötlemist, keevitamist, valamist, pulbermetallurgiat.
Jootmiseks ei kõlba klaasid, mis vanamise või mitmekordse kuumutamise tõttu on hakanud kristalluma, sest nende voolavus on vähenendu. Nagu puhumist, nii on ka klaasi jootmist võimalik automatiseerida, kuigi see on märksa keerulisem. Kinnijootmise teel saab mitmesuguseid klaasnõusid ja aparatuuri osi välisõhust püsivalt ja hermeetliselt eraldada. Sedasi joodetakse kinni hõõglambipirne, kineskoope ja muid seadmeid. Klaasi sisse saab joota ka metalltraati. Siingi on esmatähtis paisumistegurite sobivus, et hoida ära jootekoha pragunemist. Peaaegu iga klaasisordi jaoks on võimalik leida sobiva paisumisteguriga metall, näiteks keemiliselt vastupidava klaasi sisse jootmiseks sobib plaatinatraat. Hõõglambipirnide valmistamisel on klaasi sisse joodetud traadist läbiviigid hädatarvilikud. 11 Mehaanilised võtted
See võte suurendab tugevust ja laiendab tunduvalt klaaskiu kasutusalasid. Armatuur annab komposiidile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaanilise omaduste säilumise tööolukorras. Kiudarmatuur võimaldab luua maksimaalse tugevusega komposiidi, mis kannavad hästi ainult kiu teljesuunalist koormust, ristsuunas võib tugevus isegi väheneda. Kasutatakse: niitkristalle (max tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, kõrge hind), metalltraati (stabiilsed füüsikalised ja keemilised omadused), polükristallid ja anorgaanilised kiud (odavad ja kerged, kuid väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes). 43. Süsinikkiud ja nende kasutamine komposiidina. Süsinikul on väike tihedus, kõrge tõmbetugevus ja normaalelastsusmoodul. Armeerimiseks vajalike kiudude valmistamiseks kasutatakse
kujul. Kiudarmatuuril on nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Eeliseks on suurem tugevus ja võimalus luua tugevaid komposiitmaterjale. Puuduseks aga on see, et kiudarmatuur võib kanda ainult teljesuunalist koormust. Ristsuunas kiudarmatuur tugevust ei suurenda, vaid võib isegi nõrgendada. Kiudarmatuurina kasutatakse a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt.); b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras); c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. Maatriks Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab
Eeliseks on suurem tugevus ja võimalus luua maksimaalse tugevusega komposiitmaterjale. Puuduseks on aga see, et kiudarmatuur võib kanda ainult teljesuunalist koormust. Ristisuunas kiudarmatuur tugevust ei tõsta, vaid võib isegi komposiitmaterjale nõrgestada. Kiudarmatuurina kasutatakse: 1) niitkristalle e. Fibrille, mida iseloomustab maksimaalne tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt) 2) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras) 3) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. b)Komposiitmaterjalide liigitus maatriksi järgi Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududega) võtab vastu koormuse
negatiivseid omadusi. Eeliseks on suurem tugevus Süsinikkomposiidid 190 - 5 ja võimalus luua tugevaid komposiitmaterjale. (SSK) (2000°C) Puuduseks aga on see, et kiudarmatuur võib kanda 1) paindetugevus ainult teljesuunalist koormust. Ristsuunas kiudarma- tuur tugevust ei suurenda, vaid võib isegi nõrgen- b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed dada. Kiudarmatuurina kasutatakse füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea Mo, teras); tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt.); kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus,
annaabi.ee 
