kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale. Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit esiteks kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi
eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on see, et kunst oli pidevas muutumises nii Vana-Kreekas ja on seda ka tänapäeval. Selle tõttu arenesid erinevad ehitusdetailid Vana-Kreeka arhitektuuris järk-järgult arhailisest järgust hellenismini. Lisaks olemas olevatele 3 ehitusstiilile tekkisid mitmesugused stiilide segud.
Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 13. Milliseid materjale kasutati Colosseumi ehitamisel? Millal see valmis? 79-82 pKr. Südamik vormiti betoonist, mille ümber laouti tellisvooder ja see kaeti pealt marmortahveldisega. 14. Kreeka ja Rooma ehituskunsti põhilised erinevused. Kreeka ehituskonstruktsioonid olid täpsed. Müüre laoti ilma sideaineta ehitus-ja lubjakivist, travertiinist ja marmorist. Talad blokid sambaosad fikseeriti metallklambrite, ankrute ja pulkadega. Avasid sillati kiviblokkidega. Algul ehitati puust Kasutati dooria joonia ja koritose sambaid. Rooma- mörti kasutati sideainena, põletatud savitellised. Marmorit kasut.lubja,liivakivi savi jne katmiseks. Avasid sillati kaartega, põrandapindu silindervõlvidega. Kaare lukustati lukukiviga.Kuplid 15. Kristlased laenasid roomlastelt templiehitamisel ühe hoonetüübi. Millise ja miks? Basiilika. Tarvis
Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest. kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi.
Kreeklaste suurimad saavutused on filosoofia, kirjanduse, kunsti ja teaduse alal. Arhidektuur: Tähtsaim ehitis on tempel. Tempel ei olnud ainult pühamu vaid ühiskondliku elu keskus. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan. Templi arhidektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane möödukus ja propotsiooni tunne ning ehitustöö püstitamine kiviplokkidest ilma sideaiteta, metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb kadvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste on stülobaad. Teiseks sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidest, sellel toetuvast arhitraavist, mille peal on friis, mis omakorda kannab karniisi. Teiseks võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad
Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest. kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi.
· Suhtlesid kindlasti ka egiptlastega, arvatavasti vahetasid vilja. Kreeka kultuur · Välja arenenud Kreeta-Mükeene kultuurist; · Ei võta üle Egiptuse usku hauatagusest elust; · Ajajärgud: o Arhailine 7.-6. saj. eKr. o Klassikaline 5.-4. saj. eKr. o Hellenism 330.-146. eKr. · Kreeka tempel arhitektuuri tippteoseks tänapäevani; · Ühendasid metallklambrite abil; · Kreeklased hellenid, roomlaste poolne nimetus; · Usund oli rikas ja huvitav, fantaasia usundis oli elurõõmus. Nende uskumuse kohaselt olid jumalad nende enda sarnased, mistõttu pidid kogu aeg korralikult käituma, sest ei teadnud, kes nende hulgast olid jumalad. Jumalatel inimlikud vead. Tähtsaim jumal Zeus, Hera oli tema naine/õde, kes on tuntud oma abielu kaitsemise poolest, maksis nendele naistele kätte, kellega Zeus tiiba ripsutas. Poseidon merejumal
Paestumis säilinud ka sisearhitektuuri. Arhailise ajastu lõppu kuulub suur Zeusi tempel Olümpias kreeklaste pühapaigas. Joonia stiilis nt Apolloni tempel Didymas, mis ehitati varemetest uuesti üles. Templi põhiplaane oli mitu - KT!. Templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Kogu kreeka arhitektuuri välisilmet määrasid 2 tegurit: kreeklastele omapärane mõõdukus ja proportsiooni tunne. Ehitati kiviplokkidest, mis pidasid koos sideaineteta metallklambrite abil. Tempel koosneb kaht liiki osadest: kandvast ja kantavatest. Kadnvad osad: 4-nurkse pikliku kujuga alus, mille ülemine osa on stülobaat, sammaste kõrgus oleneb templi kõrgusest. Kantavad osad: Talastik, mis koosneb toetuvast arhitraavist. Selle peal püsib friis. KUJUTAV KUNST: Säilinud peamiselt reljeefid stiil üsna puine ja abitu. Tugevad olid idamaade mõjud. Olümpiast leitud pronksplaat puhtkreekapäraste kujutiste kõrval Oriendi motiive
Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest, mille liitmiseks raiuti lamepindade tsentrisse pesa, millesse asetati seatinamuhv, sellesse omakorda tõrvatud puupunn. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma mördita, neid seoti omavahel metallklambrite ja kobadega. Teadaolevalt kasutati seinaplokkide ja arhitraavtalade paigaldamiseks mitmesuguseid tõstemasinaid (tõstepukk, masttõstuk, tallatav kraana). Kreeka varasema ajajärgu linnadest olid vähesed planeeritud süsteemikindlalt. Hilisem täisnurkne planeering on tihedalt seotud linnaehitusmeistri Mileetose Hippodamose tegevusega, kes kavandas seoses Mileetose taastamisega täisnurgi ristuvate tänavatega linna
annaabi.ee 
