PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS KIPSI JA METALLKARKASSI ARVESTUS Arto Müller V-09 Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2012 6000 3000 Maja välismõõdud 6000 x 3000 Seina paksus 500 mm Kõrgus (välis) 3000 mm Kõrgus (sise) 2500 mm Aknad ja uks seintel ühtlaste vahedega,
· Küpsus · Jätkusuutlikkus Projekti eesmärk: Lõpetada etteantud plaani IT büroo väljaehitus ning samuti ka sisustada IT büroo. Seisundi analüüs: Ehitaja poolt antakse üle lõplikult välja ehitamata (puuduvad vaheseinad, uksed, aknad, ja teised avad) ja viimistlemata büroo ,,karp". Projekti kirjeldus: · Muretseda ja paigaldada välisturvauks. · Muretseda ja paigaldada vastavalt etteantud plaanile pakettaknad · Kavandada plaanil ruumide asetus · Paigaldada metallkarkassi kuivkips vaheseinad · Muretseda ja paigaldada siseuksed vastavalt vajadusele · Arvutada ja märkida plaanile ruumide pindalad · Muretseda vajalikud viimistlusmaterjalid ja teostada viimistlus: 1. seinad katta sieneksiga ja värvida 2. laed pahteldada ja ka värvida 3. põrandad katta laminaatparketiga, olemeruumid ja esik linoleumiga 4. WC keraamilise plaadina · Muretseda vastavalt etteantud joonistele olmeruumide seadmed
temaga rööbiti mahtuvuse. Sel juhul kasvab pinge poolil vastavalt kondensaatori laadumisele.elektromagneti toimimise aeglustamiseks kasutatakse laialdaselt tema magnetsüdamikule paigaldatud lühiskeerdu. Lühiskeerd aeglustab magnetvoo kahanemist tema väljalülitamisel. Elektromagneti toimimise kiirendamiseks tuleb vähendada tema elektromagnetilist aja konstanti. See aga tähendab, et lühiskeeru, magnetahela masiivsete 4 osade, pooli metallkarkassi ja kinnitusdetailides ning muudest metallosaedst tekkivate lühiskeerdude olemasolu on lubatud. Sammuti väheneb elektromagneti aja konstant, kui valmistada magnetahela osad teraslehtedest. Elektromagnetilise ajakonstandi vähendamiseks võib lülitada elektromagneti pooliga jadamisi lisatakisti. Veel suurema rakendumiskiiruse võib saada, kui lülitada elektromagnet sellisesse skeemi: L RL C
1) Spetsiaalsest materjalist rõngad 2) Spetsiaalselt isesuruvad tihendid ehk mansetid . Hüdrovoolikud ja nende ühendamisvõimalused Torude ja voolikute ülessanne on ühendada üheks terviklikuks süsteemiks traktori erinevates kohtades paiknevad agregaadid. Madal või kõrgsurve torudeks või voolikuteks. Materjalideks võiad olla kumm, tekstiil, metall või kapron. Oluline et nad oleks tugevad elastsed ja õlikindlad. Kõrgsurve voolikute tugevuse tagajaks on ühe või kahekordsed metallkarkassi. Ühendamisel on oluline jälgida, et 1)voolikud oleks tugevalt ühendatud 2)voolikutel ja torudel ei oleks järske üle minekuid ega liiga tervaid pained kohti. 3)voolikud ei oleks keerdus 4)ei toimuks liigset ja pikaajalist ülekuumenemist Hüdrovoolikud ühendatakse otsikute abil, mis on kinnitatud voolikute otstele, kas lahti monteeritaval või mitte lahti monteeritaval kujul. Kusjuures mitte lahti monteeritavad otsikud on pressitud kõrgsurvevooliku otstele
1) Spetsiaalsest materjalist rõngad 2) Spetsiaalselt isesuruvad tihendid ehk mansetid . Hüdrovoolikud ja nende ühendamisvõimalused Torude ja voolikute ülessanne on ühendada üheks terviklikuks süsteemiks traktori erinevates kohtades paiknevad agregaadid. Madal või kõrgsurve torudeks või voolikuteks. Materjalideks võiad olla kumm, tekstiil, metall või kapron. Oluline et nad oleks tugevad elastsed ja õlikindlad. Kõrgsurve voolikute tugevuse tagajaks on ühe või kahekordsed metallkarkassi. Ühendamisel on oluline jälgida, et 1)voolikud oleks tugevalt ühendatud 2)voolikutel ja torudel ei oleks järske üle minekuid ega liiga tervaid pained kohti. 3)voolikud ei oleks keerdus 4)ei toimuks liigset ja pikaajalist ülekuumenemist Hüdrovoolikud ühendatakse otsikute abil, mis on kinnitatud voolikute otstele, kas lahti monteeritaval või mitte lahti monteeritaval kujul. Kusjuures mitte lahti monteeritavad otsikud
sest mõned cm kummi ei saa takistada välgu läbilööki, eriti märjalt - teele sadav vesi muutub koos talvise soolatamise jääkidega nõrgaks elektrolüüdiks ja soolalahus juhib elektrit. Ka õhk on ju väga hea isolaator, ometigi võib välk läbida õhus isegi kümneid kilomeetreid, seda enam, et kord alguse saanud välk levib edasi märksa väiksema pingega, kui on vaja välgu tekitamiseks. Auto on turvaline seetõttu, et see käitub Faraday puurina: teatavasti ei saa elektronid tungida metallkarkassi sisse ja laengud „libisevad" turvaliselt mööda autokere välispinda. Faraday puurina käituvad veel lennuk (peame meeles, et oluline on elektrit juhtivast materjalist konstruktsioon), mikrolaineahi ja isegi kott, mis on ääristatud alumiiniumfooliumiga, kuid mitte rong - seal on äikese ajal siiski ohtlik olla ja on teada surmajuhtumeid. (Jänes-Kapp 2009) Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb
Knaufi 12,5 mm kipsplaadid kruvida kipsikruvidega (25 mm) hoideprofiilide külge, kusjuures plaadid võib paigaldada hoidelattidele risti. Alati tuleb vältida plaatide asetamist nii, et tekivad ristuvad vuugid. Selleks tuleb külgnevate ridade plaadid paigutada ühe karkassiprofiili võrra nihutatult. Seinal asuvate profiilide UD külge ei kruvita kipsplaate! Karkassitangid Karkassitangid 260 mm Karkassitangid, kasutatakse metallkarkassi omavaheliseks ühendamiseks, pikkus 260 mm. ÜHIK: tk Hind: 625.- Kasutatud kirjandus www.gyproc.ee www.knauf.ee www.google.com www.hange.ee http://ehitus.delfi.ee/est/products/Tooriistad/Saed,l%C3%B5ikajad,%20kirved/? productID=1719
Knaufi 12,5 mm kipsplaadid kruvida kipsikruvidega (25 mm) hoideprofiilide külge, kusjuures plaadid võib paigaldada hoidelattidele risti. Alati tuleb vältida plaatide asetamist nii, et tekivad ristuvad vuugid. Selleks tuleb külgnevate ridade plaadid paigutada ühe karkassiprofiili võrra nihutatult. Seinal asuvate profiilide UD külge ei kruvita kipsplaate! Karkassitangid Karkassitangid 260 mm Karkassitangid, kasutatakse metallkarkassi omavaheliseks ühendamiseks, pikkus 260 mm. ÜHIK: tk Hind: 625.- Kasutatud kirjandus www.gyproc.ee www.knauf.ee www.google.com www.hange.ee http://ehitus.delfi.ee/est/products/Tooriistad/Saed,l%C3%B5ikajad,%20kirved/? productID=1719
koopiatena, millel olid nurgatornid,terav kaaraknad ja astmikviilud. Villade ehitamisel tugineti renessanss-stiilile. Toimus ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. Paljud arhitektid said õigesti aru uue ehitusmaterjali – raua kasutamisvõimalustest, mis õigustas ennast eriti suure sildeavaga ruumide (turud, raudteejaamad) katmisel. Raudkonstruktsioonide kasutamine võimaldas arhitektidel projekteerida hooneid lähtudes nende otstarbest. Sajandi kaheksa- kümnendatel aastatel hakati metallkarkassi kasutama ka mitmekorruseliste hoonete ehitamisel. Töötati välja hoonete teraskarkassi põhimõtted ja hakati ehitama kergeid karkasshoonele omaseid fassaade. Joonis 15. Louis Sullivani esimesi kõrghooneid 16 ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Linnade plahvatuslik kasv tõstis omaette distsipliinina esile linnaplaneerimise. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Ehitati kaubamajasid,
maandusjuhtidele kasutatakse ka neid konstruktsioone välgupüüdurite maandusjuhtidena. Seepärast peab ehitamisel tagama metallosade kindla ühendamise. Oluline on vältida välgutabamuse korral horisontaalseid pingegradiente. Selleks kasutatakse horisontaalset potentsiaaliühtlustust: igal korrusel või 10...15 m järel ühendatakse omavahel kokku kõik vertikaalsed juhtivad kontuurid (metalltorud, liftirööpad, kaablite metallkestad) ning ka maandusjuhtide süsteemiga. Ehitise metallkarkassi välisosad ühendatakse iga 20...30 m järgi maandusjuhiga. Seadmete kaitseks tuleb: · kõik madalpingejuhtmed paigaldada metalltorudesse · kõikide ehitisse sisenevate kaablite metallkestad ühendada · elektriseadmete kestad ja trafode neutraalid ühendada ehitise metallkarkassiga 62. Püst- ja rõhtmaandurid, valgumistakistus Maandurid võivad olla: · rõhtmaandurid (paigaldussügavus 0,5...1 m) o sirgmaandurid (ühe- või mitmekiirelised: 2...6 kiirt )
Stiilid. Konspekt II osa 13 JUUGENDSTIIL Metallkonstruktsioonide kasutamine arhitektuuris hoogustus kiiresti pärast 1851.aasta maailmanäitust. 19.sajandi lõpul andis metallurgia kiire arenemine ehitajatele veel ühe väga tugeva ja hästi konstrueeritava ehitusmaterjali – terase. Eriti sobiv oli teras inseneriehitusteks. Terastarindite tohutuid võimalusi demonstreeriti 1889. aasta maailmanäitusel Pariisis. Sajandi kaheksakümnendatel aastatel hakati metallkarkassi kasutama ka mitmekorruseliste hoonete ehitamisel. Töötati välja hoonete teraskarkassi põhimõtted ja hakati ehitama kergeid karkasshoonele omaseid fassaade. Tüüpilise paljukorruselise metallkarkasshoone projekteerimine kus ühesuguste korruseelementide karkasskonstruktsiooni vertikaalsete ja horisontaalsete elementide lõikumine võimaldas hoone funktsionaalsust välja lugeda juba fassaadilt, tähendas arhitektuuris historitsismi ja eklektika lõplikku väljatõrjumist.