Sumerid · Elasid Mesapotaamia lõunaosas (4 aastatuhat eKr); · Päritolu ebaselge (mägirahvas); · Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike; · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus; · Keraamika, algne metallitootmine (vask, pronks); · Monumentaalsed ehitised (tsikuraat); · Võtsid kasutusele ratta, vankri, kaariku; · Lõid esimese teadaoleva kirja; · Neil oli vanim teadaolev koolisüsteem; (astronoomia, matemaatika); · Rikkalik usund; · Vanim eepos ''Gilgames''. Sumeri kiri Sumeri kirjal oli pikk areng: 1) Piltkiri 2) Mõistekiri 3) Silpkiri 4) Häälikkiri * algul joonestati koosnevad märgid kivisse.
· turg (tarbija lähedale) · seotus teiste ettevõtetega e. aglomeratsioonitööstus (teiste ettevõtete lähedusse) · jäätmed nt. kaevandused, keemiatööstus · valitsuse poliitika Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustööde ettevõtted ; raskemasinaehitus ja metallitootmine. Kui toorainet on vähe, siis tuleb seda rohkem importida ning suurt rolli mängivad siseveosadamad. Tooraine töötlemine mahalaadimiskohtade läheduses hoiab kokku transpordikulutusi. N: Rotterdami sadam 2. Tööjõule orienteeritud ettevõtted Paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tekstiili-, rõiva-, jalatsi- ja elektroonikatööstus. Tööjõu maksumus on mõõdetav tunnitasuga. Madalaimad palgad arengumaades
geograafia Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid 1.Loodusliku tooraine/odava energia lähedus. Põllumajandus, metsandus, kaevandus, metallitootmine. 2. Arvuka tööjõu(hind, kättesaadavus, maine, oskused) lähedus. Tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, elektroonikatööstus. N: Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia. 3. Turu lähedus. Sellised ettevõtted, mille toodang on kiiresti riknev, raskesti trantsporditav või muutuv (piim, leib, karastusjoogid). Samuti sellised ettevõtted, mis suudavad ruttu reageerida moe muutumisele. Aglomeratsioonitööstus orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega. N: autotööstus Kõrgtehnoloogiline tööstus
(Kirt, 1995) 20. Sajandi lõpupoole suurenes Eestis hüppeliselt töödeldud masinate ja seadmete eksport (mobiiltelefonid, arvutid), mida soodustas Eesti oskuslik ja kvalifitseeritud tööjõud välisettevõtete silmis. (Reiman , 1998) 2003. aastal kasvas ekspordis oluliselt keemiatööstuse osakaal, olles kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu välisturgudel. (Statistikablogi, 2010) Peale keemiatoodete ja kemikaalide tootmise on Eestis 21. Sajandil suurema konkurentsivõimega veel metallitootmine, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ( klaas, tsement, lubi) tootmine , koksi ja naftasaaduste (sh põlevkiviõli) ning paberi ja pabertoodete tootmine. Madalama konkurentsivõimega tööstusharudeks on nahktoodete, rõiva-,tekstiili- ja mööblitootmine. (Statistikablogi, 2010) Järgnev graafik näitab üldpildis, mis valdkondade kaupade järele on Eesti ekspordis kõige rohkem tulu. Kui välisturgudel on kõige konkurentsivõimelisemaks keemiatööstuse
jumalaid), keraamika. Vanimad tsivilisatsioonid Egiptus, mesopotaamia, ameerika, hiina, inda Euroopalikku kultuuri on kõige rohkem mõjutanud Egiptus ning mesopotaamia, mis asus tigrise ja eufroti jõe vahel, jääb iraagi riigi territooriumile.tõlkes kahe jõe vahelina maa. Sumerid: · Elasid Mesopotaamia lõunaosas · Päritou ebaselge(mägirahvas) · Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus · Keraamika,metallitootmine · Võtsid kasutusele ratta,vankri · Lõid kirja · Neil oli vanem teadaolev koolusüsteem(astron.matem) Ehituskunst kurgaan kunstlik mägi, tornid-paabeli torn, templid, babülon. Kald-stoll on kaldkaeveõõs, mis on analoogne horisontaalse stolliga, kuid suue asub tunduvalt madalamal kui stolli lõpp. 20. sajandi alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas amoriidid ja ida poolt eelamlased ning riik lagunes. Tekkisid
1. Oktoobril 1949 Pekingis välja Hiina Rahvavabariik Mao Zedongi juhtimisel. Hiina-kommunistlik Partei kujundas ligi 500mln inimesega riigis välja NSV Liidule tugineva kommunistliku diktatuuri. Hiina 20. sajandi II poolel. 1958. aastal algatatud nn Suure hüppe eesmärgiks oli Hiina ülikiire arengu saavutamine korraga nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Loobus NSVL poolt pakutavast abist ja lootis leida oma arengutee. Hiigelkommuunide rajamine, totaalne võrdsustamine, metallitootmine, lindude massiline tapmine vilja nimel. 1958-1961 Hiina tabas hiinat näljahäda, mille käigus hukkus mitukümmend miljonit inimest. Suure hüppe poliitika kukkus seega läbi. Majanduses alustati põllumajandust soosivat poliitikat. ,,Õigus õitseda on vaid healõhnalistel lilledel, halva lõhnaga lilled tuleb välja kitkuda" Hiina rahvavabariik Võimuvõitluse jätkumine Mõõdukas tiib(Deng Xiaoping) pooldas Hiina kiiret arendamist koostöös välisriikidega ja
transnatsionaalseteks ehk rahvusvahelisteks ettevõteteks. Liiderfirmast, alltöövõtjatest ja muudest lepingupartneritest kujunevad suured ja keerulised ettevõtlusvõrgustikud. Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted. Sõltuvad eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse, kaevandustöödega tegelevad esmasektori ettevõtted ning metallitootmine ja raskemasinaehitus. Kui toorainet leidub kõikjal, siis on selle tähtsus peamise paigutustegurina mõnevõrra väiksem. Kui toorainet on vaid vähestes kohtades ja seda tuleb importida, siis hakkavad ettevõtte paigutamisel rolli mängima sisseveosadamad. Tööjõule orienteeritud ettevõtted. Paigutuvad eelkõige sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid (nt. tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus)
4) Tarbija 5) Haridusasustused vms inimese elu mõjutav tegur 6) Raha, kapitali kättesaadavus 7) Arenemispotentsiaal (üldised loodusolud) Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad esmasektori ettevõtted ning metallitootmine ja raskemasinaehitus. (tooraine rohkusest tulenevad veokulud, sellest omakorda paiknemine; tooraine töötlemine mahalaadimiskohtades võimaldab transpordikulude kokkuhoidu). 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus rohkelt vajalike oskustega töötajaid. Tööjõudu vajavad tootmisharud on nt tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, ja elektroonikatööstus. (Ladina Am, Kagu-Aasia, India, Hiina). Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet
Alltöövõtjad · vähemtulusad tööd · leping liiderfirmaga Ettevõtlusvõrgustikud kujunevad liiderfirmast, alltöövõtjatest jm lepingupartneritest; kõik annavad panuse kuid sõltuvad ka teatud määral üksteisest 1.4. Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid · Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte o Loodusliku tooraine v odava energia lähedus o Põllumajandus, metsandus, kaevandus, metallitootmine, raskemasinaehitus o Kui toorainet kõikjal tähtsus paigutustegurina väike o Kui toorainet vähestes kohtades, tuleb importida ette võtte paigutamisel lähtutakse sisseveosadamatest · Tööjõule orienteeritud ettevõtted o Paigutuvad sinna, kus arvukalt vajalike oskustega töötajaid o Tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, elektroonikatööstus
Ettevõtluse ruumiline korraldus · Ettevõtlusklaster e. kobar on mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnase või seotud kaubagrupi toodangu valmistamisele. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. · Esmasektori ettevõtted: põllumajandus, metsandus, kaevandustööd. · Tööstusharudest : metallitootmine, raskemasinaehitus. · Tooreaine vajadus määrab veokulud, importimisel sisseveosadamad, kuhu kulude kokkuhoiuga koondunud tööstusettevõtted (Rotterdami sadam). Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on oskustöölisi. · Palju tööjõudu vajavad tootmisharud on tekstiili-, elektroonika-, rõiva- ja jalatsitööstus. · Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. (Tööjõu
3. kokkumonteerimine, viimistlemine 4. müük ja hooldus Tööjaotus ka firmades moodustab ettevõtlusvõrgustiku : liiderfirmad, alltöövõtjad. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid : Otsuse langetamisel tuleb arvestada tegureid, mis mõjutavad tootmiskulusid ja saadavaid tulusid. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkäige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Esmasektori ettevõtted : põllumajandus, metsandus, kaevandustööd. Tööstusharudest : metallitootmine, raskemasinaehitus. Tooraine vajadus määrab veokulud, importimisel sisseveosadamad, kuhu kulude kokkuhoiuga koondunud tööstusettevõtted ( Rotterdami sadam ) Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutavad sinna, kus on oskustöölisi. Palju tööjõudu vajavad tootmisharud on tekstiili-, elektroonika-, rõiva- ja jalatsitööstus. Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutsoskused ja maine ( tööjõu maksumust mõõdetakse töötajale makstava tunnitöö tasuga. )
Liiderfirmad ehk suuremad firmad jätavad endale kõige vastutusrikkamad ja pikas perspektiivis tulusamad tootmisetapid ( tootearendus) . Vähemtulusaid töid antakse lepingu korras alltöövõtjale. Liiderfirmad asuvad arenenud maades, kellel on hulganisti alltöövõtjaid odava tööjõuga maades. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustööde ettevõtted ; raskemasinaehitus ja metallitootmine. Kui toorainet on vähe, siis tuleb seda rohkem importida ning suurt rolli mängivad siseveosadamad. Tooraine töötlemine mahalaadimiskohtade läheduses hoiab kokku transpordikulutusi. N: Rotterdami sadam Tööjõule orienteeritud ettevõtted Paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tekstiili-,rõiva-,jalatsi- ja elektroonikatööstus. Tööjõu maksumus on mõõdetav tunnitasuga. Madalaimad palgad arengumaades