Iseloomustab: Energia, mass, on üks aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad footoneid s.t. tuli/päike kiirgavad valgust ,,portsude" kaupa, kui valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee Aatomid kiirgavad elektromagnetlaineid üksikute kvantide(footonite) kaupa. Iga footoni energia on võrdeline valguse sagedusega. E ühe footoni energia f sagedus h planki konstant ( 6,62 * 10-34 J * s ) E=h*f Fotoeffekt Kiirgus langedes metallipinnale, võib sealt välja lüüa elektrone. f - metallikiht Seadused: 1) Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega. 2) Fotoelektronide maksimaalne lineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest
# Fotogeemilised reaktsioonid 1. Fotoefekt Elektronide väljalöömine metallist valguse toimel. (Lisa materjali on Sille käes!) Voolu ei ole, sest G õhutühjas kapslis puuduvad elektrit juhtivad osakesed + G - 2. Einsteini võrrand metallipinnale langeva ja seal neelduva footoni energia (kvandi energia) E kulub elektroni väljalöömiseks metallist (väljumitöö A) ja väljalöödud elektronile kineetilise energia andmiseks. E=h h=A+mv2/2, kus h on Plancki konstant Punapiir Igale metallile on omane max. p, mille puhul tekib fotovool. 3. Valguserõhk Valguse mehaaniline mõju pinnale, millele ta langeb. Footonid langedes mingile pinnale annavad sellele üle oma impulsi. See põhjustab valguse
korrosioonivool I, mille väärtuse määrab voolutakistus. Ohjeldavat protsessi määratakse polarisatsioonikõverate katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus hea nakkuvus metallipinnaga metalliioonidele, hapnikule ja elektronidele läbitungimatus Passiivsus sõltub anoodprotsessi polariseeritavusest kui ka katoodprotsessist. Passiivsus tekib nt Al, Cr, Fe, Mg. Tüüpiline passiivsuse näide Raua korrosioonikiiruse vk logaritmiline sõltuvus lämmastikhappelahuse kontsentratsioonist 20 kraadi juures
Tekib fotovoolu I2 küllastus. Uf näitab et valguse intensiivsuse (I) olemas olu puhul kanduvad osakesed ise anoodile ja I1 tekitavad seega nõrka fotovoolu. Uf U Einsteni võrrand: Metallipinnale langeva ja seal neelduva footoni energia (kvandi energia) E kulub elektroni välja löömiseks metallist ja välja löödud elektronile kineetilise energia andmiseks. - footoni energia - elektroni väljumis töö + temale antav kineetiline (liikumis) energia Punapiir: - kogu kvandi energia E kulub e- väljalöömiseks A (kineetilise en.- ks footoni energiat enam ei jätku)
Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse
) hulga muutmise teel. 3 Raskelt sulavate joodistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metallipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest javajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja
Teiste halogeenide suhtes on broom reaktsioonivõimelt kloori ja joodi vahel. Moodustab labiilseid, kõrge keemilise aktiivsusega interhalogeniide, millest tähtsamad on broomtriflouriid, broompentaflouriid, broommonokloriid ja joodbromiid. O-ga, N-ga vahetult broom ei reageeri, vastavaid eapüsivaid ühendeid saadakse kaudselt; ei reageeri ka süsinikuga. Paljud metallid reageerivad energiliselt Br- ga ( ka toatemperatuuril). Sageli tekib seejuures metallipinnale soola(de) kaitsekiht, mis takistab edasist reaktsiooni; reaktsiooni kulgu soodustab vee juuresolek (lahustab kaitsekihi). Täiesti püsivad on Br toimele on Pt ja Ta. Reageerimisel orgaaniliste ainetega on iseloomulik broomi liitumine kordsete sidemetega, aga ka vesiniku asendamine ühendites (tavaliselt katalüsaatori manulusel või valgus kaastoimel). ÜHENDID Bromiidid
ididest ning mustusest. Nad parandavad ühendavate detailide pindade märgumist joodistega ja tagavad joodise tungimise nendevahe- lisse lõtku. Jooteräbustid peavad: aktiivselt puhastama ühendavate metallide pindu oksiididest nende lahustamise ja kergelt sulavate keemiliste ühendite tekitamise teel. Olema veidi madalama sulamistemperatuuriga kui joodis, aurumistemperatuur aga tunduvalt kõrgem jooteprotsessi temperatuurist. Olema võrdlemisi väikese tihedusega, et nad jootmisel tõuseksid metallipinnale ega jääks jooteliidesesse Jootetemperatuuril olemavedelvoolavad ja võimelised täitma täielikult lõtkud liites, tekitama oksüdeerimisvastase kaitsekihi kuumutatud metalli ja joodise kaitsmiseks. Olema peale jootmist kergesti eraldatavad. Nii nagu joodiseid liigitatakse ka räbusteid kahte gruppi: kergelt sulavate (pehme) joodistega jootmise räbustid ja raskelt sulavate (kõva) joodisega jootmise räbustid.
ididest ning mustusest. Nad parandavad ühendavate detailide pindade märgumist joodistega ja tagavad joodise tungimise nendevahe- lisse lõtku. Jooteräbustid peavad: aktiivselt puhastama ühendavate metallide pindu oksiididest nende lahustamise ja kergelt sulavate keemiliste ühendite tekitamise teel. Olema veidi madalama sulamistemperatuuriga kui joodis, aurumistemperatuur aga tunduvalt kõrgem jooteprotsessi temperatuurist. Olema võrdlemisi väikese tihedusega, et nad jootmisel tõuseksid metallipinnale ega jääks jooteliidesesse Jootetemperatuuril olemavedelvoolavad ja võimelised täitma täielikult lõtkud liites, tekitama oksüdeerimisvastase kaitsekihi kuumutatud metalli ja joodise kaitsmiseks. Olema peale jootmist kergesti eraldatavad. Nii nagu joodiseid liigitatakse ka räbusteid kahte gruppi: kergelt sulavate (pehme) joodistega jootmise räbustid ja raskelt sulavate (kõva) joodisega jootmise räbustid.
konstruktsioonid või nende osad, nt kollete restid, aurukatelde küttepinnad, sisepõlemismootorite klapid, kolvid, gaasiturbiinid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse kuumapüsivuseks. Kuumapüsivuse kõrval tuleb arvestada ka metalli kuumatugevust ehk mehaanilist tugevust kõrge temperatuuri juures. Kaitsev oksiidikiht. Metalli kuumapüsivus sõltub korrodeerumisel tekkiva oksiidi omadustest. Kui metallipinnale ei teki kaitsvat oksiidikihti, siis metall oksüdeerub ühtlase kiirusega, mis massitoime seaduse kohaselt sõltub hapniku kontsentratsioonist metalli pinnal ning reaktsiooni kiiruskonstandist. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Näide: Magneesiumi oksüdeerumine hapnikus mitmesugustel temperatuuridel m (mg/cm²) o katsekeha massi juurdekasv ajas, mis on võrdeline oksiidikihi paksusega .
Joonis on võetud Ellen Talimets raamatust Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje, lk 12, joonis 7) 1.2 Kõrgel temperatuuril tekkiva gaaskorrosiooni tõrje Gaaskorrosiooni tõrjeks kasutatakse kolme meetodit: a) Kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine ehk legeerimine. 4 b) Metallipinnale kuumuspüsiva kaitsepinnete moodustamine. c) Vastava gaasikeskkonna loomine. Legeerimine tähendab sulamile kuumuspüsivust tõstvate elementide lisamist. Näiteks raua legeerimiseks sobivad kroom, koobalt, alumiinium ja räni. Need elemendid takistavad FeO tekkimist kõrgel temperatuuril. Kaitsvad pinnad jagunevad kaheks: metalseteks ja mittemetalseteks. Esimeste puhul kasutatakse metalle või nende sulameid, viimaste puhul eelkõige keraamilisi ehk mittemetalseid.
elektrilist süütesüs-teemi. Siinkohal ka näidis vormitud laengust: kruviauk + juhe eellaeng 1/2 tolli paksune terastoru sütik (elavhõbepauk- kõrgklassi laeng happe sool) - juhe kruviauk Kui selline seadeldis näiteks seifi külge kruvida, siis suunab see enamiku oma lõhkejõust umbes tolli kaugu-sele toru suudmest. Vormitud laengu idee põhineb koonilises avauses lõhkeaines, millega ta on täidetud. Koonuse nurk peaks olema 45? . Sellise seadeldise võib metallipinnale kinnitada ka tugeva elektromagneti abil. 4.5.2. TORULAENGUD. Vormitud või suundlaengute eriliik - torulaengud, leiavad kasutust viisil, mida vormitud laeng ei võimalda. Kui täita pikk pooletolline plasttoru tundliku kõrgklassi lõhkeainega, nagu R.D.X. ning ette valmistada sarnaselt lõik 4.4.4.-ga, saame eriomadustega laengu, mis suunab lõhkejõu ringikujuliselt. Sellise laengu võib mähkida ümber samba, uksenupu või telefoniposti. Plahvatus suundub nii sisse- kui väljapoole ja
Solidooli käsutatakse mitmesuguste liigendite (õõlshark, Värvkattemoterja^id piduripedaal jt.) määrimiseks, mille temperatuur ei tõuse üle 65 °C ja mis puutuvad kokku veega. Näiteks rattalaag- Virvkate-cinnab mootorrattale või motorollerile meeldiva rite määrimiseks solidool ei kõlba, tingituna madalast sula- välimuse ja kaitseb detaile korrosiooni eest. Värvkate mistemperatuurist. Solidool on sileda pinnaga määre ja sõl- koosneb puhastatud metallipinnale kantud kruntvär - tuvalt margist -- pruuni kuni peaaegu musta värvusega. vist ja sellele mitmes kihis pealekantud k a 11 e v ä r- Enam käsutatakse sünteessolidoole YCc ja YCc-1. Vähem vist. Vahekihi nende vahel moodustab kohati veel pah - toodetakse rasvasolidoole YC-1, YC-2 ja YC-3, mis on tel, millega täidetakse pinnakonarused. Kruntvärv kait-
annaabi.ee 
