tööl), tunded (see teeb mind murelikuks) ja soov (tahan, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Iga vestluse korral (n: poes, bensiinijaamas) pole vajalik rääkida tunnetest (olen õnnetu, hirmunud, vihane), kuid saab väljendada enda suhtumist (mulle see ei meeldi). *Ideid kommunikatsiooni parandamiseks: kavatsused, mõju, probleemi käsitlemise viis, mõtete lugemine, metakommunikatsiooni sagedus, kokkuvõtete tegemine. *Konflikti õnnestumise hindamine tagajärgede alusel: lisateabe saamine, lahenduse leidmine, kontrolli määr, usaldus, hirm, lohutuse pakkumine, atraktiivusus Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad sõnumi saatja ja sõnumi vastuvõtja (kuulaja ja rääkija). Vastastikune mõjustamine: Küsimus: kas ja miks peaks inimene loobuma enda huvide tähtsustamaks piamisest teiste omadest ja manipulatsioonidest?
Mäng aitab suurendada innovatiivsust, paindlikkust, probleemide lahendamise oskust ning kohandumist. Mäng kui sotsialiseerumine (Mead, 1934) Koos teiste lastega mängides õpivad lapsed sotsiaalseid reegleid ja norme, mida mängu kaudu arendatakse Metakommunikatsiooni teooria( Bateson, Mäng ise on oskus, mida on tarvis, tulemaks 1955) toime igapäevaelu tööde ja tegemistega. Lapsed kujundavad ja lõhuvad rolle. Mäng on õppimise õppimine. Mäng on mõjutanud mängu kontekstist. Lapsed annavad märku, et
nende mängu teema seotud m/asjadega. Mäng üldistatud m/asjadea on mitmekesisem, sest lapsed kõnelevad siin rohkem. *3,5 a.-l on tähtis eakaaslasega mäng. *kuni 2-a.-le lastele on täiskasvanuteosa mängus vajalik, see aitab kaasa keele arengule. *mäng fantaasiarkaste m/asjadega mängu nukk, dinosaurused, see kõik viib fantaasiarikaste teemade juurde.Garvey, Batesoni uurimus: Mängus kasutavad lapsed kahte liiki suhtlemist: *mängulist, näilist, kujuteldavat. *metakommunikatsiooni e. realistlik. 8. Mäng ja tunnetusfäär. Mängus kujutab laps iseseisvalt ja loovalt ümbritsevat maailma, täiskasvanute elu ja nendevahelisi suhteid. Selleks, et mängda, vajab laps muljeid, teadmisi ja emotsioone, mis ergutaksid teda mängima. Lapsel on 2-te tüüpi ümbritsevast maailmast: *selged, täpsed, konkreetsed teadmised esemetest ja protsessidest. *üldised ja ebatäpsed. Lapse tunnetustegevuses on pidev liikumine ühelt teadmiste tüübilt teisele
,,Tõlkesemiootika on ühtlasi ka implitsiitne tõlketeadus. Semiootiline sidusus muutub lingvistilise sidususe kõrval üha olulisemaks. Semiootika osana on tõlkesemiootika valdkonnaks märgisüsteemide võrdlev analüüs ja funktsionaalsed seosed märgisüsteemide vahel. Omaette distsipliinina on tõlkesemiootika kultuurianalüüsi üks alusdistsipliine, sest võimaldab läbi semiootilise käsitluse kirjeldada nii kommunikatsiooni kui ka metakommunikatsiooni, mõista märgisüsteemide tõlgitavuse astet ja siduda neid protsesse intertekstilise ja interdiskursiivse ruumiga tänapäeva kultuuris" (Torop&Sütiste 2007: 558561). ,,Tänases tõlketeaduses lähenevad semiootikale mõned tendentsid, mille tunnuseks on tõlketegevuse sidumine kultuuriuurimisega (cultural studies) või kogu tõlketeaduse asetamine kultuurikontaktide uurimise konteksti interkultuurilise distsipliinina (intercultural studies)
fantaasiamängu ja keele arengut mängus. Laste kõne jaoks on selles eas hoopis olulisem olemasolu ja keerulisemate keelevormide kasutamine leiab aset just eakaaslastega mängides. Mitmetes uurimustes on selgunud, et lapsed kasutavad mängus 2 liiki suhtlemist: Kujuteldav kommunikatsioon (mängulist näilist, lapsed kujuteldavad) toimub mängu raames, mille mängijad on ise loonud. Metakommunikatsiooni puhul väljuvad mängijad mängu raamidest, tulevad mängusituatsioonist välja ja hakkavad omavahel realistlikult suhtlema (исходящие от детей замечания, оценка действий, запреты, распределения ролей). Mängus võib ka metakommunikatsioon toimuda ka kõne abita mürimismängudes – jooksmine, maadlemine, põgenemine, ebatäpsed löögid, naer jne.
mängul ohud- õnnemängud ja spordifanaatikud. 5. kommunikatsiooniteooria ja teised nüüdisaegsed mänguteooriad Bateson- mäng, kui sellest osavõtjad on võimelised ühel ja samal tasemel metakommunikatsiooniks. Verbaalne kommunikatsioon toimub alati mitme abstraktsioonitasemel · metalingvistiline- sisaldab sõnumeid, milles arutelu sisuks on keel ise · metakommunikatiivne- iseloomustavad suhted kõnelejate vahel. Metakommunikatsiooni tuleb vaadelda kui olulist osa mängu tähenduse omandamise protsessis. Sõnumi `see on mäng` abil. · Püütakse eristada või tõmmata joont erinevate loogilist tüüpi kategooriate vahel. · Mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt ROLL! Motivatsioonilis- psühholoogilised käsitlused Berlyne
Kas ühekordse ajanappuse või üldise kokkuhoiupoliitika tõttu võib tekst minna trükki ja avaldamisele täpselt sellisel kujul, nagu ta tõlkija käest tuli. Siit soovitus: tõlkijal tuleks alati kirjutada oma tekst nii, et see võiks häda korral ka otse avaldamisele minna. Mitte ainult ei peaks vältima toimetajale adresseeritud kommentaare, tõlkimata tekstiosi, mitme tõlkealternatiivi pakkumist toimetajale valimiseks, kahtlaste kohtade märgistust ja muud metakommunikatsiooni, vaid tekst peaks olema suunatud oma eesmärgi täitmisele (st lugeja informeerimisele või veendmisele, mitte toimetaja nõudmiste täitmisele) ja selle üldine kvaliteet peaks olema niisugune, mida tõlkijal poleks häbi enda nimega seostada ka ilma toimetamata. Sama soovitus muidugi ka toimetajale: ettepanekud tuleks tõlkijale esitada sellisel viisil, et tekst oleks avaldamiskõlbulik ka juhul, kui tõlkija millegipärast ei vii neid sisse. See tähendab jällegi, et toimetajalt
annaabi.ee 
