· Naeru mugistama vaikselt omaette itsitama 3. Komponentanalüüs Sõna NAER tähendusvälja sobivad naeratus ja muie, sest need kolm sõna on tähenduselt lähedased. Kõik sõnad on seotud rõõmu väljendamisega. Kaasneb hääl Hambad on nähtaval NAER + + NAERATUS - + MUIE - - 4. NSM Loomulikus semantilises metakeeles võiks sõna NAER olla järgmine: X tunneb seda, juhul kui on toimunud palju head/X-le on öeldud palju häid sõnu. X on kuulnud kelleltki väga häid sõnu/on näinud midagi väga head/on mõelnud midagi väga head, on toimunud midagi väga head. Keegi või miski hea võib olla X-i lähedal. X-i kehal on kaua/hetkeks hea. Kellegi öeldud/tehtud sõnad ei ole võib-olla tõsi, aga teevad X-le head. 5. Homonüümia ja polüseemia
silp tasakaalustatud sama järgnevuse ükskõik millise teise silbiga; sõnarõhk on omistatud sõnarõhule, kuna rõhutu võrdub rõhutuga; prosoodiline pikkus on sobitatud pikkuse ja lühidus lühidusega jne. Metakeel kasutab samuti samaväärsete ühikute järgnevust sünonüümsete väljendite kombineerimisel võrdsustavateks lauseks: "Mära on emane hobune" (a=a) Luule ja metakeel on aga üksteisega diametraalses opositsioonis: metakeeles kasutatakse järgnevust võrdsustamise loomiseks; luules aga vastupidiselt - võrdsustamist järgnevuse loomiseks. Värsimõõt on vahend, mis väljaspool poeetilist funktsiooni ei leia keeles rakendust: ainult korrapärase võrdsete ühikute kordusega luules on kõnevoo aeg kogetav, kuna see on muusikalise taktiga. Gerard Manley Hopkins, poeetilise keele väljapaistev uurija, defineeris luulet kui "kõnet, mis täielikult või osaliselt kordab sama helikuju". Hopkinsi küsimusele,
ütelda, et olemasolev on olemas ja mitteolemasolevat ei ole, on tõsi." (Aristoteles 1975: 141) Praeguseks on üsna paljud filosoofid jõudnud arusaamale, et tõemõistega on siiski olemuslikult seotud teatud vastavussuhe. Paljude arvates pakub parima lahenduse poola loogiku Alfred Tarski (1902-1983) semantiline tõeteooria, mille järgi on tõest rääkimine võimalik vaid fakte kirjeldavast objektkeeltest aste kõrgemal asuvas metakeeles. Esimene on keel, millest me räägime, ning teine on keel, milles me räägime esimesest (kirjeldame seda keelt ja iseloomustame temas sõnastatud väiteid). Sellisel juhul puuduks võimalus sõnastada lause, mis kuulutaks iseenda tõeseks või vääraks. Tarski tõeteooria on rakendatav formaliseeritud keelte puhul. Formaliseeritud keeli iseloomustab see, et neis on kindlaks määratud sõnavara ning ranged reeglid väljendite moodustamiseks. Algselt küll
4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid; aastaraamatud; almanahhid; arvustused; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid; biograafiad; anekdoodid; teatriromaanid; pamfletid; teoreetilised kirjutised; plakatid; filmid ja videod; lavakujunduse pildid; kostüümide ja kujunduse eskiisid 2. Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini. Teatrielemendid on tuntavad folklooris: vanemad laulumängud ja etendusmängud ("Lambamäng", "Naerimäng", "Kosjamäng")
olude sunnil piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid nad loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära. Tähendus ja referents: Semantikas: significti (tähendus) ja suppositi (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides tähendus-referents; intensioon ekstensioon jm. Nt hom tähendab `inimene', võib "asendada" Sokratest Formaalne asendus maailma entiteet; Materiaalne asendus sõna ise (metakeeles) Lause aktsepteeritavus: Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: materiaalne (causa materialis - mateeria) õiged sõnad formaalne (causa formalis olemus, vorm) sõnade võime kombineeruda tegevuslik (causa efficiens väline toime) reaalsed (toimivad) kombinatsioonid lõplik (causa finalis - eesmärk) - terviklik mõte. Keeleuniversaalid: keeleuniversaalide teema oli olulisim keelefilosoofide teema keskajal.
Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 18. Mis on metakeel ja objektkeel? Mis seos on nendel mõistetel argumentatsiooni teooria ja praktikaga? Metakeel on keel keele (keelte) kirjeldamiseks. Objektkeel on keel, mida praktikas kasutame. Metakeeles peab saama sõnastada kõik objektkeele laused + seal peavad olema mõisted, mida objektkeeles ei ole. metakeel on mõisteliselt rikkam kui objektkeel; loomulik keel saab olla mõlemas rollis. Paljud põhjendus-teoreetilised (ehk metataseme) mõisted ei ole kasutatavad praktilises, tegelikus põhjenduses (ehk objekt-tasemel): uurib ja selgitab
13 lausena asjaolu, et väljas on tõepoolest ilus ilm; lause „„Väljas on ilus ilm” on jaatav lause” väljendab metakeele lausena asjaolu, et tegemist on jaatava lausega. Lausemuutuja on ihtlause (millel on kindla interpretatsiooni korral kindel tõeväärtus), lausearvutuse metamuutuja tähistab lausearvutuse lauseid. Selline vahetegemine pole alati hädavajalik. Lausearvutuse lausetest metakeeles rääkimisel läheb vaja metasümboleid. Nt ülalpool tehtud lausearvutuse tehete kokkuvõttes esines iga tehte juures lõik „… on tõene parajasti siis, kui …”. Kuigi see sarnaneb ekvivalentsitehtega, esineb seal siiski nn metaekvivalents ning seda tähistatakse kahesuunalise topeltnoolega ⇔. Tegemist on metakeelse seosega, mis väljendab loogilist järelduvust (formaalset implikatsiooni) mõlemas suunas
lausena asjaolu, et väljas on tõepoolest ilus ilm; lause ,,,,Väljas on ilus ilm" on jaatav lause" väljendab metakeele lausena asjaolu, et tegemist on jaatava lausega. Lausemuutuja on ihtlause (millel on kindla interpretatsiooni korral kindel tõeväärtus), lausearvutuse metamuutuja tähistab lausearvutuse lauseid. Selline vahetegemine pole alati hädavajalik. Lausearvutuse lausetest metakeeles rääkimisel läheb vaja metasümboleid. Nt ülalpool tehtud lausearvutuse tehete kokkuvõttes esines iga tehte juures lõik ,,... on tõene parajasti siis, kui ...". Kuigi see sarnaneb ekvivalentsitehtega, esineb seal siiski nn metaekvivalents ning seda tähistatakse kahesuunalise topeltnoolega . Tegemist on metakeelse seosega, mis väljendab loogilist järelduvust (formaalset implikatsiooni) mõlemas suunas. Ekvivalentsi selgitavas punktis [tsiteerime: ,,ekvivalents, tähistatakse märgiga (
annaabi.ee 
