Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "METAFÜÜSILINE MAAL, DADAISM, SÜRREALISM ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mannekeen, giorgio, ready, vile, kunstnikud, sürrealism, carlo, ajatus, terav, duchamp, picabia, eitamine, eksponeerimine, kollaaz, kujundid, reaalsus, juhuse, hallutsinatsioonid, realistlik, veristlik, miro, hisp, fantaasia, sürrealistid, metafüüsiline, carra, teooriaid, kelli, ehitusi, siseruumid, maalimislaad, klassikalisele, lineaar, kontrastkõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis
joonistustest, esemed ,,Tuletikunaine" G.Grosz(berl)- dadaistlik fotomontaaz K.Schwittwrs(hannover)-"maalile" lisatud esemed(nöörijup,võrkaiatükid) M.Ernst(kölnis) grotesk purustava militarismi üle T.Tzara(pariis); M.Duchamp(newyork)- nn Ready-made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. Pissuaar ,,Purskkaev", ,,Mona Lisa". Tekkimine: Zürichis, I ms ajendil, ühiskonna , kultuuri, luule ja kunsti totaalne eitamine METAFÜÜSILINE e veristlik sürrealism 1920ndad Itaalias. Eesm: jäädvustada eseme olemasolu,salapära,ajatus. Isel: 1)Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kell, ajatuid abstraksteid ehitusi 2)rõhutatud perspektiivi ja valguse-varju kontraste 3)klassikaline joonistamine, terav plastiline modeleering ja (lineaar)perspektiivile 4)vahel pilt pildis(Chirico). Rajas teed sürrealismile. G de Chirico- kujutab ajatust, sinnavaated või siseruumid. SÜRREALISM 1920-ndad ja 1930-ndad. Isel: 1)elu ja kunsti piiri ähmastamine või
Voltaire'i kabaree , milles pahaaimamatule publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Sama laadi sündmused toimusid ka ookeani taga New Yorgis. Sinnagi oli sõjatules Euroopast põgenenud äärmuslikult meelestatud kunstnikke, kellest olulisim oli Marcel Duchamp (1887-1968). Juba varem oli laialdast tähelepanu äratanud tema teos "Trepist alla tulev akt". See kasutas ta kubismi ja futurismi
aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867-1956). Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi (1891-1969) töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann (1870-1938)
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9
Paljud unistasid veel revolutsiooni käivitanud ideaalidest, sh Saint-Simon, kes uskus et seda peab saavutama ilma vägivallata. Ta mõtete tulemus (valgustusideele toetumine) kui inimesed lähevad targemaks, läheb elu paremaks. Kuna ta oli endine sõjaväelane, siis tal oli mõiste 'avangard' peas olemas avangard kui aeglasest sõjakolonnist kiirelt ette liikuv ratsasalk, kes näitas teed ettepoole ja vaatas kus vaenlane on jne. Kandis mõiste haridusse. Ühiskond areneb kui teadlased, kunstnikud jne asuvad etteotsa ja muutuvad ühiskonna avangardiks. (kasutati ainult prantuse kontekstis, hiljem liikus mõiste ka mujale.) Avangard oli mitte niivõrd kunstivooluline vaid sotsiaalpoliitiline mõiste, kuid see andis kunstnikele võimaluse liikuda teadlustega samale pulgale. Comte positivismi rajaja. Ainuke tõsikindel asi on vahetult tajutavad faktid. Spekulatiivsetes targutustes pole tõde. Positivismi nurgakivi mis tolle aja teadlastele väga meeldis. Saint-
25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks
25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks
annaabi.ee 
