aastast 1958. Seitsmekümnendate aastate alguses muutus miskipärast ta väljenduslaad napiks. Eriti sõnade vaene on aastal 1970 avaldunud ,,Seesama meri meis kõigis". Sellest luulest võib aru saada, et ta on loobunud värsi mõisteist ning tekst põhineb pealmiselt ühesõnalistest ribadest Sõnatus on seal väga metafoorne ja mõistukõlaline. Aastal 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada" on samuti väga minimaalne, kuid metafoorsust on seal vähem. ,,Tükk elatud elu" ja ,,Õhtu toob kõik tagasi" on jällegi samalaadsed luulekogud. Kirjeldus on lihtne, kuid sellesse on põimitud paradoksaalsed mõttekäigud ja müstlised äratundmised. 4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.html http://jaankaplinski.webs.com/elulugu.htm 5
koomiline romaan ja mu ajaviiteline kirjasõna. Proosa romaan ei ole sündinudki. Seda ei peetud üldse kirjanduseks. Tegevus pidi toimuma 24 tunni jooksul ning ei võinud kalduda erinevatesse paikadesse. Eesmärk oli selgus. Ideaaliks oli aga haritus ja meeldivus. Kui hakata võrdlema barokki ja klassitsismi, siis tuleb välja, et mõlemas armastati komöödiaid ja tragöödiaid, kuid klassitsismi ajal tulid juurde ka eeposed ja aforismid. Barokis kasutati metafoorsust, vastandeid, maiset elutühisust, mittemõttelisust ja mängulisust. Keelekasutus oli barokis lihtne ja sisu oli detailide rohke. Klassitsismis olid aga tähtsad kord ja korrapärasus, otsekohesus, mõistus ning ratsionaalsus, aja-, koha- ja tegevusühtsus. Tegevus pidi toimuma ühes lossis, või äärmisel juhul ühes linnas, tegelaste rändamine ühest linnast teise, mis leidis aset Shakespeare'i draamades, oli klassitsistlikus tragöödias lubamatu. Ajaühtsus tähendas
pole., luules aktiveeruvad eri retoorilised kujundid (semantiline, positsiooniline etc) -on universaalne tagasipöördumise põhimõte (Lotman) näeme positsioonilis kordus (riimikordust), metafoorsuse kordumist, "keerleb ühe koha peal" -soosib mittenarratiivsust luules nii narratiivi kui mittenarratiivi, ent eelub mittenarratiivsus, mittenarratiivseis vormeis on luule kergestieristuv; printsiipi sisse kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal) -soosib metafoorsust -soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses poeetika (värsid, lüürika), retoorika(kujundid.proosa), stilistika (sonett vs novell : eemalda 1 ja 3 lause - sonett jääb rohkemast ilma, kui novell) - mida rohkem piiranguid keelekasutuses, seda vähem on tekst informatiivne (vt eelmisi slaide jm) luule lähepradoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa) - Lotman, st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda.
tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa), st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda.) (3) näeme positsioonilis kordus (riimikordust), metafoorsuse kordumist, "keerleb ühe koha peal" (4) soosib mittenarratiivsust - luules nii narratiivi kui mittenarratiivi, ent eelub mittenarratiivsus, mittenarratiivseis vormeis on luule kergestieristuv; printsiipi sisse kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal) (5) soosib metafoorsust (6) soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses Tuntumad zanrid (1) ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. (2) hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil
kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda) näeme positsioonilist kordus (riimikordust), metafoorsuse kordumist, "keerleb ühe koha peal" soosib mittenarratiivsust - luules nii narratiivi kui mittenarratiivi, ent eeldub mittenarratiivsus, mittenarratiivsetes vormides on luule kergestieristuv; printsiipi sisse kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal soosib metafoorsust soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses Tuntumad zanrid: Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. Hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike
Suve metafoor osutub rikkamaks kui suvi õues akna taga, esteetiline konstrukt on rikkam kui reaalsus. Retoorika on kätketud klišeeritud grammatikasse, poolautomaatsetesse struktuuridesse. Toimub retoorika grammatiseerumine ja dekonstruktsioon. Metonüümilisus vastandub retoorikale. Swann võib olla Prousti metafoor, samas, olles elemendiks grammatilises süntagmas, on ta ka iseenese eitus. Grammatilisus dekonstrueerib ‘mina’ (jutustaja) metafoorsust. Arutlus sisemise ja välimise üle. Tekstis on 2 ruumi – tuba ja välisilm. Lugemise käigus sisemine ruum rikastub nende omaduste võrra, millest välisilmast isoleerudes on loobutud – metafooride abil. Hääled mis kostavad ruumi: kärbeste sumin ja juhuslikult kõrvu kostnud muusikakatke. Kärbeste sumin on suve metafoor, on sünekdohhilise struktuuriga (trad. käsitletakse metonüümiana). De Man on eriarvamusel: sünekdohh loob ambival. tsooni metafoori ja metonüümia vahel
Ta kasvab üles Rootsis ja hakkab seal kõige kujukamalt nooruslikumat varianti luulest esindama 60ndatel/70ndatel aastatel. Võib ka öelda et Laaman pole jäänud puutumata omaaegsest mässulisest sotsiaalsest liikumisest. Jällegi on pagulasluuletaja positsioon selline, et ta viibib erinevate poliitiliste tõmbe-tõukejoonte mõjuväljas väga tugevalt ja ei saa neist lahti. Tema luulekeel erineb Karuksist eriti 70ndatel. Luulekeel läheneb mingil määral proosale. Metafoorsust on vähem, seal on selgejoonelist jutustamist rohkem ja ka näteks irooniline distants on kuidagi väga tugevalt tunda. Irooniline distants loob ka selliseid vastandusi, mis põnevalt mängima hakkavad. Tal on nii poliitiliste motiividega luuletusi, kuid ka heitlusi jumalaga. Pagulasluule kokkuvõte Ühelt poolt homogeenne ja kitsasse ajavahemikku asetsev looming. Homogeensuse juures võib näha teatavat muutumist (Marie Under Ilona Laaman), saame aru, et see teekond on suhteliselt pikk
annaabi.ee 
