VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama.
Piiritus ja tema kanged vesilahused põlevad helesinaka leegiga, mis ei tahma. Piiritusaurud segunenuna õhuga on plahvatusohtlikud, kui kontsentratsioon on 2,8-13,7%. Piiritus saadakse kahel meetodil: 1. Fermentatiivse või biokeemilisega 2. Keemilise või sünteetilisega Esimesel juhul toimub suhkru käärimine pärmi fermentide toimel, teisel juhul toimub etüleeni ühinemine veega katalüsaatori juuresolekul. Käärinud meskist saadakse piiritus destilleerimisega. Meski destilleerimisel saadakse toorpiiritus, mis on lisanditega, mida on 6 g/l. Toorpiirituse rektifitseerimisel kolonnides saadakse 95-96% piiritus. Puskariõlid, kõrgemad piiritused on vaja rektifitseerimise käigus eraldada. Piirituse kvaliteedinäitajad: Organoleptilised omadused ei esine muud maitset peale toorainest tuleneva maitse
Alkohoolset kääritamist kasutatakse ka õlle ja veini tootmisel. Selle võrrand on C6H12O6 --> 2C2H5OH + 2CO2 Õlle valmistamiseks idandatakse odraterad. Saadud linnased kuivatatakse ja jahvatatakse jämedaks jahuks. Idanemisel tekkinud ensüümide toimel hakkab odraterade tärklis muutuma suhkruteks. See reaktsioon läheb lõpuni meski valmistamisel, kui linnasejahu segatakse sooja veega. Kui suhkrud on lahustunud, filtritakse meskist paks osa välja. Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et kõrvaldada ebasoovitavad mikroorganismid, seejärel lisatakse humalad ja pärm, lastakse jahedas käärida ja laagerduda ning villitakse alkoholkäärimisel eraldunud CO2 rõhu all pudelitesse, purkidesse või vaatidesse. Õlle alkoholisisaldus on tavaliselt 4...7,5% Veini valmistatakse peamiselt viinamarjamahlast, mis on rikas glükoosi poolest. Mahl saadakse viinamarjade pressimisel ning kääritatakse pärmi lisamisel
brändid 2. Tanduay Click to edit Master text styles 3. Mc Dowell's No. 1 Second level Celebration Third level Fourth level Fifth level VISKI asko Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama.
VISKI Kristiina Jaagus MT-09A Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata
käärimata süsivesikud, glütseriin jt. Piirituse valmistamisel on ülesanne selles, et tuleb eraldada sellest keerulisest segust lenduvad koostisosad ja saada piiritus võimalikult puhta ja kangena. Piirituse eraldamine põhineb piirituse ja tema lisandite erineval lenduvusel. Lisandite lenduvus sõltub etanooli kontsentratsioonist keskkonnas. Selleks, et võrrelda lisandite ja etanooli lenduvust kasutatakse aurustumis- ja rektifitseerimiskoefitsente. Toorpiirituse eraldamiseks meskist kasutatakse alati kolonne, milles on taldrikud, millest igal toimub meskist piirituse väljakeetmine vastassuunas liikuva auru abil. Auruga kuumutamisel eraldub alati kõigepealt see koostisosa, millel on madalam keemistemperatuur. Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude kondenseerimisel saavutatakse destillaadi kanguseks 55,4mahu%. 11.VIINADE ÜLDISELOOMUSTUS Viinad jagunevad: 1.maitsestamata viinad 2.maitsestatud viinad 3.puuvilja-marjaviinad
ja aniisiseemne aroomiainetega; • dženeverid- valmistatakse Hollandis, Saksamaal, Belgias teravilja- või linnaseviinast aj maitsestatakse põhiliselt kadakamarjadega; • džinn- maitsestatakse kadakamarjadega, koriandriga, angeelikaga, kaneelikoorega, iirisejuurega, sidrunikoorega, pipraga, lavendliga jne. Puuviljaviinad on puuviljaleotistest ja käärinud meskist destilleeritud viinad( näiteks Barack Palinka). Tekiila (tequila) on sinise agaavi käärinud mahlast destilleerimise teel valmistatud viin. Valmistatakse ainult Mehhikos kindlas piirkonnas. Mujal piirkondades valmistatud tekiilasarnaseid jooke nimetatakse mezal´ideks. Rummid on suhkruroomelassist või suhkruroomahlast destilleerimise teel saadakse kanged alkohoolsed joogid. Viskid on teraviljameskist destilleerimise teel saadud, puutünnides laagerdunud kanged alkohoolsed joogid
filterkatel filterpress 20. Filtreerimine filterkatlas Linnase kvaliteedist Filtreeriva kihi läbitavusest Filtreeriva kihi paksusest Filtri pindalast Temperatuurist Filtreerimiseks kasutatava vee kvaliteedist Filterkatla ettevalmistusest filtreerimiseks ja meski pumpamisest filterkatlasse Filtreerimise algul lastakse filterkatlast välja voolata sogane virre, mis pumbatakse tagasi filterkatlasse, alles selge virre suunatakse virdekeedu katlasse Filtreerimisel meskist eraldatavat vedelat osa nimetatakse esimeseks virdeks Filterkatlasse jäänud meski tahke osa sisaldab veel hulgaliselt ekstraktiivaineid, sellepärast pestakse seda kuuma veega (75-78 °C) Virde filtreerimist teostatakse erinevatel seadmetel · filterkatel · filterpress Filterkatlas on erilise konstruktsiooniga segaja, millega on võimalik · katlas meski kihi kõrgust ühtlustada, · filtreerimise ajal raba kihti kobestada,
b) aniisiviina, mida juuakse enim Vahemeremaades. Maitsestatakse aniisidestillaadiga, aniisiõlidega ja aniisiseemne aroomiainetega. c) dzenver, toodetakse Saksamaal, Belgias ja Hollandis. See on dzinnitüübiline jook, mis saab oma maitse kadakamarjadelt. d) dzinn, maitsestatakse kadakamarjadega, kasutatakse ka koriandrit, angeelikat, kaneelikoort, iirise juurt, sidrunikoort, lavendlit jne. Puuviljaviinad, need on puuviljaleotistest ja käärinud meskist destilleeritud viinad. Eritunnuseks toorainest tingitud aroom ja maitse. a) aprikoosiviin, valmistatud aprikoosimeskist destilleerimise teel. Tuntuim omataoliste seas on Ungaris valmiv Barack Palinka b) ploomiviin, mida valmistatakse käärinud ploomimahlast destilleerimise teel. Paremini teatakse neist endise Jugoslaavia aladel valmistatav Slivovitz.
Nimetus - tuleneb põhimõttest, et konjakit võib valmistada ainult ühes kindlas piirkonnas Prantsusmaal Cognaci linnas ja maakonnas. Konjaki valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas. 26. Õlle valmistamine ja kääritamise meetodid. Toorained. Õlle valmistamine 1. Meskimine - jahvatatud linnase ja vee segu töötlemine vastava temperatuurigraafiku järgi. 2. Filtreerimine meskist võetakse ära vedelik ehk algvirre; massi pestakse veel kuuma veega, mis samuti eemaldataks; alles jääv mass, nn raba, müüakse loomasöödaks. 3. Keetmine virre keedetakse, see selgineb ning lisatakse humalad 4. Selgindamine virre pannakse pumpade abil pöörlema, sade ja hägu kogunevad mahuti keskele, raskemad osakesed sadenevad põhja ja suunatakse õlleraba hulka. 5
annaabi.ee 
