auru, mille tagajärjel temperatuur tõuseb (kuni 120 ºC). Valgud liituvad, mis suurendab materjali kleepuvust, õlipiisakesed suurenevad, lipolüütilised ensüümid inaktiveeruvad. Külmpressimisel ei kasutata – temperatuur ei tohi tõusta üle 49 ºC. Kuumpressimisel võib temperatuur tõusta tugevalt üle 100 ºC. Peenestatud või muljutud ja seejärel hüdrotermiliselt töödeldud massi nimetatakse meskiks. Kuumpressitud õlikooki nimetatakse šrotiks. 7 6. TOIDUÕLI RAFINEERIMINE Rafineerimine ehk sügav puhastamine. Rafineerimise viisid (PDF-ist): degummeerimine (eraldab kleepained ja fosfolipiidid hapetega sadestamisel. Hiljem kuumtöötlus veega ja aktiivfiltritega) neutraliseerimine (FFA eemaldamine NaOH-ga, pärast aurustatakse) pleegitamine (pigmentide – nt
pideva protsessina, mille käigus 67% tärklisest muutub suhkruks (maltoosiks), aga 33% tärklise lõhustumise produktideks- dekstriinideks.Suhkrustumisprotsess koosneb järgmistest operatsioonidest: - keedetud massi jahutamine; - segamine -amülaasiga; - tärklise suhkrustumine; - suhkrustunud massi jahutamine käärimise algtemperatuurini; - meski pumpamine käärimispaaki. Peale suhkrustamist saadakse segu, mida nimetatakse meskiks. Käärimise algtemperatuuri 18-20 °C saavutamise järel meski pumbatakse ümber käärimispaaki, kus ta segatakse pärmidega. Algab käärimine. MESKI KÄÄRIMINE Meski käärimisel suhkur difundeerub pärmirakku. Keeruliste fermentatiivsete protsesside tulemusena moodustuvad käärimisproduktidena piiritus ja süsihappegaas, mis eraldub ümbritsevasse keskkonda
Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse.
teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse Õlle omadused olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat. Õlle valmistamine. · Linnaste jahvatamine linnasejahuks · Segamine sooja veega meskiks, kus tärklis hüdrolüüsib linnsaesuhkruks · Meski filtreerimine, kus paksem osa vajub katla põhja ( õlleraba) · Vedelama osa ( virre) eraldamine ja keetmine koos humalatega · Virde selitamine · Jahutamine · Rikastamine hapnikuga, pärmi lisamine · Käärimine · Laagerdamine · Pastöriseerimine ( võib ka mitte toimuda), konserveerivate ainete lisamine · Taarasse villimine Õlle sortiment Kanguse järgi liigitatakse - Lahja ( 1,2-4,7%)
65 %, mis on lähedane teoreetilisele. Hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega toimub temperatuuril 15…40 ºC. Saadud hüdrolüsaat kuumendatakse, neutraliseeritakse kustutatud lubjaga, lisades samal ajal ammooniumsoolade lahust ja fosforhapet. Neutraliseerimise reaktsioon toimub järgmiselt: H2SO4 + Ca(OH)2 = CaSO4↓ + 2H2O CaSO4 sadeneb neutralisaatori põhja, kust teda lastakse perioodiliselt välja. Neutraliseeritud, puhastatud ja 30…32 ºC-ni jahutatud hüdrolüsaati nimetatakse meskiks ehk virreks. Meskit kääritatakse pärmi abil spetsiaalsetes käärimisnõudes mahutavusega 100…200 m3. pärmiseened lahustavad hekssoossuhkru elutegevuse käigus etüülpiirituseks ja süsihappegaasiks. Puidusöe tootmise võimalused, puidusöe kasutamisvõimalused? Söetootmise meetodid: 1) Retordisisene kuumutamine. 2) Retordi kuumutamine väljastpoolt küttepuidu, kütteõli või elektriga. 3) Toorme kuumutamine retordist väljuvate põlemisgaasidega (ringprotsess).
vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse Õlle omadused olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat. Õlle valmistamine. · Linnaste jahvatamine linnasejahuks · Segamine sooja veega meskiks, kus tärklis hüdrolüüsib linnsaesuhkruks · Meski filtreerimine, kus paksem osa vajub katla põhja ( õlleraba) · Vedelama osa ( virre) eraldamine ja keetmine koos humalatega · Virde selitamine · Jahutamine · Rikastamine hapnikuga, pärmi lisamine · Käärimine · Laagerdamine · Pastöriseerimine ( võib ka mitte toimuda), konserveerivate ainete lisamine · Taarasse villimine Õlle sortiment Kanguse järgi liigitatakse - Lahja ( 1,2-4,7%)
· Suur energia kulu · Vähendatud ekstrakti lipoksügenaasi aktiivsus · Plahvatusoht 17. Meskimine; milleks kasutatakse erinevaid meskimisrezime? Meskimine linnastatud ja jahvatatud materjali lahustamine soojas vees, mille tulemusena tekib vedelfaas ehk virre, mis koosneb nii jahvatisest lahustumisel ekstraheerunud ühenditest kui ensümaatilisel hüdrolüüsil lahustunud ühendeid ehk ekstrakti Linnaste jahu ja vee segu nimetatakse meskiks Heledate õllede puhul võetakse vett 4-5 hl/100kg linnaste kohta ning toimuv ensümaatiline töötlus on aktiivsem Tumedate õllede puhul on vee kogus karamelliseerumise ja aroomide tekke soodustamiseks väiksem (3-3,5 hl/100 kg) Meskimisreziimid · Kasutatavad temperatuurid ja aeg, mille jooksul toimub linnaste ekstraktis sisalduvate polümeeride (tärklis, valgud ning -glükaanid) hüdrolüüs
annaabi.ee 
