Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist. Vähem tulu saadakse vahast, mesilasemadest, taruvaigust, mesilasmürgist ja mesilasema toitepiimast. Kuid kõige suuremat tulu toovad mesilased siiski taimede tolmeldamisega, mida kahjuks meil veel hästi ei mõisteta. Sageli tekitavad talunikud mesinikele kahju (umbrohutõrje, niitmine taimede õitsemise ajal), selle asemel, et mesinikele maksta taimede tolmeldamise eest. Maailmas tuntakse enam kui 600 erinevat tarutüüpi, millest suurem osa on korpustarud. Eestis on viimastel aastakümnetel samuti hakanud korpustarude kasutamine hoogsalt levima, seda suuresti tänu piiride avanemisele ja paremale juurdepääsule naaberriikide mesinike kogemustele. Olgu öeldud, et XX sajandi esimesel poolel Eestis üsna laialt levinud Tartu taru oli
06.2006. a määruses nr 72 "Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded" sätestatud nõuetele. Selles määruses ei ole midagi sellist, mis ahistaks hobimesinikke. Vähemalt ei suuda ma seda sealt leida. Nõuded mee käitlemisele. Mesi pärineb kliiniliste haigustunnusteta mesilastelt. Enamus eesti mesinikest peavad seda oluliseks. Mee kogumine, transport, hoidmine, säilitamine toimub viisil, mis väldib selle saastumist. Elementaarne mesinikele. Mesindussaadustega vahetult kokkupuutuv isik peab omama tervisetõendit, see nõue on vähe imelik. Ma pole selle nõude osas pädev, ju on põhjus, miks seda on vaja. Kõik toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema toiduga kokku puutuda lubatud materjalist (märgistus, vastavusdeklaratsioon). Tundub , et ka see on elementaarne igale mesinikule, kindlasti on erandeid. Nõuded mee käitlemisele. Toidu märgistus peab vastama kehtivatele nõuetele.
võime haigustele. 2010- 2014 a. võeti ette projekt tõumesila rajamine, loodi umbes 300 peret. Eesti oludesse sobiliku aretusmaterjali muretsemine ning selle testimine mesilasperede hindamise alused põhjal. Aretusmaterjali paljundamiseks tuleks luua üks puhaspaarumisala, üks vabapaarumisala ning võimalusel kasutatakse kontrollitud paarumiseks mesilasemade seemendamist. Kui aretusmaterjal osutub sobilikuks siis edaspidi toimuks selle levitamine ka teistele mesinikele, kes soovivad oma mesilas pidada kõrgetoodangulisi, talvekindlaid ja haiguste kindlaid mesilasperesid. Aretustöö jätkub erinevate buckfasti mesilaste liinide väljatöötamisega. Erinevate liinide ristamisega saavutame heteroosi efekti ja suudame hoiduda suguluspaaritusest, kuid samas säilitame ikkagi buckfast-mesilase head omadused. Erinevalt teistest põllumajandusloomade aretusest on mesilaste aretus seotud teatud eripäradega
leitud mesilastele. Vapsik paneb mesilastaru kohal paika oma jahiterritooriumi ning ründab kõiki rivaale. Kui üks vapsik on mesilase kätte saanud, tuleb teine kohe tema asemele „valvepostile“. Nad jätkavad oma tegevust seni, kuni mesilaspere on hävitatud. • Kuigi aasia vapsikud pole üldiselt inimese vastu agressiivsed, ründavad nad suure grupina koheselt, kui tunnevad, et nende pesa on ohus. KAHJULIKKUS MESINIKELE • Oma põlisel levialal jahib Vespa velutina põhiliselt Apis cerana’t, india mesilast, kes on kohastunud ja välja töötanud strateegia aasia vapsiku vastu. Kuid euroopa meemesilane, Apis mellifera, on võõrliigina sisse rännanud aasia vapsiku ees kaitsetu. Euroopa meemesilane läheneb tarule aeglasemalt ja reageerib rahulikumalt, märgates vapsikut. Kuigi nad kasutavad sarnast ründetehnikat vapsikute vastu, pole see nii efektiivne ja osav kui india mesilasel.
Mesi on tuntud kui väärtuslik toiduainena, selle heade omaduste poolest, mis on tervendava toimega. Mesindusega tegelevad inimesed ei müü vaid mett vaid ka vaha, mesilasemasi, taruvaiku, mesilasmürki ja ka mesilasema toitepiima. Siiski saavad mesinikud põhitulu mee müümisest. [4] Mesinike ja talunike vahel võivad tekkida konfliktid, kuna mesinikud teevad talunikele mesilaste pidamisega teene-mesilased tolmeldavad nende põlde, kuid talunike käitumine toob mesilastele ja mesinikele kahju-umbrohutõrje, õitsemisperioodil taimede niitmine. [4] Eestis on mesindusega tegeletud juba pikka aega. Muinasajal otsiti puuõõnsustest mesilasperesid ja neilt võeti meesaak. Sellest sai alguse metsmesindus. Kodumesindusega hakati tegelema XVIII sajandil. Siis toodi mesilastarud majade lähedale. Eesti mesinduse arengus toimus suur pööre XIX sajandi lõpus. Mesinduse edukas arenemine lõppes Eestimaal teise maailmasõja ajal. Sõja ajal mesilasperede arv vähenes. [4]
probleemidest. Referaadi lõppsiht on täidetud ja on leitud ning lahti seletatud mõningased mesindusega kaasnevad muret tekitavad aspektid. Eesmärgi täideviimiseks tutvusin Maalehe artikliga mesinduse kohta ning Eesti Mesinike Liidu materjalidega, mis olid Internetis vabalt kättesaadavad. Selgus, et kliima on üheks määravaks faktoriks hea mesilaste saagi saamiseks. Samuti leidsin, et mesilastel võib esineda hulgaliselt erinevad haigusi, mis tekitavad muret ja probleeme mesinikele. Veel oli käsitletud probleeme, mis võivad esineda mesilastega rändel metsadesse. Mesindusega seotuid murekohti tuleks kindlasti veel uurida, kuna praeguses referaadis on neid valikuliselt toodud välja ainult kolm, kuid nendega ei piirdu mesinduse kõik ebameeldivad ning probleemsed asjaolud. Mina olen seisukohal, et mesindus on väga lai, mitmekesine ning spetsiifiline valdkond, mis nõuab suuremat teadustööd. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Nõmmisto, I. (2009)
AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin-
seotud. Nimelt on pune õitega pikka aega värvitud villa oranzikaspunaseks. Seevastu mõnede ainetega töötlemisel annavad need hoopis musta värvuse. Musta on võimalik saada ka lehtedest ja vartest.Kuid punest on palju rohkem kasu kui siin sellest rääkida jõuame. Seega olgu välja toodud veel vaid üks väga tähis asi. See tuleneb sellest, et punel on suur õisik väga paljude pisikeste õitega. Iga tema õis sisaldab aga suurel hulgal nektarit. Seega on iga punetaim mesilastele (ja mesinikele) lausa unistuseks. Punes on nähtud koguni nii head meetaime, et temast on rajatud suuri põlde. Kultiveeritakse mee- ja maitsetaimena. Sisaldab märkimisväärsel hulgal vitamiine. Seemnetest saadakse meeldiva lõhna ja vürtsika, veidi kootava maitsega õli ravimitööstuse tarbeks. Kasutatakse parfümeeriatööstuses kölni vee ja seepide valmistamisel, toiduainete- ja likööritööstuses. Iseloomuliku tugeva lõhnaga lehti on laialt tarvitatud maitseainena kurkide
annaabi.ee 
