õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) nektarinäärmed puuduvad ja mesilane neid taimi ei külasta. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke.
bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Mesilaste poolt õietolmu ümbertöötamine suiraks kestab tarus 15 päeva. Õietolmule lisatakse mett, niisutatakse süljega ja tambitakse peaga kinni. Süljefermentide ja meega rikastatud õietolmus algab piimhappeline käärimine, millest võtavad osa pärmiseened, piimhappebakterid ja vesinikbakterid. Õietolm on mesilastele ainsaks valgu ja rasvatarbe rahuldamise allikaks. Suira nappus võib põhjustada seisaku pere arengus. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke.
Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad Laigud maasikatel Marjade ebaloomulik kuju Kevadel taimedel putukavõrk/kate Maasika-karilane 1mm pikkune Valgete tiibadega Tõugud imevad taimemahla Eritavad lehtedele mesikastet Mesikaste -> nõgiseente esinemine Sülglased Valge vaht -> tõugud Tõugud imevad taimemahlu - > lehed kägarduvad Lopsakad looduslikud niidud Haigused Hahkhallitus Seenhaigus Pruunid laigud toorestel marjadel Marja pind muutub hallikaks, karvaseks mari hävib Soodustab 1520 °C soojus ja rohke niiskus Taimede õige väetamine( mitte liiga palju lämmastikku) Istutada üksteisest piisavalt kaugele Suve lõpu poole taimi mitte kasta
Sklerootsiumid on seda mürgisemad, mida väiksemad nad on. Neid ei tohi ei toidu- ega söödaviljas olla üle 0,5%. Sklerootsiumid pudenevad maapinnale, kus nad kevadel idanevad, neil arenevad kerakujulised jalaga moodustised, milles asuvad viljakehad (periteetsid) kotteostega. Kotteosed kanduvad kõrreliste õitseajal õitele, milles areneb seene niidistik lülieostega. Nakatunud õites toimub orgaaniliste ainete väljavool mesikastena. Mesikaste järele tulnud putukad levitavad ka seene lülieoseid, kandes neid uutele õitele. Nakatunud õites areneb tungaltera. Mesikaste on mesilastele mürgine. 5. Tungalteramürgistus- ergotism Tungaltera (Secale cornutum) on kottseente klassi kuuluva seene Claviceps purpurea püsivorm. Esineb teraviljadel (peamiselt siiski rukkipeades). Tungaltera on sarvetaoline (piklik kõver), sooniline, väljast tumevioletne, seest valge rabe kõva moodustis
Pudel läks sipelgaid täis. Valati piiritust peale. Kui leiba tehti, pandi pudeliga leiva sisse. Küpses seal. Pärast pidi veel seisma. Kevadise iluravi juurde kuulus kuklasepesa kohale kummardamine, et need näole oma hapet saaksid pritsida. See pidi kaotama tedretähnid ning hoidma liigse päevituse eest. Aedniksipelgad Need kasvatavad seeni oma pesades ja toidavad neid süljega läbisegatud taimemassiga. Süsivesikuid hangivad sipelgad peamiselt lehetäidelt. Tasuks magusa mesikaste eest kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, kannavad emaseid talveks oma pesadesse varjule ning viivad lehetäisid kõige mahlakamatele noortele võrsetele. Rändsipelgad Troopilistel aladel elavad rändsipelgad ei ehita pesi, vaid rändavad pidevalt suurte kolonnidena. Oma teel võivad nad hävitada kõik elava. Troopilise Ameerika elanikud jätavad nende ilmumisel maha terved külad ning põgenevad koos koduloomadega
(ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel; · Eritis vaigujooks, mahlajooks, kleepuv ja õhus kõvaks muutuv vedelik kummivoolus, suhkrut sisaldav mesikaste jms; · Pahk rakkude arvu ebanormaalne suurenemine; · Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu. Seeneniidid kasvavad taimeosast läbi ja see ei lagune vaid säilub (mumifitseerub); · Tuuleluuad uinuvate pungade puhkemise tulemusel hargnevad võrsed ebaloomulikult tihedalt; · Põletik taimeosa kiire kuivamine; · Haavand koorevigastus, millele lisandub vaigujooks (puuvähk, ei kasva kinni)
Purunenud nõgipeadest satuvad eosed teradele. Saastunud vili ei sobi toiduks ega söödaks. Tõrje: seemnete puhtimine, optimaalne külviaeg o Lumiseen talvitumishaigus. Nõrgestatud taimed nakatuvad. Pesitsedes kõdunevatel taimeosadel, nakatab lumiseen järjest uusi taimi. Tõrje: optimaalne külviaeg, seemnete puhtimine. o Kõrreliste tungaltera eosed levivad tuule abil. Kevadel valmivad sklerootsiumidel viljakehad, kust eosed levivad tuule abil taimedele edasi. Tekib ka mesikaste, mis kleepub putukate jalgadele ja levib edasi. Tõrje: maha külvatavatest teradest tuleb alati eemaldada sklerootsiumid. Vähendada aitab viljavaheldus ja kõrsheinte niitmine, puhtimine. o Herne-laikpõletik haigustekitajad säilivad seemnetes 5-10 aastat, taimejäänustel 1 a. Seente lülieosed levivad vihma ja tuule abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine. o Afanomükoos juur mädaneb. Tõrje: nakkusega muldadel ei tohiks hernes korduda enne
vedelaks ja tänu sellele on mesi kleepuv. Meeliigid Botaanilise päritolu järgi: · Õiemesi - valdavalt õitelt üheliigilistelt või erinevatelt kogutud nektarist saadud mesi, värvus, konsistents ja lõhn olenevad taimedest, nimetuse saab ülekaalus oleva komponendi järgi (näiteks: pärnaõiemesi, rapsimesi. · Lehemesi - saadakse taimelehtedel ja -vartel esineva magusa eritise ehk mesikaste töötlemisel mesilaste poolt, tavaliselt ei saa lehemett puhtal kujul, vaid segatuna õiemeega. Töötlemise ja müügiks pakkumise järgi liigitatakse: · Kärjemesi - müüakse kaanetatud meekärgede või nende osadena. · Kärjetükkidega mesi - üht või mitut meekärjetükki sisaldav mesi. · Nõrutatud mesi - lahtikaanetatud meekärgede nõrutamise abil saadud mesi. · Vurrimesi - lahtikaanetatud meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi.
annaabi.ee 
