atrium commune, sinus venosus 16) mis moodustavad südame skeleti 1. annuli fibrosi 2. trigonum fibrosum dextrum et sinistrum 3. septum membranaceum 17) milline klapp asub parema koja ja vatsakese vahel, tuua osad valva tricuspidalis (cuspis anterior, posterior et septalis) 18) mida ühendab lootel ductus arteriosus truncus pulmonalis’e alaneva aordi algusosaga ! 2. Veenid, lümfisüsteem ! 1) milliste veenide ühinemisel moodustub v. portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao- sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub)
subclavia lähendajad adductores sinistra eemaldajad abductores parem ühine unearter a. carotis väljapöörajad supinatores communis dextra sissepöörajad pronatores parem rangluualune arter a. subclavia laiendajad dilatatores dextra sulgurid sphincteres Kõhuõõnetüvi truncus coeliacus tõsturid levatores Ülemine kinnitiarter a. mesenterica langetajad depressores superior pingutajad tensoreis Alumine kinnitiarter a. mesenterica inferior vahekest meedia parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca sisekest intima communis dextra et sinistra süda cor õlavarrearter a. brachialis sisekest e. endokard endocardium kodarluuarter a. radialis lihaskest e
subclavia eemaldajad abductores sinistra väljapöörajad supinatores parem ühine unearter a. carotis sissepöörajad pronatores communis dextra laiendajad dilatatores parem rangluualune arter a. subclavia sulgurid sphincteres dextra tõsturid levatores Kõhuõõnetüvi truncus coeliacus langetajad depressores Ülemine kinnitiarter a. mesenterica pingutajad tensoreis superior Alumine kinnitiarter a. mesenterica vahekest meedia inferior sisekest intima parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca süda cor communis dextra et sinistra sisekest e. endokard endocardium õlavarrearter a. brachialis lihaskest e. müokard myocardium kodarluuarter a. radialis väliskest e
Söögitoru. Põrn. Lien Vv. Hepaticae Maksaveenid Vasak ja parem maoveen V. portae Maksa värativeen Põrnaveen. v.linealis Pankrease ja Alumine kinnistiveen kaksteistsõrmiksoole V. mesenterica interior veenid Ülemine kinnistiveen V.mesenterica superior Vv. jejunales et ilei Tühisoole ja niudesoole veenid 2 Venoosnurk Kaelalünfisõlmed
b. Aordi kõhuosa paaritud harud: 1.Kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus): kõige jämedam haru, algab peaaegu kohe vahelihase alt ja hargneb kolmeks suureks haruks: pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter. 1.1. Pärismaksaarter (a. hepatica propria), vt. maks! 1.2.Maoarter (tegelikult vasak maoarter ) – annab harud mao suurele kõverikule. 1.3. Põrnaarter (a. lienalis) – varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele. 2. Ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior): varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt. 3. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica inferior): algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat käärsoolt, sigmakäärsoolt ja pärasoole ülaosa. Ülemise ja alumise kinnistiarteri harud soolte seina lähedal on soole kaararterid – need on omavahel anastomoseerunud kogu soole pikkuses!
välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu,
välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu,
- ümbritseb kõhunäärmepead rakumembraani kompleksselt, kuna mitsellidel on sapphappest - ülemine osa puudutab maksa moodustunud pealispind - alumine osa paremat neeru Sapphapped jäävad esialgu soolevalendikku ja imendauvad aktiivselt - alumise ja üleneva osa ees on arteria et vena mesenterica peensoole lõpposas - alumise ja üleneva osa taga on aort ja vena cava inferior Külomikronid suhteliselt suured rasvatilgakesed TÜHI- JA NIUDESOOL Soolenäärmed glandulae intestinales - Tühisool jejenum 2/5 Duodeen
Endokriinrakkude retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin, 13 GIP, serotoniin jt) vabastavad nad verre, samas CCK toimib ka uitnärvi CCK-A retseptorile ning esineb ka lokaalseid toimeid. Peensool jagatakse kolme ossa: duodenum (20...30 cm), jejunum (1,5...2,5 m) ja ileum (2...3 m). Peensoole kogupikkus in vivo on 4 m, post mortem 6-8 m. Peensoole imendamisfunktsiooni arvestades vajalik hea verevarustus pärineb a. mesenterica sup-st, duodenumil a. ceoliaca, iileumi lõpposas ka a. mesenterica inf. 8.1 Peensooles toimuvad protsessid, selles osalevad nõred. Peensoole osa seedeprotsessi regulatsioonis. Peensooles toimub: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsemale. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon.
.. → aort, Numbriga 2 tähistatud südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 94.Mis on alltoodud arterite nimetused eesti keeles? a) arteria cerebri posterior → Tagumine suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens→ Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised arterid, e) arteria mesenterica superior → Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → Ühismaksaarter 95.Kuidas nimetatakse südametegevusega kaasuvate elektrinähtuste registreerimist keha pinnalt? Elektrokardiograafia 96.Kus tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus? Sinuatriaalsõlmes 97.Kuidas nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest läbi elundite ja kudede südame paremasse kotta? Suur vereringe 98.Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud südame osi?
paari tagumisi roietevahelisi artereid. Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid. Neist olulisemad on paarilised neeruarter (a. renalis) ja munandiarter (a. testicularis). Kõhuaordi esimeste harude hulgas on kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus), mille paaritud harud lähevad maksani (a. hepatica), põrnani (a. lienalis) ja maoni (a. gastrica), samuti on nende hulgas ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior), mis varustab peamiselt peensoolt ja osaliselt jämesoolt. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica interior) varustab verega käärsoolt vasakul kehapoolel, alanevat käärsoolt, pärasoolt. Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa).
annaabi.ee 
