...................................................... 10. Kord tuli Torukübarik Meistri juurde. Tekkis loomade võitlus. Kuidas ja miks? Millega lõppes? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 11. Merten, kes oli tükk aega vaikinud, tegi kolm põgenemiskatset. Kuidas tal need läksid? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 12. Kuidas pidas Krabat oma tüdrukuga sidet? ..............................
KRABAT OTFRIED PREUSSLER Kermo Allik Elva gümnaasium 7c TEGELASED Krabat Meister Veskipoisid: * Tonda (vanemsell) (suri) * Michail (onupoeg) (suri) * Merten (onupoeg) * Juro (väljendas ennast täitsa tohmanina) * Lyschko * Andrusch * Hanzo * Petar * Staschko * Kito * Kubo * Lobosch KOKKUVÕTE Krabati vanemad surid, põgenes lastekodust ja hakkas “mooramaakuningaks” Nägi mitu korda unes kutset Koselbruchi, veskisse Mustade Vete äärde ja läks sinna
kasutama, neile ei antud hetkegi puhkeaega. Kui saabus hommik, siis tegid nad töös pausi kuni õhtuni. Selline ööst- öösse rabamine kestis kuus nädalat - kuni järgmise noorkuuööni. Siis tuli taas Kukesulega isand. Kuna poisid olid väga kurnatud, siis mõjus see kõige rohkem Witkole, kes oli kõige noorem neist. Ta vajus väsimusest kokku. Isand käskis Witko puhkama saata ja tema asemele pidi minema Meister ise tööd tegema. Sellest ööst alates said poisid taas rahu. 11. Merten, kes oli tükk aega vaikinud, tegi kolm põgenemiskatset. Kuidas tal need läksid? Teisel uusaastaööl kui Krabat veskis oli, sai surma Michal, kes oli Merteni onupoeg. Peale seda muutus Merten väga vaikseks ja ta ei rääkinud suurt kellegagi. Ta tegi veskist ka mõned põgenemiskatsed. Esimesel korral ei läinud tal väga hästi - õhtuks oli ta veskis tagasi. Teisel korral oli ta põgenemine lausa 2 päeva ja 2 ööd pikk, kuid kolmanda päeva hommikul jõudis ta läbikülmununa tagasi
autor Michel Sittow. Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530.a, autor tundmatu. Kantsel 1597.a., renessanss. Rõdurinnatise kaunistused 1660-ndatest,oletatavalt Elert Thiele poolt valmistatud. 3 epitaafi (Soertsi, Roterti ja Frosa) 17.saj. keskelt 10 kroon- ja 7 seinalühtrit 16 – 17. saj. Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002.a. Kellal oli tekst – Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii emandale kui isandale ja seda ei või mulle keegi ette heita. Uus kell on valatud Hollandi firma poolt 2003.a. Eesti kuultuuri seisukohalt olulised isikud, kes kirikus töötasid: Johann Koell, 1535.a. Simon Wandradti katekismuse tõlkija eesti keelde; Balthazar Russow, 1578.a. ilmunud Liivimaa kroonika autor; Georg Müller, 1600
saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost 7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis? Sotsiaalpedagoogika teoreetikuteks Saksamaal pärast II maailmasõda- kasvatusteadlane Klaus Mollenhauer ning sotsiaalpedagoog Hans Thiersch. Hispaanias on teoreetikuteks Jose Maria Quintana Cabanas ja Antoni Petrus. Sotsiaalpedagoogika teooria problemaatikat on Eestis käsitlenud Inger Kraav, Mare Leino, Rain Mikser 8. Kuidas käsitles sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika suhet R. Merten? H. Tugger?) Heinrich Tuggeri järgi saab sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö mõiste suhetes eristada nelja põhikäsitlust: Identsus – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika on oma eesmärkide ja meetodite poolest identsed ning tähendavad mõistetena ühte ja sama. Erinevus – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika ei kuulu ühte, vaid tähendavad erinevaid asju ning on määratletavad eri alustelt.
Näiteks on välja toodud Laur Philip, Jacob Peter, Oloff Michel, Hans Oloff (Tiik 1976: 415). Raske oli aru saada, kumb on lisanimi, nt Hannus Tulie~Tulie Hannus, Peter Kulle~Kulle Peter, Michel Leule~Leule Michel (Palli 1959: 607). 1 Sel ajal võidi ristimisel saadud kirikliku nime kõrval kanda rahvapärasel nimepanekul saadud nime nt Mattias Ylmewalde, Merten Meme, Jacob Iggedow (Roos 1961: 342). Samahästi võis sellise nime üks osis olla isiku isanimi, nt Villilem Vampe, Lembitte Lembe. Talu võis saada nime peremehe lisanimest kui ka peremees lisanime saada talunimest. Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil 1816. a kingiti Eestimaal, 1819. a Liivimaal talurahvale priius. Alguses said talupoegad liikumusvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene
kommunikatsiooni nii : vahetu või vahendatud; Mitteverbaalses suhtluses on oluline eristada ühe- või mitmepoolne, näitlemist (ingl acting) ja privaatne või avalik. esinemist (ingl performing). Kõige sagedamini liigitatakse kommunikatsioon neljaks: 8. Kommunikatsiooni teke intrapersonaalne kommunikatsioon suhtlus iseendaga, Klaus Merten eristas monograafias "Kommunikatsioon" sisemonoloog. Suhtluspartneriks on sisemine hääl, teine (1977) mina jms; nelja liiki suhtlust: individuaalne kommunikatsioon vahetu ja personaalne 1) subanimaalne kommunikatsioon, suhtlus; 2) animaalne kommunikatsioon, telekommunikatsioon tehniliselt vahendatud suhtlus. 3) inimkommunikatsioon ja
sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid. - Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale. Adolph Diesterweg (1790-1866) rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga. Juba algusaegadest 2 erinevat suunda, mõistet (Mager VS Diesterweg) Erinevad lähenemised: 1) Sotsiaalpedagoogika VS üldpedagoogika Sotsiaalpedagoogika olemus on üldpedagoogiline (Kraft) VS üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline (Merten) Sotsiaalpedagoogika toetab üldpedagoogikat (Kraft) VS sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa (Merten) 2) Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika: Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis (Winkler) Sotsiaalpedagoogika fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega Sotsiaalpedagoogika sihtrühm spetsiifilisem (?)
The spire was restored to its previous shape after the latest fire in 2002. Unfortunately, the fire claimed the hitherto oldest bell of Estonia, which used to bear the inscriptions: ''The King of Glory, Christ, come in peace, be welcome the blessed. May Lord be with you. In the year of Our Lord 1433.'' and ''I ring the same for the maid and the farm hand, the lady and the master, no one can blame me for that.'' The bell was cast by Merten Seifert. The year of the casting of the bell, 1433, is one of the saddest in Tallinn's history. This was the year of a major fire, so devastating that even the chronicles of the Russian town of Pskov recorded how the whole Tallinn burnt down. The oldest of the existing church bells dates back to 1638 bears the inscription: ''The Lord's word shall last forever.'' An attravtive clock, the oldest public timepiece of Tallinn, can be seen in the outside
Pädagogik ilmunud artiklitest väärivad veel märkimist katsed Oleks olnud ootuspärane, et sotsiaalpedagoogika leiab oma selgitada sotsiaalpedagoogika suhteid sotsiaaltööga (Kraft köha teiste tollal esilekerkinud sotsiaalteaduste hulgas nagu 1999), eripedagoogikaga (Moser 2000) ning Uldpedagoogikaga sotsioloogia ning sotsiaal- ja arengupsühholoogia (Reyer (Merten 2001). On oluline, et kõik need selgituskatsed 2001,644). Paraku katkestas selle lootusrikka arengukäigu põhinevad üsna erineval alusel. Kraft (1999) defineerib vaimuteadusliku pedagoogika esilekerkimine Weimari vabariigi sotsiaalpedagoogika selle eripärase eesmärgi või funktsiooni ajal. Ehkki vaimuteadusliku sotsiaalpedagoogika esindajad
annaabi.ee 
