4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2. Läänemere kalastiku üldiseloomustus 3. Eesti tursklased 4. Neutraalne ujuvus miks on tähtis ja kuidas see saavutatakse? Pilet 6 1. Ahvenlased 2. Kus toimub luukaladel ja kõhrkaladel loote areng? 3. Valem (mis täht, mida sümboliseerib) 4. Ohustatud ja kaitstavad kalaliigid Eestis Pilet 7 1. Eesti kalafauna üldiseloomustus 2. Kalanduse ja kormoranide interaktsioon 3. Eesti võldaslased 4
suursüstemaatilistesse üksustesse. Liigi sees on väiksemad süstemaatilised üksused. (Subspecies) alamliik lisatakse kolmas ladinakeelne nimi kahest nimest koosneva liiginime taha. Tegelikult peaks alamliigil olema oma geograafiline eraldatus, ta levib kindlal alal ja erineb teistest naaberaladel erinevatest alamliikidest. Alamliik on ta sellepärast, et täielikult ei ole ristumine teiste sama liigi isenditega välistatud. 3. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). Uimede nimed, uimekiirte tüübid, lõpuspiid, küljejoonesoomused. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka 3 maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju
........................................................................... 3 1.Kalade kehakuju.......................................................................................................................4 2. Kalade välisehitus................................................................................................................... 8 2.1 Uimede ehitus................................................................................................................. 10 2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus............................................................................11 2.3 Kehakatted...................................................................................................................... 12 3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas......................................................................................14 4. Ohtlikud kalad..............................................................................................................
Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed - tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada * meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) * meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) * ordineeritud e. järjestatud – kerajas-ellipsoidne- piklik * ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane Tunnuste informatiivsus ja kaalumine Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse
KALAKASVATUSE ERIALA n. linne. Kui nimi on sulgudes, tähendab see, et teadlane küll kirjeldas selle liigi aga teise o. nime all. Lisatakse ka liigi kirjeldamise aastaarv. p. Ilma geograafilise isolatsioonita liigisisesed üksused on: · morpha teisend; · varietas varieteer; · forma vorm. 29. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). a. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. b. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. c. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav d. eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli e
Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné ____________arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) ordineeritud e. järjestatud – kerajasellipsoidnepiklik ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane. Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel objektidel sama väärtusega
klassifitseerida. Kuni kaunis hiljutise ajani liigitati tunnuseid süstemaa- tika õpikuis selle järele, millisest valdkonnast või millist uurimismee- todit kasutades need on saadud (morfoloogilised, anatoomilised, ultrastruk- tuuri, biokeemilised jne. tunnused). Tunnuste hindamisel on eelduseks nende pärilikkus. Kõrgemalt on hinnatud taksoni- (liigi-)siseselt vähevarieeru- vaid tunnuseid; tegelikult on näit. meetrilised ja ka paljud meristilised tunnused alati üsnagi muutlikud. (Lineaarsete meetriliste tunnuste liigisi- sese variatsiooni koefitsient CV on enamasti 100 s /x = 5-10; pindala puhul on see umbes 2 ja ruumala ning kaalu puhul 3 korda suurem). - Jättes kõrvale juhuslikud tunnused (s.t. mitte-atribuudid - näit. mõne eksemplari kogumise kellaaeg või koguja vanus), on tunnused mistahes süstemaatika analüüsi eel võrdtähenduslikud, nende "kasutamiskõlblikkus" selgub töö käigus, tulemustega
suurem tõenäosus, et ka uuritav tunnus on homoloogne Tunnus Tunnus e. atribuut e. deskriptor e. muutuja – organismi või taksoni omadus, mis võimaldab meil isendeid ja taksone iseloomustada, eristada ja identifitseerida Tunnuse seisund – ühe ja sama tunnuse erinevad võimalikud olekud Tunnuste tüübid Kvantitatiivsed e. arvulised tunnused: ◦ Meetrilised e. mõõdetavad e. pidevad – seisundeid saab väljendada ükskõik millise arvuga; need lähevad sujuvalt üksteiseks üle ◦ Meristilised e. diskreetsed e. katkendlikud – seisundeid saab väljendada ainult täisarvudega; seisundid üksteisest selgelt eristatavad Kvalitatiivsed e. Seisundilised tunnused: ◦ Ordineeritud e. loogiliselt järjestatud ◦ Ordineerimata e. järjestamata e. nominaalsed ◦ Erijuhtumid: ◦ binaarsed tunnused – esineb, puudub ◦ astakulised tunnused – suur, väike; arvukas, vähearvukas Nomenklatuur
annaabi.ee 
