vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasandi ja maapinna lõikumisel saadud joont. Magnetiline kääne e. deklinatsioon _ on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva magnetilise meridiaani suuna ja tõelise meridiaani suuna vahel. Kui magnetiline meridiaan on tõelisest meridiaanist ida pool, siis on tegu idapoolse Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga
Teine nimetust pikkus (mõõdab nurka piki ekvaatorit kusjuures nullpunktiks on kindel punkt Maal) Ekvatoriaalsed koordinaadid Nende kahe nurga kombinatsiooniga saab määrata suvalise asukoha Maal. Ekvaator on geograafilise koordinaatide süsteemi alustasand. Alustasand on element, mis on vajalik igale sfäärilisele koordinaatide süsteemile Joon, mille punktide laiuskraad on ühesugune, nimetatakse paralleeliks. Joon, mille punktide pikkuskraad on ühesugune, nimetatakse meridiaaniks. Ekvatoriaalsed koordinaadid Horisondilised koordinaadid Horisondilist koordinaatide süsteemi on nimetatud ka kõrguse-asimuudi koordinaatide süsteemiks. Horisondiline koordinaatide süsteem kasutab alustasandina vaatleja kohalikku horisonti. Jagab taeva mugavalt ülemiseks poolkeraks, mida parajasti näha saab, ning alumiseks, mida ei näe, sest Maa jääb ette. Ülemise poolkera poolust nimetatakse seniidiks. Alumise poolkera poolus kannab nimetust nadiir.
projektsioonide puhul loetakse Maa enamasti sfääriks) ja nende projektsioonide pooluseid ühendava teljega risti olevate tasandite ja Maasfääri lõikejooni nimetatakse almukantaraatideks. Need on analoogselt paralleelidega väikeringjooned. 5. Kirjelda meridiaani ja paralleeli mõistet Maaellipsoidi lõikumisel tasanditega, millel asub ta väiksem pooltelg, saame ellipsi, mida nimetatakse meridiaaniks, aga lõikumisel väiksema teljega risti olevate tasandistega saame ringjooned raadiusega r, mida nimetatakse paralleelideks ja millest suurim on Maa poolitaja – ekvaator. 6. Nimeta kaasaja tähtsamaid ellipsoidid (2). Lk 18 GRS-80 ja WGS-84 Ellipsoidi GRS-80 parameetreid kasutatakse peaaegu ülemaailmselt kõigil põhilistel geodeetilistel töödel, ruumiline ristkoordinaatide süsteem WGS-84 aga satelliitgeodeesia süsteemi GPS
Mööda meridiaani m 1 m 1 p mõjuvad tundlikule elemendile jõud . Leides vektorite ja summa, näeme, et summaarne vektor moodustab tõelise meridiaaniga nurga δ. Seda nurka nimetatakse kiirusdeviatsiooniks. Tundliku elemendi peatelge läbiva püsttasandi ja Maa pinna lõikejoont nimetatakse vurrkompassi meridiaaniks. Jooniselt saab tuletada ka valemi kiirusdeviatsiooni arvutamiseks. p tan 1 m vL v p L s cosTK ; L ; p L cosTK RM RM vL m sin TK RM v L cosTK tan RM M cos v L sin TK ; 360
ristkoordinaate. Tsooni telgmeridiaanist 500 km läänepool asuv paralleeljoon on võetud X- teljeks. See on nii TM-Balti, Lambert-Est ja ka Gauss-Krügeris. UTM-is on see sama tähistatud Y-teljena. Teiseks teljeks on alati võetud ekvaator. Sageli kirjutatakse koordinaadi Y väärtuse ette tsooninumber. Teatud raskusi tekib töötades kaardiga kahe tsooni piirimail, sest ühe tsooni sirge telgmeridiaan muutub naabertsoonis harilikuks kõveraks meridiaaniks. Seetõttu on NSVL topograafilistel kaartidel, mis asuvad kaarditsooni piiri lähedal, ka naabertsooni kaardivõrk. Ka nii tekib raskusi ja ebatäpsusi ning seetõttu ongi Eesti kaartide jaoks valitud selline kaardiprojektsioon, kus kogu territoorium mahub ühte tsooni. Sõltuvalt kaardi mõõtkavast joonestatakse kaardile ristkoordinaatide võrk 2 või 4 cm sammuga. Suurte mõõtkavade puhul 10 cm sammuga. Naabertsooni koordinaatidevõrk näidatakse ainult raami kujunduses.
=58o32' N (laius) ja =026o40' E (pikkus) Geograafilised koordinaadid Maakera põhijooned ja -tasandid · Loodjoonega risti olevat tasandit nimetatakse tõelise horisondi tasandiks. · Püsttasandit, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge, nimetatakse vaatleja tõelise meridiaani tasandiks. · Vaatleja tõelise meridiaani tasandi ja maa pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. · Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - S) suunda. · Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks. Horisondi jagamise süsteemid Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks. Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre
=58o32' N (laius) ja =026o40' E (pikkus) Geograafilised koordinaadid Maakera põhijooned ja -tasandid · Loodjoonega risti olevat tasandit nimetatakse tõelise horisondi tasandiks. · Püsttasandit, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge, nimetatakse vaatleja tõelise meridiaani tasandiks. · Vaatleja tõelise meridiaani tasandi ja maa pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. · Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - S) suunda. · Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks. Horisondi jagamise süsteemid Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks. Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre
- Maa pöörlemise rõhtkomponent. Mööda meridiaani mõjuvad tundlikule m 1 m 1 p elemendile jõud . Leides vektorite ja summa, näeme, et summaarne vektor moodustab tõelise meridiaaniga nurga δ. Seda nurka nimetatakse kiirusdeviatsiooniks. Tundliku elemendi peatelge läbiva püsttasandi ja Maa pinna lõikejoont nimetatakse vurrkompassi meridiaaniks. Jooniselt saab tuletada ka valemi kiirusdeviatsiooni arvutamiseks. p tan 1 m vL v p L s cosTK ; L ; p L cosTK RM RM vL m sin TK RM v L cosTK tan RM M cos v L sin TK ; Korrutis RMωΜ on Maa ekvaatori punkti joonkiirus
kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Ptolemaiose tuntuim geograafia alane teos on "Geographia". Siin võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafia teadmised. Rooma riigist eemale jäävate alade kirjeldused ei ole tal aga alati usaldusväärsed. Selles teoses kasutas Ptolemaios koordinaatide võrku, võttes laiuse aluseks ekvaatori. Pikkuskraaadide aluguseks (/null meridiaaniks) valis ta läänepoolseima piirkonna, mida teadis - Rohelise Neeme Saared. Ptolemaios täiustas ka kaartide projektsioone Ilmselt kõige suuremaks osutus Ptolemaiose mõju astronoomias. Tema araabia keelse nime järgi tuntud teos "Almagest" (eesti keeles "Suurim ehitus"), oli tuntuim ja hinnatuim astronoomia alane teos järgmise viieteistkümne sajandi jooksul. Selles raamatus avaldas Ptolemaiose oma maailmapildi, mis oli geotsentrilise maailmasüsteemi eri juht.
annaabi.ee 
