ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud...Siin tuleb meelde kas või kord, kui läksime Karepal Sagritsaga, me kaks Richardit, kõva tormiga merd maalima. Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunst uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone.
Ilmselt võiks midagi ligilähedast väita ehk Uutmaa kuuekümnendatel, seitsmekümnendate algul tehtud tööde kohta, kuid kindlasti on see liialdatud ta viiekümnendate tööde puhul, millest on praeguselgi näitusel mitmed eksponeeritud («Puise neemel», 1955 jmt). Looming Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunsti uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone.
tembuga. Sellekordse nalja tegid venelastest, ukrainlastest, Hiiumaal on vaikust ja avarust, teelt metsa astuma kuldsed hoopis naabrid valgevenelastest, kasahhidest, puutumatut loodust ning kukeseened ja suuvärvijad saarlased.Kindlasti tasub tulla kirgiisidest, grusiinlastest, kes romantilisi merevaateid. Saare mustikad. uhiuue ja mugava Muhumaa- kunagi siia sattunud, on sujuvalt metsad on vanimad Eestimaal. laevaga vaatama meretagust Hiiu saanud... hiidlased. Siin on metsi, kus vaikselt Tegelikult on jahedal kevadel saart, mis seestpoolt märksa liikudes võib tihti kohata ujedat ning mereliselt leebel ja soojal suurem, kui väljast paistab
kokku ostis ja maailma viis. Enne Tallinna olid Madalmaade meistritööd teinud visiidi Peterburile. Tol päeval näidati Kumus filmi ka sellest, kuidas maale transpordiks ette valmistati, kuidas neid hoolikalt pakiti ja ettevaatlikult spetsiaalse lennukiga ühest riigist teise toimetati. See näitusekülastus oli parim kunstikogemus Kumus, kui mitte terves Eestis. Olin maalidest suures vaimustuses ja meenutan sageli kauneid merevaateid, mis kuuvalguses ellu ärkavad. Loodan, et kunagi näen Jef Rademakersi kogu veelkord.
kohal hoogne sõjajumalanna figuur). Saksamaa * Kuulsaim romantik on Caspar David Friedrich (1774-1840). Maalib üliromantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, varemed, purjekad, paarikesed kõndimas, suudlemas jne. Inglismaa Kaks nimekat romantikut, ühed kuulsamad inglise kunstnikud üldse: * John Constable (1776-1837). Maalib lihtsaid kauneid maastikke. * William Turner (1775-1851). Armastab eriti merevaateid, taevast. Need mõlemad kunstnikud on teatud määral impressionismi, 19. sajandi lõpu moodsa suuna eelkäijad, sest juba nende töödes on tunda vaba, värsket pintslilööki, õhu värelust. Romantiline nii meeleolult kui sisult oli Inglismaal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond (ühendas nii kunstnikke kui kirjanikke). Võtsid eeskujuks Raffaeli-eelse Itaalia kunsti, selle naiivse ja siira käsitluslaadi. Eelistasid ka keskaegset ainestikku
Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove. Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain, M. de Vlaminck, R. Dufy ja K. van Dongen. Foovidel oli värvide pillerkaar, nad ei töödelnud värvide vastavust looduses esinevatele, vaid kasutasid neid suvaliselt. Foovide rühmitusele pani aluse H. Matisse, aga ajastu nõutavam portretist oli K. van Dongen. R. Dufy eelistas maalida merevaateid. Dongen on väljapaistev portreede maalimises. Eesti kunstnikest foovidele kõige lähem on K. Pärsimägi. Kahjuks on sellelt materjalilt teoseid väga halb vaadata, kuid ei usu, et see on elujõuline, kuna on palju sõbralikumaid stiile kui fovism. Ekspressioon-väljendust, eneseavaldust ; Ekspressiivne-väljendusrikast, ilmekas. Prantsuse foovid püüdsid vaatajaid rõõmustada kuid saksa ekspressinistid väljendasid teostes maailmavalu. F. Marc, O.Dix E. Viiralt, K. Mägi, N
saj lõpu kunst · Romantism Kujunes välja Prantsusmaal 19.saj Iiveerandil. Nimetus tuleb sõnast romantiline. Esimesena ülistas Napoleoni oma luules lord Byron. Kes ongi romantilise poeesia üks suurimaid esindajaid. Romantismi eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. William Turner ,,Matused merel" õhulised ja nägemuslikud-fantastilised maastikud ja merepildid. Sakslane Caspar David Friedrich-,,Rändaja udumere kohal". Lõi avaraid laiu maastiku-merevaateid. Prantsuse esiteoseks oli maalija Theodore Gericault hiigellõuend ,,Meduse'i parv" . Romantismi tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix ,,Chiose veresaun" seda maali peeti põlastavaks ja ta saavutas oma kuulsuse vabadusvõitlust ülistava maaliga ,,Vabadus viib rahva barikaadidele". Prantsuse romantilise maastikumaali suurmeister oli Camielle Corot. Tema maalide võlu on nende õrn poeesia. Tema maalid ennustasid vaikselt juba uue kunstiliigi teket(Impressionismi tulekut).
saj keskel. ,,Luupainaja" ja ,,Viirastus" noored neiud on veidratest viirastustest häiritud. Romantism pöörab rohkem tähelepanu vaimuhaigetele. Fuseli on teinud portreid ,,Vaimuhaige Kate". On ka illustreerinud mõnda Skahespeare'i fantastilisemat näidendit, näiteks ,,Suveöö unenägu". Maastikumaali peamine esindaja William Turner. 19. saj tekib huvi maastike vastu, mandrieuroopa eeskujul ostetakse. Turner peamiselt maalinud merevaateid. ,,Téméraire'i viimane sõit", aurulaev veab purjekat sadamasse, läheb lammutamisele. Turner traagikat ei näinud, tavaline lugu, huvitus tehnikast, eriti rongidest. Vihma- või lumesajuga seotud maastik, üleminekuhetked: kevad ja sügis. ,,Orjalaev", käsitleb laevaõnnetust, on seotud neegrite hukkumisega. Astus välja orjakauplemise vastu. Ameerikas väga tuntud teos. ,,Hannibali minek üle Alpide". Maastikul suur osa, väikesed inimfiguurid. Turner inspireeris