uppumissurmadele. Vabatahtlike järve-ja merepäästjate kasvav paneb aluse edasiseks innovatsiooni tegemiseks ning intellektuaalselt positiivne trend. Eesti üldhariduskoolides kavandatakse üha enam väärtuslike äriideede teostamiseks. Siia kuuluvad ka erinevad targa linna keskenduda noorte ujumisoskuste edendamisele ja füüsilise rakendused, mis langevad mereseire alla poide jms näol. IT lembus võimekuse kasvule. kujundab kodanikes selgemat võimekust kaasaegsete tehnikate kasutamiseks ja uute trendidega kaasa käimiseks. TUGEVUSED (strengths) NÕRKUSED (weaknesses) Vabatahtlikud merepäästjad. Spetsialistide puudus Aktiivsed inimesed
2 http://www.nordefco.org/facts-abou/aims-and-o/ (10.02.2013) allüksusesse: Soome lahe mereväe juhtimiskeskus (Golf of Finland Naval Command), Saaristmere mereväe juhtimiskeskus (Archipelago Sea Naval Command), Nyland Brigaad (Nyland Brigade), Mereväe akadeemia (Naval Academy), Materjaliteenistus (Naval Materiel Command), Mereväe uurimisinstituut (Naval Research Institute). Mereväe peamisteks ülesanneteks on tagada oma territoriaalvetes (rannajoon 1250km) mereseire, rünnakute ära hoidimine merelt, väljaõpe, osalemine rahvusvahelistes kriisirelguleerimistes, koostöö teiste üksustega (piirivalve, veeteede amet), rahvusvaheline koostöö, mereline toetus teistele relvaliikidele ja abi vastuvõtmise võimekus sõjaajal. Ajateenistus mereväes on peamiselt, kas Soomelahe Mereväe juhtimiskeskuse väljaõppekeskuses või Nylandi Brigaadis. Seal toimub ajateenijatele baaskursus, edasi
8. Millised on siseveekogude seire peamised ülesanded? *Ülesanne on siseveekogude seire kogutud andmestiku kaudu hinnata Eesti jõgede ja järvede seisundit, jälgida toimuvaid muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid. *Teha kindlaks ja ennetada võimalikke ohusituatsioone. *Anda vajalikku taustinformatsiooni veekogudele ja nende lähedusse rajatud või rajatavate ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning puhketegevuse planeerimiseks. 9. Millised on mereseire peamised ülesanded? *inimtegevuse poolt Läänemerele avaldatava mõju kindlakstegemine, ulatuse määramine. *Jälgida seniste kaitsemeetmete tulemuslikkust. *Seire ülesanne on jälgida intensiivselt toimuvaid rannaprotsesse, selgitada välja arengutendentsid. *Seiretöödega selgitatakse välja rannikupiirkondade võimalik areng, antakse prognoos kogu ranniku arengule *Seire ülesanne on jälgida rannikumeres ohtlike ainete sisalduse muutuseid, hinnata merekeskkonna saasteseisundit. 10
Tsunami Warning System in the Pacific (ICG/ITSU)) asutati aastal 1968. Vaikse ookeani seire- ja hoiatussüsteemi on oluliselt arendanud piirkonnas paiknevad tööstusmaad: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Austraalia. Samas on India tsunami- hoiatussüsteem tunduvalt tagasihoidlikum. Tsunami hoiatussüsteemide koordineerimiskeskuseks on UNESCO juures tegutsev Valitsustevaheline Mereuurimisnõukogu IOC (Intergovernmental Oceanographic Commission), mis keskendub ülemaailmse mereseire, uurimise ja koolituse koordineerimisele. Globaalse ulatusega õnnetuste prognoosimine ja nende tagajärgede kergendamine on IOC tegevuse keskseteks eesmärkideks. Tsunami-hoiatussüsteemidele lisaks tegeleb IOC ka kliimamuutuste ju muu sellise jälgimisega. Hiidlainet põhjustava maavärina graafiline esitus. 7 Kokkuvõte. Kokkuvõttes võin õelda, et kogu materjal millega tutvusin ainult süvendas
( Eesti Loodus 9/1999) Naftareostuse vältimiseks on seatud laevadele mitmeid nõudeid. Näiteks peavad olema tankerid topelt põhjaga, et vigastuse korral ei oleks ohtu et last merre voolab. Samuti ei tohi laevad lasta merre õlist pilsivett. Samuti on kehtestatud rangemad nõuded ohtlimumates piirkondades nagu ka Läänemere. Eestis tegeleb naftareostuse seirega piirivalve. Merereostuse avastamine toimub põhiliselt lennukiga õhuvaatlusi sooritades. Eestis puudub riiklik programm mereseire korraldamiseks ja õhuvaatluste planeerimine sõltub eeskätt selleks otstarbeks eraldatud rahast. Seetõttu varieeruvad lennutunnid aastate lõikes ega lähtu keskkonnariskide hinnangust, vaid pigem piirivalvamise eesmärkidest. Olemasoleva varustusega ei saa avastada reostust pimedas. Eesti ametivõimude suutlikkus avastada reostust on võrdlemisi väike. Eestis puudub riiklik reostustõrjeplaan merereostuse likvideerimiseks. Ainus olemasolev reostustõrjekava on
Föderatsiooni vastu. Laevastik jaguneb maa-, mere- ja õhukomponentideks. Merel baseeruvad üksused jagunevad pealvee- ja allveelaevadeks. Strateegilisi tuumaallveelaevu on kolm, mille ülesandeks on varjatud kohalolek Vaikses ookeanis. Kümne tuumajõuseadmega ründeallveelaeva ülesandeks on allveelaevatõrje ning kaheksa konvensionaalse allveelaeva ülesandeks jääb rannikulähedane mereseire. Õhujõududes on hävituspommitajad, hävitajad ning allveelaevatõrjeks mõeldud helikopterid. Kahe merejalaväe brigaadi tarvis on laevastikus 8 dessantalust, lisaks on üks mehaniseeritud jalaväebrigaad rannikukaitses. Uute aluste ehitamine Vaikse ookeani laevastiku jaoks on hetkel taha plaanile jäänud, sest Vaikse ookeani ääres asuvad laevaehitus tehased on amortiseerunud ja uute ehitamiseks raha ei jätku.
[1] Peterson, U., Eerme K., Lang M., Nilson T., Kuusk A., Väljataga K. (2014) ,,Kaugseire koht ja tähendus loodusandmete kogumises ning andmetöötluses." Kaugseire Eestis 2014, lk 8 [2] (2012) Keskkonnauuringu meetodid 12 Kättesaadav: http://euroakadeemia.ee/materjalid/KU-meetodid-12.pdf [3] Elken J. (2013) ,,Kosmosest merele vaadates ehk mida sealt on näha ja mis on peidetud." Horisont nr 3, 1967 2015. [4] Ibid [5] Kutser T. (2011) ,,Riikliku keskkonnaseire mereseire allprogrammi rannikumere kaugseire alaprogrammi aruanne 2011", TÜ Eesti Mereinstituut. [6] Vahtmäe E., Kutser T., (2014) ,,Vee sügavuse ja merepõhja tüüpide kaardistamine optiliselt madalates rannavetes" Kaugseire Eestis 2014, lk 166 173. [7] ( 2000) Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv, Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/veepoliitika_raamdir32000l0060et.pdf [8] (2012) Keskkonnauuringu meetodid 13 Kättesaadav: http://euroakadeemia
annaabi.ee 
