Hiljem külastas ta Indiat veel kaks korda. Ta suri 24. detsembril 1524.a Indias, hiljem toodi ta jäänused Portugali ja maeti väikeses Quinta do Carmo kirikus. 1880a oli ta põrm viidud Suuremasse kloostrisse Lissabonis. Vasco da Gama oli abielus Catrine de Ataidega ja omas viis poega, üks neist oli India kuberner aastatel 15051576. 1998a tähistati laialt 500 aasta möödumist esimesest Vasco da Gama merereisist Indiasse. Sama aasta neljandal aprillil avati Lissabonis Euroopa pikim sild mis kannab kuulsa maadeavastaja nime. Brasiilia üks tugevamaid jalgpalli klubisid kannab ka kuuulsa maadeavastaja nime Vasco da Gama, see on asutatud 1898 aastal. On mitmekordne Brasiilia meister ja 1998 aastal võitis Libertadorese Karika. Allikad: www.wikipedia.org
Ta oli esimene , kes tuli mõttele Saksamaa ühendada. · Mahiavelli pööras tähelepanu poliitikale. Kirjutas ,,Valitseja". Arvas, et riigi juhtimiseks on vaja tugevat tarka diktaatorit, kes eiraks moraalinorme. Pooldas pettusi, mõrvu, reetmist. · Thomas Companella oli vanglas oma eluvaadete pärast. Seal kirjutas teose ,,Päikesekiir ehk Ideaalne vabariik". Kirjutab suurest merereisist ja et sealt tagasi tuleb mees, kes räägib, et nad olid käinud ideaalses riigis. Seal riigis kõik teevad tööd ja on võrdsed, isegi mehed ja naised.
Kumbki kuningas ei võtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jätmata jonni, saavutas Kolumbus lõpuks siiski Hispaania õukonna nõusoleku kolmest väikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal.Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad üle ühe kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lõppesid mageda vee varud ja toiduained. Väsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused ülestõusu organiseerida ja Kolumbusega arveid õiendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal nägi vahimadrus maad. Rõõm oli piiritu. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus.
algul Portugali ja seejrel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei vtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jtmata jonni, saavutas Kolumbus lpuks siiski Hispaania ukonna nusoleku kolmest vikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal. Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad le he kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lppesid mageda vee varud ja toiduained. Vsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused lestusu organiseerida ja Kolumbusega arveid iendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal ngi vahimadrus maad. Rm oli piiritu. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need kik koos Lne-Indiaks. ldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuid ta oli elu lpuni veendunud, et leidis tee Indiasse. Sellest tulenes ka Uue Maailma elanike ekslik nimetamine indiaanlasteks. Kolmanda reisi ajal 1498
uudishimu: mis saab edasi? Romaan algab sellega, et jutustatakse Robinson Grusoe perekonnast ja sellest, kuidas temas tärkas sügav soov saada meremeheks. Tema vanematele oli see mõte täiesti vastuvõetamatu. Sellest hoolimata ei loobunud Robinson Grusoe oma plaanidest ja kui tekkis soodne võimalus, jooksis ta kodust ära ning sokutas end oma sõbra laevale, kes valmistus Londonisse sõitma. Hädad ja õnnetused saatsid vaest Robinsoni tema esimesest merereisist alates, kuid alati õnnestus tal pääseda kõige hullemast saatusest. Juba esimesel reisil tabas laeva kaks tormi ning teisest meremöllust purjekas enam tervena välja ei tulnud. Õnneks oli nende lähedal üks tormist puutumata alus, mis merehädalised peale võttis. Esimesest sokist toibunud, ei loobunud Robinson merest. Järgmiseks plaanis ta Gineasse sõita. Mõeldud-tehtud. Ta sai seal kaupmehe ametit pidades kenakese summa kokku ja kavatsest teist korda Gineasse purjetada,
autor selle teema kohta rohkem teada saada. Samuti tahtis autor teada saada, kust tuli Darwinile mõte teha teooria evolutsiooni ja loodusliku valiku kohta. Antud referaadi eesmärgiks on leida võimalikult palju informatsiooni Charles Darwinist ja Darwini evolutsiooniteooriast ning teha sellest lühiülevaade referaadina. Referaadi algusosas antakse ülevaade Charles Darwinist, tema lapsepõlvest, auavaldustest ning tema merereisist purjelaeval Beagle’il. Referaadi teises osas antakse ülevaade Darwini evolutsiooniteooriast. Selles peatükist kirjeldatakse, kuidas Charles Darwin analüüsis oma näidiseid, mida tema kogus oma merereisil Beagle’il. Lisaks kirjeldatakse, Darwini loodusliku valiku teooria loomist. Referaadi lõpuosas kirjeldatakse lühidalt, kuidas kogu maailma inimesed reageerisid Charles Darwini avastustele ja tema uuele teooriale evolutsiooni ja loodusliku valiku kohta.
Vajadusel transport tellimuskohta 8 EEK/km. Kanuud 3-18 inimesele, turvavarustus. Kalapüük, linnuvaatlus, fotoretked. 20 MERE- JA ELAMUSMATKAD VÄIKESAARTELE, KALASTUS- JA SUKELDUSREISID. Merest sündinud, kaugustes sinavad salapärased saared kutsuvad kohtuma siinsete randlaste, merelindude, hüljeste, lindude, omapärase loodusega ning saada elamus alati kordumatust merereisist. Reisid Abrukale, Vahase, Kasse saarele ning Linnusita, Kirju- ja Hülgesaarele. Tellijale sõidud kuni 12 reisijaga alusel-laeval sobival ajal ja sadamast. Kodusadam NASVA. Orienteeruvad reisihinnad alates 3000-12000 EEK. Seisuaeg kokkuleppeliselt. Toit ja joogid tellimisel. Turvavarustus olemas. Reisi teostuseks vajalik sobiv mereilm. Riietus mereline. Giid sadamast sadamasse. Sõidame ka Ruhnu saarele.
Aafrika läänerannikut. Tema reis algas kuuekümne laevaga, koos kolmekümne tuhande inimestega. Oma reisiga möödus ta Lixuse jõest, teel rajasid asulaid, asustasin saare nimega Cerne. Teel nad kohtasid metslasi, kes loopisid neid kividega ja kes takistasid neid maale minemast.Cerne Herni saarel asustas kullakaubanduse tugipunkti, mis säilis kuni 2. sajandini eKr. Avastati ühe vulkaani, mis on meile tundmatu. Arvatavasti Kartaago meeskond jõudis välja kuni Guinea laheni. Hanno merereisist on meil vähe säilinud. 2.Pytheas Massalisast. Pytheas oli Kreeka geograaf, astronoom ja matemaatik, kes elas 4. sajandil eKr. Umbes 330 a. eKr. algas reis Massaliast (Marseille), mis kulges läbi Gallia Atlandi ookeani rannikuni ja Cádize Briti saarteni. Ta külastas Põhja-Hispaaniat, kus uuris sealset rannikut ja tinakaubandust. Sealt suundus ta Britanniasse, mille ta tervenisti ära uuris. Oli olnud Norra rannikul, Gröönimaal, Islandil, Jüürimaal ja ka Balti mere rannikul. Teel
Niccolo Machiavelli 1469-1527, Firenze poliitik, ajaloolane, kirjanik, traktaat "Valitseja" jagab valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki, oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, lubatud kõik vahendid, ka pettus, mõrv, reetmine; makjavellismi mõiste, mis tähistab sõnamurdlikku ja põhimõttelagedat poliitikat Tommaso Campanella 1568-1639, vanglas, oli mõistetud eluks ajaks; teos "Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik", reisikirjeldus, üks genovalane räägib oma merereisist, riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitsejad valib rahvas, mehed ja naised on võrdsed, naised teevad ka läbi riigikaitseõppe 36.Saksa reformatsioon Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt, ka valitsemise, poliitilise ja majandusliku võimu alal Usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest, tõlgendustest
edasi purjetades nägid nad päikest taevavõlvil endast paremal pool liikuvat. Nõnda oli see sellepärast, et foiniiklased olid ületanud ekvaatorit ega jõudnud lõunapoolkerale. Foiniiklastest veelgi agaramad meresõitjad olid nende järeltulijad kartaagolased. Kartaagolaste reisidest tuntuim on Hanno merereis.(525 a. e.m.a.) Kartaagolastel õnnestus jõuda mööda Atlandi ookeani poolset Aafrika külge kuni ekvaatorini. Hanno merereisist on säilinud kreeka templi seinale raiutud lugu. Ja kartaagolased otsustasid saata Hanno merereisile Heraklese sammaste ( teisel pool Gibraltari väina asuvad kaljud, mille olevat püstitanud Herakles) taha, et asutada seal foiniiklaste asundusi. Hanno läks teele 60 laevaga. Igal laeval oli 50 aerupaari. Kokku tuli kaasa 30 000 inimest, nii mehi kui naisi, kellel oli kaasas söök ja muu kraam. Jõudnud Heraklese sammaste taha, sõitsid nad veel 2 päeva ja asutasid seal esimese linna,
annaabi.ee 
