CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põletamine. Lämmastikuringe Inimtegevuse poolt tugevalt muudetud biogeokeemiline tsükkel. Atmosfääris 78%., ookeanides, mullas, maismaataimedes, mereorganismides. Fossiilsete kütuste põletamisel, sisepõlemismootoriga autod. -- ( fotokeemilise sudu teke, osoon) Lämmastikumolekuli püsivuse lõhkumiseks on vaja palju energiat.( enamik aineringes osalevad organismid ei suuda lämmastikku kasutada). Looduslikult toimub lämmastikumolekuli lõhkumine atmosfääri elektrilahenduste (välgu) kaasabil. Erinevuse võrreldes C-ringega on Maismaalt tuleneva suurema lämmastikuvoo mõju veeökosüsteemidele ja ookeanidele.
3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa: mitmesuguste karbonaatsete ja orgaaniliste settekivimite ning setetena. Leidub Maailmameres (40 triljonit tonni), mullas (1,58 triljonit tonni) ja atmosfääris (750x10 9 tonni). Lämmastikku leidub atmosfääris peamiselt molekulaarse lämmastiku (N2) kujul ja teda on seal kokku 78%. Leidub ka maakoore settekivimites ja setetes, ookeanides, mullas, maismaataimedes ja mereorganismides. 4) Miks toimub nii süsiniku kui ka hapniku reguleerimine peamiselt taimede vahendusel? Roheliste taimede tähtsaim ülesanne on fotosüntees, mille käigus seotakse süsihappegaasi ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Ühtlasi on rohelised taimed kui tootjad aluseks kogu biloogiliseaineringe ja energiavoo toimimisele. 5) Milline on inimese mõju süsinikuringele? Positiivne: Põllmajandusmaadele istutatud metsad on muutnud
oksüdeerija). Veeltugevam hape on HClO4, kus Cl o.a. on VII (maksimaalne). · Soolad: kloorlubi (Ca(ClO)2) desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend, KClO3 kaaliumkloraat e. Berthollet´ sool (väga plahvatusohtlik, kasut lõhkeaine- tööstuses). 5. Halogeenid looduses · Fluor luude koostises, hambaemailis (fluori lisatakse hambapastadele). · Jood põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates). · Broom vähesel määral kuulub elusorganismide koostisesse. VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid).
Ka inimorganismis leidub arseeni. Seda on vaid 0,015 g ja seegi jaotub ebaühtlaselt. Ka võivad arseeniühendid sattuda organismi tolmu või auru sissehingamisel või ka harvemini allaneelamise tagajärjel. Arseenil on omadus ladestuda juustes, küüntes, luudes, maksas, neerudes, nahas ja ka ajus. Arseen on inimese organismis ka natuke vajalik, see vähendab seleeni, elavhõbeda ja pliitoksilist toimet organismile ja ta on seotud hemoglobiini sünteesiga. Arseen osaleb ka vereloomes. Ka mereorganismides leidub arseeni, kuigi merekalades leidub seda 10-100x rohkem kui mageveekalades. Arseenirikkad on ka vähid ja karbid. Mereorganismid viivad arseeniühendid mittetoksilisse ühendkujusse ja see ei kutsu mürgitust esile. Ka taimedes leidub arseeni, kõige enam on arseeni roosõieliste kuivatatud viljades. Arseen on hädavajalik mõnedele loomaliikidele näiteks rotid, kitsed ja linnupojad. 5 Arseeni tähis keemiliste elementide tabelis
moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv (500 mahuosa gaasilist HCl ühe mahuosa vee kohta toatemperatuuril), õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 4)Broom: Leidumine: Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes ,Surnumeres. saamine laboratoorselt: Broomi saadakse laboratoorselt naatriumbromiidi ja väävelhappe reageerimisel saadustest. omadused ja lahustumine vees: Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini
ülihästi lahustuv, õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Vesinikkloriidhapet kasutatakse paljude metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks , pindade puhastamiseks 4. Broom Leidumine ja saamine Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. Broomi leidub merevees (0,065%), mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes (0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured, kuna merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Käsnad, molluskid ja korallid koguvad endasse mereveest broomiühendeid. Juba muistsetest aegadest hinnatud värvaine purpur, mis oli kõrgete võimukandjate tunnusvärvus, on ka broomiühend. Purpurit toodeti purpurtigudest, kusjuures 1 g purpuri tootmiseks kulus umbes 10000 tigu
higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. 3) Br2 ( Broom ) - punakaspruun mürgine vedelik Leidumine ja saamine: Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja mereves. Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes järvedes. Merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Broomi avastas 1826 aastal 23-aastaselt prantsuse keemik Antoine Jerome Balard. Broomi ta oli eraldanud vetikate tuhast, mis oli eriliselt lõhnav punakaspruun vedelik. Broomi eraldatakse merevees või soolajärvedes leiduvale naatriumbromiidile kloori lisamisel, sest aktiivsem halogeen tõrjub nõrgema tema soolast välja: 2NaBr + Cl2 à 2NaBr + Br2 Omadused:
karbonaadina PbCO3. Happelistes oludes nii plii sulfiidide kui ka karbonaatide lahustuvus kasvab. Happelisuse suurenemise tõttu tõuseb plii lahustuvus, ja pinnasest satub vette rohkem pliid ning seega võib graniitaluspinnaga aladel tekkiv happelisuse suurenemine esile kutsuda plii lahustumist. /33/ 2.1.2 Kaadmium (Cd) CAS nr. (7440-43-9) Kaadmium on Eestis kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse üks /7/. Mereorganismides on kaadmiumi määramine ette nähtud nii HELCOM COMBINE programmis /4/ kui ka Eesti Riikliku keskkonnaseire allprogrammis ; Ohtlike ainete seire rannikumeres ;. EMÜ standard merevees /5/ on aasta keskmisena estuaari ja rannikuvetes 0,5 µg l-1 (lahustunud kaadmium) või 1,0 µg 5 l-1 (summaarne kaadmium). Kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) on kaadmiumi piirnormiks 0,2 mg
inimene liiga palju NaCl sisaldavaid toite. Ka kõrge mineraalsusega pudelivee tarbimine on ohtlik. Üleliigne NaClkoormab neerusid, tekitab veepuudust organismis, kuna NaCl seob palju endaga vett, kõrgendab vererõhku, soodustab osteoporoosi (luude hõrenemist), ateroskleroosi (veresoonte lupjumist), ajuinsulti ja tekitab turseid. BROOM Leidumine ja saamine Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes. Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured, kuna merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Käsnad, molluskid ja korallid koguvad endasse mereveest broomiühendeid. Juba muistsetest aegadest hinnatud värvaine purpur, mis oli kõrgete võimukandjate tunnusvärvus, on ka broomiühend. Broomi eraldatakse merevees või soolajärvedes leiduvale naatriumbromiidile kloori lisamisel,
inuliin (maapirn) viljades (avokaado, - teristes Sahharoos pähklid, oliivid) suhkruroog, suhkrupeet, suhkruvaher Loomorganismides Loomades varurasvad Loomorganismide kehas glükogeen (maksas ja kõhuõõnes ja naha all. ostseselt valguvarusid ei ole. lihastes), glükoos veres Mereorganismides on Kaudselt on varuvalkudeks Mesi osaliselt õlid (kalaõli), lihaste valgud. Piima- ja teatud taimeviljades on munavalgud järglastele. rasvad (kookosrasv, kakaovõi). Seentes glükogeen 4
ühendid, mis lahustuvad ve e s või nõrgalthapp el. keskkon d a d e s (ma o s ), on väga mürgis e d ; As(III) ühendid on mürgis e m a d kui As (V) ; Anorgaa niliste st ühendite st eriti ohtlikud As 2 O 3 ja AsH 3 ;paljud ke e mil. ründe ain e d ("sõjag a a sid") on As ühendid (ada m siit, luisiit) . Kohtumeditsiiniliselt on As lihtne määrata: Marshi reaktsioon juuste neutroaktivatsioonanalüüs (Napoleoni juhtum) . suhteliselt palju As sisaldub mereorganismides (taimsetes, loomsetes), näit. puna ja pruunvetikates. kollane As (pehmed kollased kristallid) omadustelt analoogne valgele fosforile,kuid palju ebapüsivam tekib As aurude ülikiirel jahutamisel (vedela lämmastikuga). As2O3 levinuim As ühend, As tööstusl. eraldamise vaheprodukt, kasutatakse teiste Asühendite saamisel, klaasitööstuses, topiste valmistamisel (konservant), anal. keemias jm.; As2O5 arseen(V)oksiid tunduvalt ebapüsivam
Fowler) üldtugevdava ja toniseeriva vahendina XX sajandil võetud kasutusele palju As-ühendeid (org.) (saj. alguses P. Ehrlich: salvarsaan jt.), praegu tuntakse tuhandeid As-preparaate Kui organismide koostisosa Elemendina leidub As väikestes kogustes paljudes eluskudedes (tinglikult essentiaalne element) As defitsiiti inimesel pole siiski täheldatud loomakasvatuses on As kasutatud kasvustimulaatorina suhteliselt palju As sisaldub mereorganismides (taimsetes, loomsetes), näit. puna- ja pruunvetikates (sh. Eestis) As biotoimet on palju uuritud Hea ülevaade: Αвцын А.П. и др. Микроэлементозы человека. Москва: Меицина, 1991, с. 266– 275. 3.16.2. Allotroobid, füüsikal. omadused As - mitu allotroopi neist püsivaim hall arseen ((-As), nn. metalliline As tihedus 5,74 kg/dm3 sulatatud kompaktne hall As meenutab metalli (hõbedase läikega) väga rabe As aurud (kuni 800ºC): As4
annaabi.ee 
