prügist. Ballastvee konventsioon Eesmärk rahvusvaheliste laevade ballastvee setete kontroll (BWM). Reostuseks on võõrliigid mis onn ballastvees, eesmärgiks on nende koguse viimine võimalikult väikseks ÜRO merõiguste konventsioon On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005. Merega seotud konvektsioone on kolme rühma: 1, rühm mereohutusega seotud konvektsioonid, 2. Rühm merereostuse ennetamisega seotud konvektsioonid, 3. Rühm merekeskonna reostuse korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konvektsioonid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Sõlmiti 1992 New Yorgis.Hetkel 195 osalist. Ülesandeks on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emitteerimise vähendamiseks. Eesmärgiks on viia gaaside tootmine nii madalale et hoida ära inimsekkumine kliima muutustesse. Koosneb
keskkonnajärelevalve seaduse sätteid niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud. Kui laeva kapten ei luba väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal nõuetekohaselt volitatud inspektorite pardaleminekut ja inspekteerimist, annab Keskkonnainspektsioon kaptenile korralduse, et ta seda viivitamata võimaldaks, välja arvatud olukorras, kus mereohutusega üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade, menetluste või tavade kohaselt on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui laeva kapten seda korraldust ei täida, peatatakse laeva kalalaevatunnistuse kehtivus. Järelevalve teostamiseks on laeva kapten kohustatud: *võimaldama ja hõlbustama inspektoritel kiiresti ja ohutult laeva pardale minna;
Läänemerre jõuab üle poole sellistest ainetest põllumajandusest, liiklusest, tööstusest ja heitvetest. Hinnanguliselt ladustatakse Läänemerre igal aastal üks miljon tonni lämmastikku ja 35 000 tonni fosfaate. Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste merre valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli, see on üks kindlatest viisidest keskkonna kahjustamise vältimiseks ja sarnaselt mereohutusega ei ole see vajadus vaieldav. Kuna enamus liigsetest toitainetest pärineb maismaalt, on oluline tegeleda ka valgaladega. Tuleb astuda samme selleks, et 2015. aastaks on kõigis Läänemere riikides kaitse all täiendavad 25000 ha magevee- ja rannikuökosüsteemi ning kaitsekorralduses rõhutatakse jõgikondade ökoloogilist tähtsust. Toksilised ained Läänemere ja mere kallastel elavate inimeste tervisele on suureks ohuks mürkkemikaalid. Tuleb teha kõik
Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) Põhieesmärk: vähendada Läänemere reostust (õhust, maalt ja laevadelt). Strateegia. - Ühine ja iseseisev vastutus - Ettevaatus - Parim keskkonnatava ja parim keskkonnatehnika (PVT/BAT) - Seire - Riskide vältimine piiriüleseks saasteks peamised probleemid: - Eutrofeerumine - Õnnetused - Ohtlikud ained - BMK Soome lahe aasta Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma: 1) Mereohutusega seotud konventsioonid -1 2) Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2 3) Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid -3 MARPOL - Konventsioon laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks, Eesti 1992. ballastvee konventsioon – ballastvee vähendamiseks. Läänemeres bioinvasiooni kõrvaldamiseks. ÜRO mereõiguste konventsioon Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon
konventsioon. Valgalal lisaks Ukraina, Tsehhi, Valgevene, Slovakkia. Läänemere valgalas elab ~ 85 mln inimest. Igal aastal veetakse laevadega üle 500 mln tonni kaupa (2012- 52% laevaliiklusest, lisaks tankerid -16%). Laevaliiklus intensiivistub aastatega. Aeglane veevahetus, kihistunud meri. 2017. a fookuspunktid: eutrofeerumine, ohtlikud ained, mereprügi, võõrliigid. Mere seisund: uued võõrliigid, eutrofeerumine. Mere kaitsega seotud konventsioonid: · Mereohutusega seotud konventsioonid · Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid- MARPOL'i konventsioon (MARine and POLlution)- konventsioon laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks, Ballastvee konventsioon- rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsioon (ballastvesi- on hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt laeva ballastitankidesse, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist ja püstuvust; oluline, sest
mitmekesisus. 2013 tõhususe hindamine - mereseisundi halvenemist pole suudetud pidurdada. Eesti probleemid: ohtlikud ained, suured naftareostused. Strateegia: luua koordineeritud naftalekete tõrjumise mehhanismid; luua keskkonnatundlike ranna- ja rannalähedaste alade võrgustik suurendada meretranspordi turvalisust. Mere kaitsega seotud konventsioonid, sh MARPOL, ballastvee konventsioon: 3 rühma konventsioone: Mereohutusega seotud konventsioonid -1. Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2. Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid -3. MARPOL’i konventsioon - EM: vältida merereostust, mis võib transportimise käigus; samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjustatud merereostust. Ballastvee konventsioon - Rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsioon
Tuleb luua koordineeritud naftalekete tõrjumise mehhanismid; keskkonnatundlike ranna- ja rannalähedaste alade võrgustik; suurendada meretranspordi turvalisust o tegevuskava: probleemid (eutrofeerumine, ohtlikud ained, merendusalased tegevused, bioloogiline mitmekesisus); tõhususe hindamine Merega seotud konventsioonid: o IMO: mereohutusega seotud konventsioonid – 1 merereostuse ennetusega seotud konventsioonid – 2 merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid – 3 o MARPOL’i konventsioon (-2): allkirjastati 1973. aastal ja 1978. aastal, jõustus 1983. aastal teema: laevadelt tuleneva merereostuse vältimise konventsioon o Ballastvee konventsioon (-2):
annaabi.ee 
