looduskaitset, uuringuid ja innovatsiooni, konkurentsi ja töökohtade loomist, rahvusvahelist kaubandust, transporti ja logistikat - kõik meredega seonduvad küsimused on omavahel seotud. Merenduspoliitika ja sellega seotud merendus kui majandusharu mis stimuleerib Eesti majandusarengut. Mereveonduses konkureerivad mitte ainult firmad, vaid ka riigid, merendusel on oluline osa selliste riiklike ülesannete täitmisel nagu riigikaitse, piirivalve ja mereohutuse tagamine, merendusel ja sellega seotud majandus- ja elualadel on suur tähtsus Eesti majanduses ja inimeste elus. Eesti heaolu on seega lahutamatult merega seotud ning seetõttu on oluline kõikide merega seotud majandustegevuste säästev arendamine. Põhilised merega seotud tegevusalad on laevaehitus ja laevandus, sadamates toimuv tegevus ja kalandus, aga ka avamere energiasektor ning ranniku- ja mereturismi sektor annavad suurt tulu. Meresadamad ja laevandus võimaldavad kasu saada
kestab 2-3 aastat. 6)Mere põhi saab kahjustatud. 7) Kalavarud vähenevad ( taastub 1-3 aastaga) III ja IV Alternatiiv Mereelustik ja põhjaelustik hävineb. Olulised positiivsed mõjud: Alternatiivid I ja II 1)normaalsete navigatsiooni tingimuste loomine 2)väheneb risk laevaavariideks ja merekeskkonna äkkreostusteks 3) Mõju piirkonna majandusele on positiivne ja pikaajaline Alternatiivid III ja IV 1)navigatsiooni paranemine ( Eriti Pisku madalik), mereohutuse tõus. 2)Atraktiivsuse tõus ja turistide külastavus 3)Suurte laevade(kruiisid) vastuvõtt sadamas ja nende seisutingimused. 4.11 Negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise või vältimise võimalused (s.h avariide ennetamise meetmed ja tagajärgede likvideerimise võimalikud lahendid) alternatiivlahenduste kaupa. 0 Alternatiiv 1.Peab kehtestama reeglid Kuressaare, Abruka ,Mullutu-Loode ja Kura kurgu hoiualadel mereliiklejatele väikesaartel,
15 satelliitjälgimissüteemid jne. Kava eduka elluviimise puhul mõjutab 2015. aastaks meretransport mere keskkonda minimaalselt. Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse, seal hulgas ka mereloodusele tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed, mille üle otsustamine on antud ministeeriumide ja valitsuste pädevusse. Mereohutuse tagamise vajadus ei ole vaieldav ja ettevaatusele põhinevad lähenemised peaksid olema iseenesestmõistetavad. Läänemeri on väga tiheda laevaliiklusega meri: kokku liigub Läänemerel päevas keskmiselt 2000 laeva, umbes 200 neist on naftatankerid. Keskkonnainspektsioon on analüüsinud ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii toimumise tõenäosust Eesti territoriaalvetes, leides, et see on äärmiselt suur - 3 kuni 5 juhtumit 10 aasta jooksul
jahutussüsteemist jahutusvesi. Peale kirjeldatute kasutatakse ka teisi dedvudtihendite konstruktsioone. Rootsi firma Gustav Hunn kasutab grafiitsegmentidega kummitihendeid ,millede remondiks ja vahetuseks on tihendi ehituses ette nähtud nn "pneumostop" . süsteem. Viimasega on võimalik tihendi vahetamise ajaks juhtida suruõhk spetsiaalsesse kummist tihendusrõngasse tihendi korpuses ,mis takistab vee tungimist laeva sisemusse . Dedvudseadmete ekspluatatsioon. Mereohutuse seisukohalt on õige võlliliini ja dedvudseadmete ekspluatatsioon eriti tähtis. Laeva mõõtmete ja energeetika seadmete võimsuse suurenemisega kaasneb laeva dedvudseametele suurem hüdrodünaamiline koormus. Eriti tundlikud ekspluatatsioonieeskirjade eiramisele on mittemetallilised dedvudlaagrid ,millede jahutus ja määrimine toimub mereveega. See on tinginud viimasel ajal mittemetalliliste laagrite asendamise õliga määreitavate babiitlaagritega.
" Kadunud kapten Piht Piht polnud selle reisi ajal tööl, kuid viibis sellegipoolest pardal. Mitu ellujäänut nägid teda põgenevatele reisijatele tekil hoolega päästeveste jagamas. Riigivõimude teatel pääses Piht eluga. Üks ellujäänu teatas hiljem, et oli lamanud haiglas Pihtiga ühes palatis. Mõned kinnitasid, et on näinud teda pärast õnnetust televiisoris intervjuud andmas. Õnnetusele järgnenud päeval korrati Rootsi uudistesaadetes Rootsi mereohutuse teenistuse direktori Bengt-Erik Stenmarki sõnu, et Piht on elus ja teinud esimese avalduse. Reuters avaldas samasuguse teate. Ameerika Ühendriikide Tallinna saatkond teatas, et Piht on elus. Londoni Evaning Standard kirjutas, et ,,sündmuste võtmetunnistaja, Estonia teine kapten, pääses eluga. Uurijad ootavad, kuni... Pihti vaimne seisund paraneb ja ta saab anda ülevaate, mis merel täpselt juhtus... Esialgu ei teatatud, kus teine kapten viibib ja kas ta on vigastatud
ette nähtud erinev kruntvärv. Enne värmisit ja pahteldamist on tähtis kruntimine, sest sellega me kaitseme roostet. Kui on puitpinnad ja on vajadus pahteldamse järgi, siis enne värvimist ja peale kruntimist tuleb pahteldada. Viimaseks jääb värvimine. Kohad, mis on pidevalt niisked tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga. Krunditud pinnad tuleb lasta täielikult kuivada. Pilet No. 09 1. E.V. Meresõitu reguleerivad normatiivdokumendid Mereohutuse seadus, Sadamaseadus, Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus, Mereteenistus seadus, Laevavahiteenistuse kord, Kaubandusliku meresõidu koodeks, Kaubandusliku meresõidu seadus. 2. Ohud veega kustutamisel Suurt tulekollet kustutatakse veega, laevas aga ei saa kasutada lõpmatult palju vett tulekolde kustutamiseks, sest laev võib kaotada püstuvuse ja ümber minna. Voolu alt ei saa vabastada
rändetõkked, kudealade vähesus ja halb kvaliteet. Lisaks tuleks parandada ja arendada ka selektiivsete püüniste kasutamist ning optimeerida püügivahendite arvu vastavalt püügivõimalustele. Väikesadamad ja lossimiskohad Rannasadamaid oli 2012. aastal 136, sisevete sadamaid 36. Kala lossiti ranna- ja sisevete ääres 477 lossimiskohas. Sadamad ja lossimiskohad on üldjoontes halvas tehnilises seisukorras ega vasta sadamaseaduse nõuetele ja mereohutuse tingimustele. Amortiseerunud on kaid ja tehnilised seadmed kala lossimiseks ja esmatöötlemiseks. Hooned, kus kala säilitada või hoida püügivarustust, on lagunenud või puuduvad üldse. Palju on sadamaid, kus puuduvad elektri- ja veevarustussüsteemid. Euroopa Kalandusfondi toel alustati 2010. aastal kalasadamate uuendamist, mille tulemusena on 2015. aasta lõpuks planeeritud uuendada 60 kalasadamat ja lossimiskohta. 2012.a
annaabi.ee 
