Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mereliikluse" - 7 õppematerjali

Hiina uurimustöö
10
doc

Hiina uurimustöö

Samal ajal koostati esimesi kaarte. Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult Ida-Hiinat. Esimesi tõepäraseid andmeid Sise- ja Kesk-Aasia kohta tõi Hiinasse Zhang Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi Tarimi nõo põhjaosa Issõk-Kuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna poolt Tarimi nõgu aastail 138-126. Sellest alates algas hiinlaste suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti nn Siiditee. Korrapärase mereliikluse alguseni 15.-16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemeremaade vahel. [1] 1.1 Pikk Müür Kui riigid sõdisid, ehitasid inimesed enese kaitseks riigi sees võimsaid müüre. Kuid ka vaenlased väljaspoolt Hiinat olid pidevaks ohuks. Sajandeid olid põhjast tulnud hõimud rikkunud põllumeeste rahu, röövides nende viljasaake, naisi ja lapsi. Need hõimud olid nomaadid, kes ajasid loomakarju, lambaid ja kitsi, ühelt karjamaalt

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Läänemere imetajad
8
docx

Läänemere imetajad

Olulisimaks põhjuseks peetakse pringlite sattumist kalurite juhusaagiks. Takerdumist püünistesse ja võrkudesse peetaksegi tänapäeval ehk kõige tõsisemaks pringleid ähvardavaks ohuks. Enim pärinevadki Eesti pringlite leiud kalanduse kaaspüügist. Kõige ohtlikumad on nende jaoks traal- ja põhjavõrgud, kuhu loomad kinni jäävad ning hukkuvad. Veel on pringlite arvukuse vähenemist mõjutavateks teguriteks keskkonnamürgid, üha suurenev mürasaaste merel, elukeskkonna hävimine ja mereliikluse tihenemine. Läänemere pringlipopulatsioon on viimastel aastakümnetel lausa dramaatiliselt kokku kuivanud ning liik kuulub hetkel kogu maailmas kaitse alla. Geneetiliselt isoleeritud Läänemere populatsioon on kantud Maailma Looduskaitseliidu punasesse nimekirja. Seega on tarvis rakendada kiireid abinõusid, et siinsed pringlid üldse elama jääksid. Väikeste vaalaliste kaitseks Põhja ja Läänemeres on Bonni ehk rändavate liikide kaitse konventsiooni raames sõlmitud lisalepe ASCOBANS

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
Hiina
15
doc

Hiina

majanduselu. Samal ajal koostati esimesi kaarte. Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult Ida-Hiinat. Esimesi tõepäraseid andmeid Sise- ja Kesk-Aasia kohta tõi Hiinasse Zhang Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi Tarimi nõo põhjaosa Issõk-Kuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna poolt Tarimi nõgu aastail 138-126. Sellest alates algas hiinlaste suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti nn Siiditee. Korrapärase mereliikluse alguseni 15.-16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemeremaade vahel. [1] 1.1 Pikk Müür Kui riigid sõdisid, ehitasid inimesed enese kaitseks riigi sees võimsaid müüre. Kuid ka vaenlased väljaspoolt Hiinat olid pidevaks ohuks. Sajandeid olid põhjast tulnud hõimud rikkunud põllumeeste rahu, röövides nende viljasaake, naisi ja lapsi. Need hõimud olid nomaadid, kes ajasid loomakarju, lambaid ja kitsi, ühelt karjamaalt

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Hiina
20
doc

Hiina

Samal ajal koostati esimesi kaarte. Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult IdaHiinat. Esimesi tõepäraseid andmeid Sise ja KeskAasia 4 kohta tõi Hiinasse Zhang Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi Tarimi nõo põhjaosa IssõkKuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna poolt Tarimi nõgu aastail 138126. Sellest alates algas hiinlaste suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti nn Siiditee. Korrapärase mereliikluse alguseni 15.16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, SiseAasia ja Vahemeremaade vahel. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/VanaHiina 5 Ühiskond ja keisririik Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Enamik aega veetis keiser oma luksuslikus palees(pilt14). Alamatega, välja arvatud õukondlased

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Ookeanis elavad imetajad
15
doc

Ookeanis elavad imetajad

taastuma hakanud. Olulisimaks põhjuseks peetakse pringlite sattumist kalurite juhusaagiks. Takerdumist püünistesse ja võrkudesse peetaksegi tänapäeval ehk kõige tõsisemaks pringleid ähvardavaks ohuks. Kõige ohtlikumad on nende jaoks traal- ja põhjavõrgud, kuhu loomad kinni jäävad ning hukkuvad. Veel on pringlite arvukuse vähenemist mõjutavateks teguriteks keskkonnamürgid, üha suurenev mürasaaste merel, elukeskkonna hävimine ja mereliikluse tihenemine. Kõiki neid erinevaid mõjureid uuritakse. Läänemere pringlipopulatsioon on viimastel aastakümnetel lausa dramaatiliselt kokku kuivanud ning liik kuulub hetkel ohustatud liikide hulka. Seega on tarvis rakendada kiireid abinõusid, et siinsed pringlid üldse elama jääksid. Pringlid elavad enamasti merede rannikulähedastes piirkondades, eriti merre suubuvate jõgede estuarides,mõnikord siirduvad nad ka nende jõgede mandriossa.On täheldatud

Loodus → Loodusõpetus
10 allalaadimist
Laevade ehitus eksam
34
docx

Laevade ehitus eksam

· rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon (SAR International Convention on Maritime Search and Rescue 1979); · meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW 1978/95); · rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL 1973/78); · rahvusvaheline konventsioon laevade mõõtmisest (Tonnage 1969); annab laevale mõõtekirja. · rahvusvaheline mereliikluse hõlbustamise konventsioon (FAL 1965); · rahvusvaheline konventsioon ohtudest konteinerite vedudel (CSC 1972); · vara merepääste rahvusvaheline konventsioon (SALVAGE 1989). · ILO - International Labor Organisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid Mõõdukiri · Rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel saab laev Rahvusvahelise Mõõdukirja (International Tonnage Certficate).

Ehitus → Laevade ehitus
166 allalaadimist
Laevade ehitus EKSAM
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

(lastliini) konventsiooni -määrab ära vaba-parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites, kokkupõrke vältimise;rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon; meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon; rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt; rahvusvaheline konventsioon laevade mõõtmisest annab laevale mõõtekirja; rahvusvaheline mereliikluse hõlbustamise konventsioon; rahvusvaheline konventsioon ohtudest konteinerite vedudel ;vara merepääste rahvusvaheline konventsioon (SALVAGE 1989). ILO -Meremeeste elamistingimuste, töötingimuste ja palgatingimuste miinimumnõudeid sätestavaid konventsioone on ILO-l 41, lisaks sellele 5 kalandusega seotud konventsiooni ja 2 dokitöö(tajate) konventsiooni. Eesti on ühinenud 9 ILO merekonventsiooniga, neist kaheksaga aastatel 1922-1938 ja ühega aastal 1996.

Merendus → Laevandus
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun