aasta juulis, olles ise juba keiser. Peeter I Paldiskis Kuigi Tallinn tundus tsaarile sadamana sobiv, ei olnud see tema arvates siiski täiuslik - Tallinna sadam polnud jäävaba. Kuna Tallinn talle ei sobinud, pidi ta otsima Põhja- ja Lääne-Eesti rannikut. Ta avastas pea kohe, et Paldiski sadamakoha. Seal olid sadamaga algust teinud juba rootslased.1715. aastal külastas tsaar Paldiskit ja Haapsalu, kuid otsustas, et Paldiski on sobivam. 1715.aasta 23. juulil andis ta käsu hakata rajama merekindlust. Ehitus ei sujunud kuigi hästi, kuna ehitusmaterjal oli vaja kohale vedada ning Paldiski oli hõredalt asustatud. Peeter I käis isiklikult ehitustöödel kohal ja püüdis ehitust intensiivistada. Talle ehitati maja Väike-Pakri saarele, kus ta viibis Paldiskit külastades. Paldiski meresadama projekt ei saanud Peeter I ajal valmis ja kuigi Katariina II üritas sadamaehitust jätkata, ei õnnestunud see siiski. Kadrioru loss Peeter I ostis 1714
suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Kogude kaasaegne eksponeerimine ning põhjaliku ülevaate andmine Eesti sõjaajaloost alates viikingiajast ja muistsest vabadusvõitlusest kuni Kaitseväe tänaste välismissioonideni eeldab avaramat vaadet, kui seda võimaldab pargi sügavusse peidetud Viimsi mõis. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses, mis koostöös Meremuuseumi ja teiste huvitatud asutuste ja isikutega nii avalikust kui ka era- ja kolmandast sektorist on kavas kujundada maailmatasemel sõja- ja mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks. Ekspositsioon : Vanem sõjaajalugu, I maailmasõda, Vabadussõda, EKV 1920-1940, II maailmasõda, Külm sõda, EKV 1991- , EKV välismissioonid, Kindral Johan Laidoner, Kaitseliidu tuba, Märgituba ja Relvatuba.
Esimene mereväe lahinguvõimega laev oli Lembit, mis võeti sakslastelt üle 18. novembril. Merejõud asutas sõjaminister Andres Larka 21. novembril 1918. Merejõudude organiseerijaks ja juhatajaks määrati kaugesõidukapten Johan Pitka. Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõjas täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Erakordne pinge avaldas mõju tervisele, nii et sügisel 1919 oli ta sunnitud lahkuma merejõudude juhataja kohalt. Tema sõjalisi teeneid hinnati kõrgelt - Eesti valitsus omistas talle kontradmirali auastme ja I liigi 1. järgu Vabadusristi; ordeneid pälvis ta ka Lätilt ja Suurbritannialt. Rahu saabumise hetkeks oli Johan Pitka olnud edukas meremees, ärimees ja sõjamees; nüüd
annavad selle Pitkale üle. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks "Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Laevastiku viimaseks tegevuseks Eesti Vabadussõjas oli operatsioon Krasnaja Gorka alla. Kogu selle tegevusaja kestel ei kaotanud laevastik mitte ühtegi laeva. Peale selle organiseeris Johan Pitka ka veel merejõudude staabi, mereväe tehnika- ja varustusameti, sadamate valitsuse, lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse, veeteede ja
Laev on tugevasti kannatada saanud ja vajab remonti. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks"Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Laevastiku viimaseks tegevuseks Eesti Vabadussõjas oli operatsioon Krasnaja Gorka alla. Kogu selle tegevusaja kestel ei kaotanud laevastik mitte ühtegi laeva. Peale selle organiseeris Johan Pitka ka veel merejõudude staabi, mereväe tehnika- ja varustusameti, sadamate valitsuse, lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse, veeteede ja sadamate süvendamise ja remondi
Vabadussõja ajal peeti selle kaudu ühendust välisriikidega. Tartu eraülikool (asutaja Mihhail Rostovtsev, koolil olid arsti- ja füüsika- 1908–18 matemaatikateaduskond). 1909, 1. Eesti Rahva Muuseumi asutamine (Tartus). aprill Tallinna hakati ehitama sõjasadamat ja suuri sõjalaevatehaseid, linna ümber Peeter 1912 Suure merekindlust; asutati Viljandi linavabrik. 27. aprill Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni. Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – 1. juuli hõbeda klassikalises maadluses. 1913, 24. Avati Estonia teatri- ja kontserdihoone. august 1914, 1. Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. august 5. august Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja.
Selle tulemusena lasti Pärnus õhku Wladorfi paberi vabrik. Paldiskile heideti pomme zeppelinilt. Venelased kaalusid Eestist evakueerimist, kuid eestlastest poliitikud olid selle vastu, sest vastasel juhul oleks Eestist ära viidud kõik kunstiväärtused. Vastuseisule hoolimata viidi ära Tartu Ülikooli varad, mis on tänapäevani Voronezis. Eestis suurenes sõjaväelaste arv. Paldiskisse hakati rajama Aleksander Suure merekindlust. Tallinna karnisonis oli kokku 50'000 meest. Muhu saarle rajati kindlustatud tsoonid. Kokku oli Eestis sel ajal 100'000 sõdurit. 1916 - kurnamissõja tulemusena hakkas rindel toimuma vennastumine Saksa ja Vene sõdurite vahel. 27.02.1917 - Venemaal kukutati Veebruari revolutsiooni tulemusena tsaar ja valitsema asus Ajutine Valitsus. 01.03.1917 - Kokku tuli eestalste poolt valitud Maanõukogu. See moodustas Maavalitsuse, mille esimeheks sai Konstantin Päts
10.2 KUNST Fovism "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused: Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas. Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare. Venemaa hakkas Liadongi poolsaarele Port-Arthuri merekindlust rajama - vaikseookeani laevastiku keskus oleks pidanud sellest saama. Jaapani laevastiku admiral - Togo. Vene laevastiku admiral - Makarov. Venemaa kõige andekam ja kaasaegsema mõtlemisega ohvitser. Jaapani poolel olid ka Inglismaa ja USA. Jaapan alustas esimesena lahingutegevust - ühes Korea sadamas piirasid Jaapani laevad 2 Venelaeva sisse. Venelased lasid ise need põhja, et mitte alistuda. Makarov hukkus esimesel Jaapani laevade rünnakul, kui Venelaste lippulaev põhja lasti.
annaabi.ee 
